← Eesti

2-24-118735/21

Obsah (13)§ 187§ 33§ 407§ 314§ 444§ 162§ 138§ 139§ 484§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-118735 Ts

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 31.07.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud samal päeval kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja esitas 31.07.2024 võõrkeelse dokumendi. 01.08.2024 kohus selgitas kostjale, et tulenevalt kohtute seaduse § 5 lg-st 1 toimub kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus eesti keeles. Samal päeval esitas kostja uue võõrkeelse kirja. Vastusena kohus selgitas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles, kohustas kostjat esitama hiljemalt 08.08.2024 esitatud dokumentide eesti keelne tõlge ning kohustas tulevikus esitatavad dokumendid esitama eesti keelsena. Kohus hoiatas, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi

§ 33lg 3 alusel tähelepanuta.

01.08.2024 esitas kostja veel lisaks kolm võõrkeelset dokumenti. 16.08.2024 selgitas kohus, et menetlus toimub eesti keeles. Kohus pööras kostja tähelepanu ka sellele, et menetlusosalisel on võimalik pöörduda vajalike dokumentide tõlkimiseks mh tõlkebüroosse või kasutada professionaalset õigusteenust, kuid seadus ei näe ette kohtupoolse menetlusdokumentide tõlkimise korraldamise võõrkeelde, v.a

§ 33lg 4 sätestatud juhul kohtulahendi tõlkimiseks.

Kohus pööras tähelepanu ka sellele, et juhul kui menetlusosalisel puuduvad endal rahalised vahendid tõlketeenuse saamiseks, võib menetlusosaline kaaluda menetlusabi saamise taotluse esitamist tõlkekulude kandmiseks vastavalt

  1. peatüki 6 jaos sätestatule. Menetlusosalisel on õigus taotleda ka riigi õigusabi saamist vastavalt riigiõigusabi seadusele. Vastavaid taotlusi ei ole kohtule esitatud. Kohus määras, et kostjal tuleb esitada kohtule eesti keelne vastus hagiavaldusele ja kõigi võõrkeelsete taotluste tõlked eesti keelde hiljemalt 21.08.
  2. Kohus selgitas, veelkord, et menetlusdokumentide tõlgete esitamata jätmisel (s.h eestikeelse vastuse esitamata jätmisel) on

§ 33

lg 3 alusel kohtul õigus jätta esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1).

18.08.2024 esitas kostja veel kaks võõrkeelset e-kirja. 21.08.2024 kohus palus täpsustada, kas kostja taotleb vastuse esitamiseks määratud tähtaja pikendamist, seoses dokumentide tõlkimise vajadusega. 16.08.2024 pidas kohus võimalikuks, et kostja soovib 18.08.2024 kirjaga tähtaja pikendamist ning pikendas eesti keelse vastuse hagiavaldusele ja kõigi võõrkeelsete taotluste eesti keelsete tõlgete esitamise tähtaega kuni 06.09.2024. Kostja esitas 31.08.2024 võõrkeelse e-kirja. 2

(2)2-24-118735 Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ja tähtaegade andmisele ei ole kostja esitanud tähtaegselt menetlusdokumentide eesti keelseid tõlkeid. Eelnevast tulenevalt ja

§ 33

lg 3 alusel jätab kohus kostja esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta ja tagastab need. 26.09.2024 täpsustas hageja hagiavaldust. Kohus küsis hagiavalduse täpsustuse osas kostja seisukohta 27.09.2024, määrates tähtjaks seitse päeva kirja saamisest. Seisukoha küsimine on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti aadressi kaudu 03.10.2024

§ 3141 lg 2 alusel.

Kostja ei ole hagi täpsustuse osas seisukohta esitanud ega hagile vastanud. Juhindudes

§ 407

lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on xxx AS ja kostja 29.08.2020 sõlmitud kliendileping xxx, mobiilsideteenuste liitumisleping ja selle lisa, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. xxx AS loovutas nõude hagejale.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

§ 484

2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 26) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

(2)2-24-118735 /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.