Obsah (9)

§ 235§ 151§ 121§ 47§ 43§ 49§ 203§ 18§ 55

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2024, Tartu Haldusasja number 3-24-428 Haldusasi MM kaebus Viru Vanglalt mitteva

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Viru Vangla kinnipeetav MM kaebus, milles kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses tema terviseandmetega tutvumise võimaldamise ja terviseandmete levitamisega. Kaebaja heidab Viru Vanglale ette ka seda, et kuigi ta paikneb Viru Vanglas, on tema terviseandmetega tutvunud isikud, kes töötavad Tallinna Vanglas ning Viru Vangla ei tee midagi selle takistamiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 29.04.
3. a määruse resolutsiooni p-ga 2 M. M. kaebuse osaliselt ehk Tallinna Vangla tervishoiutöötajate poolt kaebaja terviseandmetega tutvumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata ning resolutsiooni p-ga 3 kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. 2.
4. Määruse kohaselt sätestab

§ 151

lg 1 p 1, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuigi kaebaja esitas kohtueelses menetluses kahjunõude ka seoses sellega, et Tallinna Vangla tervishoiutöötajad tutvusid ilma tema nõusolekuta tema terviseandmetega, siis esitas kaebaja kahjunõude valele vanglale ja kaebajal on kohtueelne menetlus seetõttu nõuetekohaselt läbimata. Kohtu hinnangul ei saa Viru Vanglale praeguses olukorras ette heita seda, et Viru Vangla ei edastanud vastavas osas kaebaja kahjunõuet Tallinna Vanglale menetlemiseks (vt haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4), sest kaebaja sõnastas kohtueelses menetluses oma nõude Viru Vangla vastu, märkides, et Viru Vangla ei ole midagi ette võtnud selleks, et takistada suvalistel isikutel tema terviseandmete vaatamist (vt kaebaja kahjunõude täiendus nr 6-16/138-2, p 1). Tallinna Vangla 27.03.2024. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tallinna Vanglale kahjunõuet seoses tervishoiutöötajate tegevusega esitanud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude osas, mis puudutab Tallinna Vangla tervishoiutöötajate tegevust kaebaja terviseandmetega tutvumisel, ning kaebus ei ole selles osas kohtus lubatav. Kohus peab põhjendatuks jätta kaebus eelviidatud osas

§ 151

lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 4 tuginedes läbi vaatamata.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 2.

1. Kaebaja on kohtueelses menetluses nõudnud Viru Vanglalt hüvitist seoses sellega, et vangla jurist kopeerib tema terviseandmeid haldusasjade toimikutesse ja selliselt pääsevad ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetele hiljem ligi ka kontaktisikud ja üksuse juht. Sellisel alusel esitatud hüvitamisnõue tuleb lugeda kohtu menetluses olevaks, sest kaebaja palus enda kaebust menetleda lähtudes vanglale esitatud kahjunõudest ja selle täiendusest (vt 18.11.
2. a kaebuse p 8). Kohtule 14.02.2024 esitatud kahjunõude täpsustuse p-s 2.1 toob kaebaja kahjunõude alusena lisaks välja, et Viru Vangla meditsiinitöötajad levitavad kaebaja nõusolekuta tema terviseandmeid, andes neid juristile. Kaebaja märgib, et meditsiinitöötajad koostavad tõendeid, mis saadetakse üksuse e-mailile ja mida näevad kõik valvurid, kontaktisikud ja üksuse juht. Ühtlasi viitab kaebaja sellele, et nakkushaiguse korral kleebitakse kambri uksele silt isolatsiooni kohta ning ka see on terviseandmete sihilik levitamine. Kohus leiab, et kaebaja on 14.02.
3. a vastuses lisaks kahjunõude täpsustamisele laiendanud ka kahjunõude alust. Tegemist on seega kaebuse muutmise sooviga, sest varasemalt ei ole kaebaja nõudnud vanglalt hüvitist seoses meditsiiniosakonna tegevusega või sellega, et kambritele kleebitakse silt isolatsiooni kohta ning sellist hüvitamisnõuet ei ole käesolevas asjas ka menetlusse võetud. Tegemist on uute asjaoludega, millele viidates kaebaja hüvitist nõuab.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus ei pea kaebaja 14.02.2024. a avalduse alusel kaebuse muutmist võimalikuks, sest kaebaja ei ole avalduse p-is 2.1 kirjeldatud asjaoludel hüvitise nõudmisel läbinud eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 1 1 lg 8). Eeltoodut arvestades leiab 2 kohus, et vaidluse eseme laiendamine sellise nõudega, mille osas esineb kaebuse tagastamise alus (

§ 121lg 1 p 4), ei ole lubatav.

Kohus jätab seega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.

1. Kaebaja esitas 14.05.2024 määruskaebuse ja 16.05.2024 täiendava seisukoha, vaidlustades määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt Tartu Halduskohtu 29.04.
2. a määruse resolutsiooni punkte 1-
3. Kaebaja leiab, et halduskohus eiras kaebaja põhiväiteid ja faktilisi asjaolusid, kohaldas valesti seadust ja kohtupraktikat ning jättis kaebaja kaebuse sisuliselt menetlemata. Haldusasja nr 3-21-2726 menetlus (millest käesolev menetlus eraldati) käib juba 3 aastat ja kaebajal ei ole võimalik enam kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöörduda, sest tähtaeg on möödas. Kohus venitas 3 aastat sihilikult menetlust, et siis otsida mingi põhjus, miks asja mitte menetleda. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla ja Justiitsministeerium on õiged vastustajad. Kui kohtule tundus, et kaebaja muutis oma kaebuse nõuet, siis tulnuks menetleda kaebust esialgsest nõudest lähtuvalt. Viru Vangla kinnitas oma 28.02.
4. a vastuses nr 1-8/24/1777-13, punktis 1 (haldusasi nr 3-22-2297, Dokumendi nr: 3-22-2297/31), et: "...Viru Vangla haldusosakonna juhataja esindab tervishoiuvaidlustes justiitsministri määruse „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 111 lg 1 p 8 ja § 171 lg 5 alusel kõiki vanglaid vanglateülese õigusteenuse osutamisel, allakirjutanule on volituse (lisatud) andnud haldusosakonna juhataja." Seoses eelnevaga kinnitab ka vastustaja, et kaebaja esitas oma kahjunõude õige vastustaja vastu. Määruskaebuse esitaja palub menetleda käesolevat määruskaebust kaebaja kaebusest lähtuvalt ja täita kõik selles esitatud taotlused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tulenevalt

§ 203

lg-st 1 võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. MM vaidlustas esitatud määruskaebusega selle sisust tulenevalt ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus asendas asjas vastustaja osas, milles kaebaja taotleb hüvitist seoses sellega, et Tallinna Vangla tervishoiutöötajad tutvusid ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetega ning luges viidatud osas Viru Vangla asemel õigeks vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustaja asendamist reguleerib

§ 18

ja see säte ei näe ette õigust vaidlustada määruskaebusega halduskohtu määrust, millega halduskohus vastustaja asendab. Sellekohane halduskohtu määrus ei takista ka asja edasist menetlust. Seetõttu ei ole Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamine määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule lubatud. Määruskaebus tuleb nimetatud osas tagastada vastavalt

§ 203lg-le 1 ja § 187 lg 3 p-le 6.

Sel põhjusel ei käsitle ringkonnakohus oma määruses sisuliselt neid määruskaebuse vastuväiteid ja põhjendusi, mis puudutavad vastustaja asendamist, õiget vastustajat jms. 5. Kaebaja taotles menetleda käesolevat määruskaebust kaebusest lähtuvalt ja täita kõik selles esitatud taotlused. Ringkonnakohus jätab selle taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Nimetatud taotluse osas ei esine kõrvaldatavaid puudusi, kuna kaebajal puudub õiguslik alus nõuda määruskaebuse menetlemist lähtuvalt tema poolt halduskohtule esitatud kaebusest ja täita määruskaebemenetluses kõik kaebuses esitatud taotlused.

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 29.04.
2. a määruse tühistamiseks selle resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse sellekohaste põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. 3 Halduskohus on 29.04.2024. a määruses õigesti märkinud, et kaebaja hüvitamiskaebusele, mis puudutab Tallinna Vangla tervishoiutöötajate väidetavat tutvumist ilma kaebaja nõusolekuta tema terviseandmetega, kohaldub VangS § 1¹ lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning selle läbimata jätmise korral ei ole kaebus

§ 47

lg 1 kohaselt lubatav ja tuleb

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse vastavate põhjendustega. Esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Samuti ei nähtu määruskaebusest selliseid põhjendusi, mis lükkaksid ümber halduskohtu seisukoha selle kohta, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole sellise nõudega seonduva hüvitise nõudmisel läbinud eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8) ja vaidluse eseme laiendamine nõudega, mille osas esineb kaebuse tagastamise alus (

§ 121lg 1 p 4), ei ole lubatav.

1. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.04.
2. a määrus resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4