Obsah (5)

§ 113§ 100§ 76§ 82§ 108

2-22-4998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 5.detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-4998 Z Š hag

§ 113lg 1 ettenähtud määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt.

1. Hüvitised 70 000 eurot ja 20 000 eurot ning viivisesumma tuleb tasuda Z Š pangaarvele xxx SEB Pangas.
2. Menetluskulude jaotus Jätta asja menetluskulud kostja A Š kanda. Mõista hageja Z Š menetluskulud kostjalt A Šlt hageja kasuks välja. Lahendada menetluskulude rahaline kindlaksmääramise peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg 1 2-22-4998 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
3. Hageja Z Š esitas 05.04.2022.a Harju Maakohtusse hagiavalduse A Š vastu. Hagiavalduse kohaselt Z Š ja A Š abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja abielu lahutati Harju Maakohtu 16.aprillil 2019.a otsusega. A Š ja Z Š sõlmisid 03.04.2020.a ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.4 kohaselt A Š kohustub tasuma Z Šle kompensatsiooni summas 420 000 eurot igakuiste maksetena hiljemalt iga kuu 10.kuupäeval ning summa peab olema tervikuna tasutud hiljemalt 03.04.2025.a; Esimese 6 kuu makse on minimaalselt 1200 eurot, esimese osamakse kohustub A Š tegema 10.04.2020.a; A Š ja Z Š on kokku leppinud, et alates oktoobrikuust 2020.a on igakuise makse suurus miinimum 1500 eurot. Lähtudes ühisvara jagamise kokkuleppe punktist 3.4 on A Š seega kohustatud maksma hagejale igakuiselt kompensatsiooni summas 1200 eurot alates 10.04.2020.a kuni 10.09.2020.a. Alates 10.10.2020.a on A Š kohustatud maksma hagejale igakuiselt kompensatsiooni summas 1500 eurot. A Š täitis oma kohustusi osaliselt ja maksis hagejale kompensatsiooni summas 6425 eurot seisuga 31.12.2021.a. Seisuga 10.12.2021.a pidi kostja maksma kompensatsiooni summas 28 925 eurot (10.04.2020-10.09.2020 / 6 kuud x 1200 eurot = 7200 eurot; 10.10.2020-10.12.2021 / 15 kuud x 1500 eurot = 22 500 eurot). Kostja pole kohustusi täitnud korralikult ja õigeaegselt ning seoses sellega on tal tekkinud võlgnevus hageja ees summas 22 500 eurot perioodi eest alates 10.09.2020.a kuni 31.12.2021.a (28 925 eurot – 6 425 eurot). Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.6 kohaselt A Š ja Z Š on kokku leppinud, et juhul, kui A Š võõrandab talle lepingu punkti 3.1.9 alusel lahusvarana jääva mündikogu osaliselt või tervikuna, kohustub ta Z Šle tasuma lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 20 000 eurot hiljemalt kolme 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest. 17.märtsil 2021.a. A Š kirjutas oma pojale ja kinnitas, et mündid on müüdud juba väga ammu. Hageja ei ole 20 000 eurot kätte saanud. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.7 kohaselt A Š kohustub tegema endast kõik oleneva, et hiljemalt 01.03.2021.a võõrandaks OÜ xxx, registrikood xxx, talle kuuluva mõttelise osa xxx kinnistust ning tasuma Z Šle lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 50 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest. Kostja sõlmis võõrandamislepingu AS-ga xxx, mille alusel viimane sai kinnistu omanikuks 06.01.2022.a. Hageja ei ole saanud kätte oma raha summas 50 000 eurot. Hageja nõuded:
4. Hageja palub - Mõista A Šlt Z Š kasuks välja ühisvara jagamise kokkuleppe p. 3.6 ja 3.7 järgse kompensatsiooni osa võlgnevus summas 70 000 eurot Z Š kasuks, tasudes summa hageja pangaarvele xxx SEB Pank AS-s; - Mõista A Šlt Z Š kasuks välja viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 70 000 eurot kindla summana hagi esitamisest (05.04.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (

§ 113

lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt; 2 2-22-4998 - Mõista A Š Z Š kasuks välja ühisvara jagamise kokkuleppe p. 3.4 järgne kompensatsiooni osa võlgnevus summas 22 500 eurot perioodi alates 10.09.2020.a kuni 31.12.2021.a eest, Z Š pangaarvele xxx SEB Pank AS-s; Hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma hageja menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata. Hageja palub välja mõistja kostjalt ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.4 järgne kompensatsiooni osa võlgnevus summas 22 500 eurot alates 10.09.2020.a kuni 31.12.2021.a. Kostja leiab, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.4 järgi kohustub kostja tasuma hagejale 420 000 eurot hiljemalt 03.04.2025.a. Kostja on seisukohal, et hageja nõue muutub sissenõutavaks 04.04.2025.a Hageja palub välja mõistja kostjalt ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.6 ja 3.7 järgne kompensatsiooni osa võlgnevuse summas 70 000 eurot. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.6 järgi hageja ja kostja on kokku leppinud, et juhul, kui kostja võõrandab talle lepingu punkti 3.1.9 alusel lahusvarana jäävat mündikogu osaliselt või tervikuna, kohustub ta hagejale tasuma lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 20 000 eurot hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest. Kostja arvates ei ole hageja täitnud tõendamiskoormist müntide võõrandamislepingu sõlmimise tõendamiseks. Hageja poolt esitatud kirjavahetusega ei saa tõendada müntide võõrandamislepingu sõlmimise fakti. Poolte vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.7 järgi hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja kohustub tegema endast kõik oleneva, et hiljemalt 01.03.2021.a võõrandaks OÜ xxx, registrikood xxx, talle kuuluva mõttelise osa xxx kinnistust ning tasuma hagejale lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 50 000 eurot hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest. Kostja leiab, et ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.7 on tühine. Mõtteline osa kinnistust kuulus kolmandale isikule OÜ-le xxx. Kostjal ei olnud õiguslikke aluseid käsutada mõttelise osa kinnisvara müügist saadud rahalisi vahendeid. Hagejal ja kostjal puudusid õiguslikud alused kokkuleppe sõlmimiseks kolmandale isikule kuuluva asja (rahaliste vahendite) käsutamise kohta. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 70 000 eurot kindla summana hagi esitamisest. Kuna kostja leiab, et tal ei eksisteeri hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kohustusi hageja ees, siis puudub hagejal õiguslik alus viivise nõudmiseks. Kohtu põhjendused ja järeldused
2. Kohus, olles uurinud ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xxx (lk 5) ning lahutati Harju Maakohtu 16.04.2019.a otsusega nr xxx (lk 6). Kohtuotsus jõustus otsuse tegemise kuupäeval, seega on poolte abielu lahutatud alates 16.04.2019.a. Pooled sõlmisid 03.04.2020.a ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (edaspidi „leping“) (lk 7-11).
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on poolte vahel 03.04.2020.a sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppest tulenevad kohustused hageja ees. 3 2-22-4998 Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita selle tähtpäeval.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. 03.04.2020.a sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe p 3.4 (lk 9) kohaselt „A Š kohustub tasuma Z Šle kompensatsiooni summas 420 000 eurot Z Š kontole nr xxx igakuiste maksetena hiljemalt iga kuu 10.kuupäeval ning summa peab olema tervikuna tasutud hiljemalt 03.04.2025.a. Esimese 6 kuu makse on minimaalselt 1200 eurot, esimese osamakse kohustub A Š tegema 10.04.2020.a. A Š ja Z Š on kokku leppinud, et alates oktoobrist 2020.a on igakuise makse suurus miinimum 1500 eurot. Z Š kinnitab, et ta ei nõua tasumata kompensatsioonilt intressi ning A Šl on õigus tasuda kompensatsiooni tasumata osa täielikult või osaliselt enne tähtaega“.
2. Nimetatud lepingusätte tekstist nähtuvalt pidi kostja tasuma hagejale ajavahemikus aprill 2020.a kuni september 2020.a igas kuus 1200 eurot ehk kokku kuue kuu jooksul 7200 eurot (6 x 1200). Alates oktoobrist 2020.a pidi kostja hakkama tasuma hagejale igas kuus 1500 eurot. Perioodil oktoober 2020.a kuni detsember 2021.a pidi kostja tasuma hagejale 15 kuu jooksul kokku 22 500 eurot. Kostja väidab, et tal ei ole kohustust tasuda hagejale p 3.4 tulenevat summat, kuna kohustus ei ole sissenõutav. Kostja väitel muutub kohustus lepingu punktist 3.4 nähtuvalt sissenõutavaks alates 03.04.2025.a.
3. Kohtu seisukoht on, et kostja käsitlus lepingu punkti 3.4 kohta ei tulene lepingu tekstist ning ei ole õige. Punktis 3.4 on eraldi sätestatud, et maksetega tuleb alustada aprillis 2020.a.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist; Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb igakuise makse hiljemalt 10.kuupäeval. Seega muutusid konkreetse kuu maksed sissenõutavaks alates iga kuu 11.kuupäevast. Kogusumma 420 000 eurot peab olema tasutud 03.04.2025.a ning 420 000 eurot muutub sissenõutavaks alates 04.04.2025.a.

1. Maksed perioodi september 2020.a kuni detsember 2021.a moodustavad kokku 29700 eurot (7200 + 22 500). Hageja arvutuses on viga: nimelt on hageja arvutanud, et 7200 + 22 500 = 28 925 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagi esitamise ajaks oli kostja tasunud 6 425 eurot (lk 12-15). Hageja on hagiavalduses ning edaspidi juhindunud sellest, et kostja võlgnevus on (ekslikult arvutatud) 28 925 eurot (õige oleks 29 700 eurot), millest tuleb lahutada kostja tasutud 6 425 eurot ehk kokku 22 500 eurot (õige oleks 23 275 eurot). Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust 22 500 eurot, kuna igakuiste maksete, mis nimetatud summa moodustavad, osad muutusid sissenõutavaks iga kuu 11.kuupäeval. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kohtumenetluse ajal 2023.a on kostja tasunud hagejale võla katteks 2 500 eurot, seega on punktist 3.4 tulenev võlgnevus 20 000 eurot.
2. Lepingu p 3.6 (lk 9 prd) kohaselt „A Š ja Z Š on kokku leppinud, et juhul, kui A Š võõrandab talle lepingu punkti 3.1.9 alusel lahusvarana jääva mündikogu osaliselt või tervikuna, kohustub ta Z Šle tasuma 4 2-22-4998 lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 20 000 eurot hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest“.
3. Hageja väidab, et kostja on lepingu punktis 3.1.9 ja 3.6 nimetatud mündikogu võõrandanud. Kostja väidab, et tal pole õnnestunud mündikogu müüa ning seetõttu pole ta hagejale hüvitist tasunud. Kostja väitis, et turud on olnud madalseisus ning mündikogu eest pakuti liiga väikest summat, 150 000 eurot. Kostja oli planeerinud, et kogu väärtus on 600 000 eurot. Kostja arvates peaks müügiga ootama, kuni turud taastuvad.
4. Hageja on oma väite, et mündikogu on müüdud, tõendamiseks esitanud kostja poolt hageja ja kostja ühisele pojale A Šle 17.03.2021.a WhatsApp'is saadetud sõnumi (lk 102 ja 103), milles kostja kirjutab, et „See oleks midagigi teenida!!! Klubi ei tööta 1,5 aastat!!! Sissetulekuid peaaegu ei ole!!! xxx ma deklareerin raha, et kõigi pealt makse maksta! Mündid müüsin ära ammu 150 tuhande eest“. A Š andis 23.01.2023.a istungil ütlusi selles, et „Olen kindel, et mündikogu on müüdud, sest nii isa ütles. WhatsApp'i kaudu ja ka isiklikul kohtumisel ütles ta seda“.
5. Kohus selgitas kostjale, et tal on võimalik tõendada seda, et mündikogu ei ole müüdud, kas fotodega või tuues mündikogu kohtusse. Kostja väitis, et mündikogu on xxx sõbra juures ning ta võib tuua mündikogu kohtusse või teha fotosid. Kostja ei ole kumbagi teinud. Eeltoodust järeldab kohus, et mündikogu ei ole kostja valduses. Kohtu hinnangul on hageja isa ja poja vahelise sõnumiga ära tõendanud, et mündikogu on müüdud. Sõnumit kinnitavad poolte poja A Š ütlused kohtuistungil.
6. Menetluses ei ole tuvastatav ning ei ole ka oluline, millisel kuupäeval kostja mündikogu võõrandas. On ilmne, et kui kostja teatas 17.03.2021.a, et müüs mündikogu „ammu“, siis järelikult on 3 pangapäeva, mille jooksul kostja pidi hagejale tasuma kogu müügist saadud 20 000 eurot, möödunud mitu aastat tagasi. Hageja nõue 20 000 saamiseks on muutunud sissenõutavaks.
7. Lepingu p 3.7 (lk 9 prd) kohaselt „A Š ja Z Š on kokku leppinud, et A Š kohustub tegema endast kõik oleneva, et hiljemalt 01.03.2021.a võõrandaks OÜ xxx, registrikood xxx, talle kuuluva mõttelise osa Harju maakond, xxx kinnistust ning tasuma Z Šle lepingu punktis 3.4 nimetatud kompensatsioonist 50 000 eurot 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamislepingu sõlmimisest. See tähendab, et nimetatud summa tasumisel loetakse punktis 3.7 nimetatud kompensatsioon 50 000 euro ulatuses tasutuks“. Hageja on esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtte (lk 27) kinnistu xxx registrinumbriga xxx kohta. Väljavõttest nähtuvalt on 11.01.2022.a kinnistu xxx mõttelist osa läinud OÜ xxx omandist AS-i xxx omandisse. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on avaldus omanikukande muutmiseks esitatud 06.01.2022.a ning eeltoodust võib järeldada, et samal kuupäeval toimus müügitehing.
8. Kostja väidab, et lepingu p 3.7 on tühine, kuna pooltel ei ole õigust käsutada kolmanda isiku OÜ xxx vara. Kohus tuvastas äriregistri põhjal, et kostja A Š on alates OÜ XXX asutamisest 15.03.2000 olnud ettevõtte ainuke juhatuse liige ja ainuosanik. Kostja kohustus tasuda hagejale hüvitist tuleneb lepingu punktist 3.4 ning punkt 3.7 näeb ette kohustuse täitmise tähtaja, mis on kolm tööpäeva peale kinnistu müüki. Kohus märgib, et iseenesest punkti 3.7 tekst ei näe ette seda, et kohustus hageja ees täidetakse kinnistu 5 2-22-4998 müügist saadud rahast st pooled ei käsuta kolmanda isiku vara. Eluliselt usutav on, et kostja planeeris, et kasutab temal hageja ees oleva kohustuse täitmiseks temale ainuisikuliselt kuuluva ettevõtte vara, kuid lepingu tekstist see ei tulene. Hageja nõue kostja vastu summas 50 000 eurot muutus sissenõutavaks kolm tööpäeva peale kinnistu müüki.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb A Šlt Z Š kasuks välja mõista lepingujärgne võlgnevus 90 000 eurot sh lepingu p 3.4 järgi 20 000 eurot, p 3.6 järgi 20 000 eurot ja p 3.7 järgi 50 000 eurot.
10. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise tasumist võlasummalt 70 000 eurot lepingu p 3.6 ja 3.7 järgi väljamõistetud võlgnevuselt. Hageja palub välja mõista viivis alates hagi esitamisest 03.04.2022.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi kuni kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis tuleb välja mõista alates hagiavalduse esitamise päevast 03.04.2022.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni kohustuste kohase täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja on summa 70 000 eurot tasumisega võlgnevuses olnud 976 päeva. Viivisekalkulaatori järgi on seadusest tuleneva viivise summaks kohtuotsuse tegemise ajaks 05.12.2024.a 20120 eurot 68 senti. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus 20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 6