← Eesti

3-24-3147/3

Obsah (4)§ 142§ 141§ 127§ 137

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3147 Haldusasi X. X kaebus Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 ot

). Valla üldplaneeringu järgi ei ole planeeringu alale ette nähtud elamumaa otstarvet. Planeeringuga ei säilitata avalikku haljasala. Kohila vald algatas hankemenetluse detailplaneeringu koostamiseks enne vaidlusaluse otsuse vaidlustamistähtaegade lõppu. Valminud eskiislahendust ei ole kaebajale 16.11.2024 seisuga edastatud. Kaebajat ei ole seniajani detailplaneeringu menetlusse kaasatud, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi juba 12.09.2024. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus võtab kohtuasja juurde ja lisab toimikusse kaebuses lingina viidatud haldusaktid ehk 04.07.2024 otsuse nr 2-2/185 koos lisadega (eskiis ja skeem) ning 14.10.2024 vaideotsuse nr 22/231. 1

(3)
  1. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu ei kontrolli kohus ka muus osas kaebuse HKMSi nõuetele vastavust. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Detailplaneeringu algatamise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule. Detailplaneeringu algatamisel ei tekitata, muudeta ega lõpetata isikute õiguseid ega kohustusi, samuti ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks mõnda õigussuhtes olulist asjaolu. Detailplaneeringu algatamisega otsustatakse üksnes haldusmenetluse alustamise üle. Ka õiguskantsler on hiljuti selgitanud, et detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, sellega ei otsustata detailplaneeringu sisu ega määrata ära planeeringulahendust. See on vaid planeerimismenetluse esimene etapp ja selles etapis ei pea veel planeeringulahenduse sobivusele hinnangut andma. Täpne planeeringulahendus selgub alles planeerimismenetluse lõpuks
  2. Kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi ei ole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal ei ole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9).
  3. Detailplaneeringu algatamise otsust saab seega kohtumenetluses eraldiseisvalt vaidlustada üksnes siis, kui juba detailplaneeringu algatamisel on selge, et see otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sõltumata lõplikust haldusaktist, st detailplaneeringu kehtestamise otsusest. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebaja väidetest saab kogumis järeldada, et ta peab õigusvastaseks võimalikku planeerimismenetluse tulemust, kuivõrd: - koostatav detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga; - kaebajale ei ole pärast 04.07.2024 otsust edastatud soovitud materjale ehk teda ei ole detailplaneeringu koostamisse kaasatud; - lähteseisukohad ei näe ette vajalikke tehnorajatisi (07.09.2024 vaie). Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis selgub lõplik planeeringulahendus alles planeerimismenetluse lõpuks. Planeerimismenetluse algatamine ei tähenda seda, et algatatud planeering soovitud kujul või üldse kehtestataks. Lõplik planeeringulahendus kujunebki koostöös kaasatavate isikute ning avalikkusega. Kaebajal on võimalik oma seisukohti avaldada nii avalikul väljapanekul, avalikul arutelul kui ka heakskiitmisel (

§-d 135, 136 ja 138). Seega ei ole välistatud, et kaebaja välja toodud detailplaneeringu võimalik vastuolu üldplaneeringuga kõrvaldatakse järgnevates menetlusetappides. Sealjuures on võimalik otsustada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kasuks (

§ 142

), mille osas on samuti kaebajal võimalik planeerimismenetluses oma seisukoht avaldada. Detailplaneeringu kehtestamise otsust on õigus igaühel vaidlustada, pöördudes kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (

§ 141

). 1 11.11.2024 seisukoha nr 7-5/241609/2406621 p 1, https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Detailplaneeringu%20algatamisega%20viivitamine.pdf 2

(3)6. Kaebaja väidetest võib lisaks järeldada, et teda ei ole seniajani kaasatud detailplaneeringu menetlusse.

§ 127

lg 2 esimese lause kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Detailplaneeringu koostamisse võib lisaks kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada (

§ 127lg 3 esimene lause).

Vaideotsuses on vald selgitanud, et planeerimismenetluse algatamise teade saadeti 15.07.2024 mh Piiriääre tn 1 kinnistu omanikule, kelleks on kaebaja. Vaideotsusest võib ka järeldada, et kaebajale saadeti 09.09.2024 korduv teade menetluse algatamise kohta. Eelduslikult on kaebaja teate kätte saanud, sest on enda sõnul avaldanud 12.09.2024 soovi olla menetlusse kaasatud. Sealjuures ei sõltu ka 04.07.2024 otsuse õiguspärasus sellest, kas pärast selle otsuse andmist tehtud kaasamistoimingud on olnud õiguspärased või piisavad. Valla koduleheküljelt2 nähtub, et vaidlusaluse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimub 25.12.2024-08.01.2025 ning avalik koosolek 31.01.2025 kl 16.00. Seega on kaebajal endiselt võimalik detailplaneeringu menetluses osaleda ning esitada enda vastuväited ja juhtida valla tähelepanu kaebuses välja toodud vastuoludele. Vallal tuleb planeeringumenetluses esitatavaid vastuväiteid arvestada või esitada põhjendused, miks need jäetakse arvesse võtmata (

§ 137

). Seega ei ole menetluse praeguses faasis võimalik väita, et kaebajal puudub planeeringumenetluses võimalus enda seisukohtade esitamiseks ning ta jäetakse igal juhul kaasamata. Isiku kaasamine

§ 127

lg 2 või 3 alusel ei tähenda, et isikule saadetakse tingimata eraldiseisvalt ka planeerimismenetluse dokumendid, sh eskiislahendus, vaid sätte eesmärk on teavitada menetluse algusest tavapärasest intensiivsemalt neid isikuid, kelle õigusi võib kehtestatav detailplaneering enim mõjutada. Vastuväidete esitamiseks on siiski ka sellisel juhul ette nähtud avaliku väljapaneku periood (

§-d 135 ja 136). 7. Seetõttu ei nähtu kohtule, et detailplaneeringu menetluse algatamise otsus riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 4). Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, sest kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta planeerimismenetluses osaledes. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2 https://kohila.ee/detailplaneeringute-avalikustamine1#PIIRI%C3%84%C3%84RE%20P%C3%95IK%20JA%20PIIRI %C3%84%C3%84RE%20HALJAK%20DETAILPLANEERINGU%20ESKIISLAHENDUS 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.