lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Triin Tumala Süüdistatav Janno Saar, Isikukood: 38305214223; Elukoht: XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti keel; Töökoht või õppeasutus: X; Kontaktandmed: Tel XXX; epost: XXX; Karistatus: kriminaalkorras karistamata; Tõkend: ei ole kohaldatud, kinnipidamine 22.03.202323.03.2023 Kaitsja: vandeadvokaat Rünno Roosmaa, määratud korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janno Saar
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Janno Saar
3. Süüdi tunnistada Janno Saar
4.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. 1 1-24-5552 6.
lg 1,2,3 alusel jätta Janno Saarele mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ja määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus kestusega 1 (üks) kuu, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2023-23.03.2023, so 2 (kaks) päeva, ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7.
lg 1,2,3 alusel jätta ülejäänud 3 (kolme) aasta ja 5 (viie) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janno Saar ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.
p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, so 04.11.2024.a, va kontrollnõuete osas, mille kohaldamist alustatakse peale kohtulahendi jõustumist.
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 3 ja § 50 lg 1 p 1, lg 3 alusel kohaldada Janno Saarele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema juhtis 22.03.2023.a kella 15:16 ajal alkoholijoobeseisundis X maakonnas X linnas X mnt 58 suunaga X sõiduautot Volkswagen Passat reg. nr. X . Janno Saare joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE nr ARLE-0012, mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,85 mg/l kohta. Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus tahtlikult Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Oma tahtliku tegevusega pani Janno Saar toime mootorsõiduki joobeseisundis, s.o
juhtimise Samuti süüdistatakse Janno Saart selles, et tema 20.05.2023.a kella 19.59 ajal juhtis, olles alkoholijoobeseisundis, X linnas X külas X tee 4,47 km-l mootorsõidukit Foton Europard 604 registreerimismärgiga X , kus tegi maanteel tagasipööret, mille tagajärjel kaasreisija S.V kukkus sõiduteele ning sai kukkumise tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja kuu – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 28.03.2024.a ekspertiisiaktis X antud arvamuse kohaselt parema hüppeliigese murru koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise otsa 3 1-24-5552 killunenud murruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaava pea piirkonnas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.05.2023.a uuringuakti nr 829T kohaselt leiti Janno Saare 20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,19 mg/g. Seega juhtis Janno Saar mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus tahtlikult KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid ning põhjustas ettevaatamatusest raske tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Janno Saar pani toime mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega põhjustas ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse, s.o
Menetlusosaliste seisukohad 1. Prokurör leidis, et Janno Saare süü on talle
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegudes tõendamist leidnud. Prokurör taotles J. Saare süüdi tunnistamist ja karistamist liitkaristusena 5 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 aastat ja 6 kuud.
Saarele mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ja määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus kestusega 1 kuu.
lg 1,2,3 alusel jätta ülejäänud 3 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Saar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
Samuti kohaldada J. Saarele lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. 1.
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteod on leidnud tõendamist kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. I 3. Janno Saart süüdistatakse 20.05.2023.a kella 19.59, X linnas X külas X tee 4,47 km-l mootorsõiduki Foton Europard 604 registreerimismärgiga X juhtimises alkoholijoobeseisundis, kus J. Saar tegi maanteel tagasipöörde, mille tagajärjel kaasreisija S.V kukkus sõiduteele ning sai kukkumise tagajärjel raske tervisekahjustuse, mis kestab üle nelja kuu. J. Saarele on esitatud süüdistus
3.1. 20.05.2023 kuriteoga seoses on kannatanu S.V (I kd tl 4-6) andnud ütlused, et viibis X lähedal X külas ja tähistas koos Janno Saare ning S.T-ga (endine nimi S. K ) J. Saare sünnipäeva. Tarbiti alkoholi ja J. Saar ehitas maakividest grillalust. Suure maantee äärest oli kive vaja juurde tuua ning neile mindi järele krundil asunud traktoriga. J. Saar oli roolis ning kannatanu ja tunnistaja seisid taga haakeriista peal. Suure teeni jõudnuna oli tee servas lohu 4 1-24-5552 koht, traktori tagumine ratas sattus sinna lohku, pöördel olevast masinast käis jõnks läbi ja viskas kannatanu inertsist sõiduteele. Haiglas tuvastati kannatanul hüppeliigese murd, sääreluu murd, sääreluust oli tükk väljas, pindluu murd ja pindmine haav peas. Kannatanu oli haiguslehel 6 kuud, vormistati töövõimetus. Kirjeldatud ütlustega haakub ka väljavõte kannatanu haigusloost (I kd 7-12) ja patsiendikaart nr 23-067343 (I kd tl 19-21), millest nähtuvalt on kannatanul 20.05.2023 tuvastatud hüppeliigese murd koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise otsa killunenud murruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaav pea piirkonnas. Samuti on tunnistaja S.T (I kd tl 49-51) kinnitanud kannatanu ütlusi traktoriga kivide tooma minemise, J. Saare roolis olemise ning liiklusõnnetuse toimumise osas maanteel traktori pööramise käigus, mille tulemusena kannatanu ja tunnistaja kukkusid traktori pealt maha. Kannatanu peast tuli verd ja ta ei saanud püsti tõusta. Eelkäsitletuga riimuvad tunnistaja H.I ütlused (I kd tl 43-45), kes on kirjeldanud liiklusõnnetuse pealtnägijana, kuidas 20.05.2023 sõitis perega X suunas, kui X külas nägi, kuidas traktor sõidab tee peale. Üks mees oli roolis ja 2 seisid püsti juhi taga. Traktor kaotas pinnasteelt asfaltteele ülemineku kohas juhitavuse ning mehed, kes taga püsti seisid, lendasid traktori pealt maha. Üks meestest kukkus asfalttee peale ja vigastas pead. Tunnistaja helistas koheselt Häirekeskusesse, paludes kohale saata ka politsei (I kd tl 32-33). Tunnistaja J.F (I kd tl 46-48) on kirjeldanud, kuidas 20.05.2023 teenistusülesannete täitmisel T. X sai väljakutse X külla, kus toimus liiklusõnnetus. Traktori pealt keegi kukkus maha. Kohale saabudes kiirabi juba tegeles kannatanuga. Tunnistaja H.I ütles, et nägi liiklusõnnetust pealt ja osutas J. Saarele kui traktori roolis olnud isikule. J. Saarel esinesid välised joobe tunnused ja ta mainis, et tähistati tema sünnipäeva ning on joonud õlut. Indikaatorvahendiga tuvastati J. Saarel esialgne joove väljahingatavas õhus alkoholisisaldusega 1,10 mg/l (I kd tl 52-53) ja ta toimetati Pärnu Haiglasse joobe tuvastamiseks vereproovi võtmiseks. Vormistatud on sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I tl 31). J. Saar on andnud ütlused (I kd tl 91-93), mille kohaselt on ta kuriteo toime pannud. Süüdistatav tunnistab, et tarbis vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist 5 õlut. Sõites maanteele, keeras J. Saar paremale, et teha tagasipööret. Samal ajal nägi süüdistatav silmanurgast, et S.V libises haakeseadmelt maha ja kukkus.
lg 2 p 1 objektiivse koosseisu täidab muude alternatiivide kõrval see, kui keegi rikub joobeseisundis olemise läbi liiklusnõudeid ja tekitab seeläbi inimesele raske tervisekahjustuse. Praeguses asjas tuleb potentsiaalse rikkumisteona kõne alla mootorsõiduki juhtimine. Selge on, et Janno Saare kasutatud Foton Europard 604 reg. märgiga X oli mootorsõiduk (väljatrükk Liiklusregistri andmebaasist I kd tl 55) ehk
Samuti on kannatanu ja tunnistajate ütluste põhjal selge, et J. Saar seda Foton Europardi juhtis: ta toimetas sõidukit selle juhtimisseadmete abil edasi. Sealjuures on tunnistaja H.I viidanud juhile kui sündmuskohal viibinud punase särgiga isikule. Politseiametnike vormikaamerate salvestiste põhjal viibis punase särgiga sündmuskohal J. Saar (I kd tl 35-41). Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuvastusega 829T (I kd tl 54) tõendab, et J. Saarel esines mootorsõiduki juhtimisel süüdistuses nimetatud ajal ja kohas alkoholijoove, so Janno Saarelt 20.05.2023.a kell 21.37 võetud verest leiti etanooli 2,25±0,06 mg/g, s.o vähemalt 2,19 mg/g. 5 1-24-5552 Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe KorS § 36 lg 1 tähenduses kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ülal märgitu tähendab seda, et J. Saar oli
Kogu tema organismist pärast liiklusõnnetust leitud alkohol sattus J. Saare kehasse juba enne mootorsõiduki rooli asumist. So tunnistaja S.V on kirjeldanud, et tähistati J. Saare sünnipäeva ja tarbiti ka alkoholi, J. Saar on andnud ütlused, et oli enne mootorsõidukit juhtima asumist joonud ära 5 õlut. Kokkuvõtvalt oli J. Saar oli liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel alkoholi tõttu mootorsõiduki juhtimise võimetu. 06.02.2024.a ekspertiisimääruses (I kd tl 22-23) ja 28.03.2024.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr X (I kd tl 24-29) antud ekspertarvamuse kohaselt on S.V-l 20.05.2023 diagnoositud tervisekahjustused (parema hüppeliigese murd koos sääreluu alumise otsa murru ja pindluu alumise osa killunenud muruga, pehmete kudede turse parema hüppeliigese piirkonnas ning põrutushaav pea piirkonnas) saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 20.05.2023 liiklusvahendilt (traktor) maha kukkumisel keharaskusega parema jala peale ning peaga kukkumisest vastu ümbritsevat kõva tömpi pinda, ja arvestades paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega, paranevad üle 4 kuu. Tuginedes ekspertiisiaktis sedastatule ja on kohus seisukohal, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis S.V-le raske tervisekahjustus ehk tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud. 3.2. On üheselt selge, et J. Saare mootorsõiduki juhtimine oli S.V tervisekahjustuse tekitamisega naturalistlikus kausaalseoses: kui J. Saar ei oleks mootorsõidukit juhtinud, ei oleks S.V sellisel viisil tervisekahjustusi saanud, nagu ta sai. Teo ja tagajärje vaheline loodusteaduslik põhjuslikkus pole aga toimijale kannatanu tervisekahju omistamiseks
Lisaks sellele peab kannatanu tervisekahjustus olema teo toimepanijale normatiivselt omistatav ehk toimija kätetöö ka väärtushinnanguliselt (vt RKKKo nr 1-22-6710 p 18 jj). Nimelt ei saa hoolsuskohustust rikkunud isikule ettevaatamatusdelikti raames normatiivselt omistada tema tekitatud teise inimese tervisekahjustust siis, kui see tervisekahjustus oleks saabunud ka vajalikku hoolsust üles näidates. Sellisel juhul puuduks hoolsuskohustuse rikkumise ja tagajärje vahel õigusvastasusseos. Kannatanu ja tunnistaja H.I ütlustega on tõendatud, et kannatanu sai rasked vigastused mootorsõiduki liikumisel pinnasteelt asfalteele ülemineku kohas tagumise rattaga läbi lohu sõitmise käigus, mille tulemusena käis masinast jõnks läbi, J. Saar kaotas mootorsõiduki üle 6 1-24-5552 kontrolli ning haakeseadmel olnud kaassõitjad paiskusid haakeseadme pealt maha. Kohtu hinnangul tingis liiklusõnnetuse tekitamise alkohol n-ö vahetult: J. Saar kaotas joobest tingituna mootorsõiduki üle piisava kontrolli. Tõsi, kahe tee üleminekukoht oli ebatasane, aga ka see ei välista ikkagi õigusvastasusseost J. Saare joobes olemise ja S.V-le tekitatud tervisekahjustuste vahel. Sellisel juhul saab öelda järgmist. Joove tingis väärad sõiduvõtted: piisavalt kaine ehk juhtimisvõimeline juht poleks sõitnud sellisel ebatasasel teel sellisel viisil alustanud tagasipööret. Need eksimused põhjustasid kontrolli kaotamise mootorsõiduki üle. See omakorda tõi aga S.V haakeseadme pealt maha paiskumise ja viimasele tervisekahjustuste tekke. Samuti rikkus J. Saar sõitjaid haakeseadmel vedades LS § 34 lg 2 nõuet, mis sätestab, et sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Öelda saab ka, et joove tingis väära sõitjate paigutuse: piisavalt kaine ehk juhtimisvõimeline juht poleks sõitjaid sõidu ajal haakeseadme peale lubanud. See omakorda tõi aga S.V sõidu ajal haakeseadme pealt maha paiskumise ja viimasele tervisekahjustuste tekke. Seega on J. Saare joobe ja S.V-le tervisekahjustuste tekitamise vahel õigusvastasusseos. Hindamaks S.V ennast ohustava käitumise ja oma õigushüvede ohtu seadmise teadlikkust, tuleb ka tuvastada, kas ta aktsepteeris mootorsõiduki peale tulekul muu hulgas ka süüdistatava valede sõiduvõtete valimist sõidu käigus, s.o tegevusi, mis olid põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Ei ole tuvastatud, et sellised ohtlikud juhtimisvõtted olid hõlmatud kannatanu teadmise ja nõusolekuga. Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et J. Saarele oleksid omased riskantsed juhtimisvõtted, mida joove oleks veelgi võimendanud ja mis oleks olnud kannatanu mootorsõiduki peale asumisel teada. Kokkuvõttes ei saa praeguses asjas kohtu poolt tuvastatu põhjal järeldada, et S.V pidas J. Saare juhtimise võimalikuks tagajärjeks mootorsõiduki üle juhitavuse kaotamist ning selle tõttu raskelt vigastada saamist. Kannatanu arusaamine ohust ei olnud seega piisav ega võimalik tagajärg talle ettenähtav. Seetõttu ei ohustanud kannatanu ei ohustanud ennast teadlikult ning
Saarele objektiivselt omistatav. Eelöeldu tähendab, et J. Saar täitis
Selle karistussätte jaoks pole tähendust sellel, kas J. Saar rikkus peale joobes olemise muidki liiklusnõudeid, sest sätte tekstist tulenevalt on tähtis üksnes see, kas juht on joobeseisundis. 3.3. Subjektiivset koosseisu puudutavalt peab
lg-st 1 toimepanijal olema tahtlus objektiivse koosseisu elementide „mootorsõiduk“, „juhtimine“ ja „joobeseisund“ osas. On üheselt selge, et J. Saar mõistis, et Foton Europard kujutab endast mootori jõul edasi liikuvat sõidukit ja et tema toimetab seda sõidukit juhtimisseadmete abil edasi. Kohus leiab, et alkoholijoove on J. Saarel tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1 ning loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk Janno Saare veres vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele mootorsõiduki juhtimisel. Viie pudeli õlle tarbimist vahetult enne mootorsõiduki juhtimist kinnitanud ka süüdistatav ise. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Janno Saar juhtis 20.05.2023.a mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Soov mootorsõidukit juhtida tekkis kivide vedamise vajadusest tingituna. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime kavatsusega, sest ta teadis enda joobeseisundist, kuid sellele vaatamata otsustas mootorsõidukit juhtida. S.V-le tervisekahjustuste tekitamisse suhtus J. Saar hooletult
Ta oleks pidanud ette nägema, et juhtimisvõimetuna 7 1-24-5552 mootorsõidukiga sõitma minnes võib ta tekitada liiklusõnnetuse ja selle tõttu võib keegi oma tervist kahjustada. II 4. Janno Saart süüdistatakse 16.03.2023.a kella 23.00 ja 17.03.2023.a kella 01.00 vahelisel ajal X linnas X külas X tee ja X tee ristmikul grupis koos T. L U.V kehalises väärkohtlemises, millega tekitati U.V-le valu ja tervisekahjustused, mis kestsid vähemalt neli nädalat. J. Saarele on esitatud süüdistus
lg 2 p 1 järgi.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu. Tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogilise funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, psüühilise või muu teguri toimel (RKKKo 1-18-7833 p 22). Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine jne (RKKKo 31-1-48-04). 4.
Käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatav on kannatanut tõuganud ja löönud 16.03.-17.03.2023.a, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Samuti põhjustati kannatanutele valu ja tervisekahjustused. Lisaks on kinnitust leidnud, et tervisekahjustus kestab eksperdi antud arvamuse kohaselt rohkem kui neli nädalat
Seega teiste isikute löömise ja talle tervisekahjustuste ja valu tekitamisega on J. Saare käitumises grupis koos T. L leidnud tuvastamist
4.3. Subjektiivsest küljest eeldab
Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav on pannud kuriteo toime kavatsetult. T. L ütluste kohaselt läks süüdistatav närvi ja tõukas ning lõi kannatanut peale seda kui kannatanu oli J. Saare auto peegli vastu kukkunud. Ka süüdistatav on ülekuulamisel tunnistanud, et ta ärritus seepeale, kui auto hakkas viga saama. Seega kuriteo puhul leiab kinnitust asjaolu, et süüdistatav on kasutanud vägivalda eesmärgiga lahendada vägivalda kasutades tekkinud konflikt, millega tekitas kannatanutele valu ja põhjustas tervisekahjustuse. Süüdistatav möönis kuriteo toimepanemisel, et kannatanut, kelle osas on süüdistatav ise öelnud, et kannatanu oli juba korduvalt samal õhtul kukkunud ning tal oli raskusi püsti seismisega, rindkerre tõugates ja lüües selliselt, et kannatanu vastava tegevuse tagajärjel taaskord kukkus, võib ta põhjustada kannatanutele arvestatavat valu ja põhjustada teisele inimesele raske tervisekahjustuse, millest paranemine võtab rohkem kui 4 nädalat. 9 1-24-5552 Põhjustatud tagajärgede aktsepteerimist näitab ka J. Saare ükskõiksus kannatanu seisundi suhtes, mida näitab peale väärkohtlemist kannatanu ja T. L seltskonnast lahkumine. III
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 6. Kohus leiab, et süüdistatava Janno Saare tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Janno Saare teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimelised ning
Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-63-14, p 15.2).
lg 2 p 1 näeb karistusena ette 3 kuni 12 aastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 7 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 p 1 näeb karistusena ette kuni 5 aastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 näeb karistusena ette kuni 3 aastase vangistuse, seega on keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lisaks, vastavalt
lg 3 p 1 ja 2 sätestatule, ei jäeta
lg 2 p 1 kuriteo süüdimõistmise korral, mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Vastavalt
7.1. Süüdistatav Janno Saar on pannud toime kaks liiklusalast kuritegu ja ühe vägivallateo. Süüdistatava poolt toimepandud tegude vahel on väike ajavahe, mis näitab tema kalduvust antud perioodil kuritegusid (eelkõige liikluskuritegusid) toime panna. J. Saart varasemalt kriminaalkorras karistatud ei ole. J. Saar on väljendanud 22.03.2023 sündmuse (
lg 1) osas kahetsust, mida saab
g 1 p 3 järgi arvesse võtta karistust kergendava asjaoluna ning on 16.03.2023 sündmuse (
lg 2 p 1) toime pannud isikute grupis, milline on
Arvestada tuleb ka, et raske tervisekahjustus on
Kohus leiab, et J. Saare süüd tuleb
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi hinnata karistusraamide keskmisest väiksemana, ehk karistusmäära esimeses kolmandikus. Janno Saarele tuleb mõista karistuseks
lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 4 kuud vangistust.
1-24-5552 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõista Janno Saarele liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohus leiab, et antud vangistus on piisav karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks, mis peaks isikut suunama õiguskuulekale käitumisele, arvestades õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda vangistus 3 aastat ja 6 kuud. Lahendades küsimust kas ja millises määras tuleb mõistetud vangistus J. Saarel ära kanda, arvestab kohus, et tegemist süüdistatava esimese kriminaalkorras süüdimõistmisega. Sündmustest on möödunud poolteist aastat ning puuduvad ka andmed, et ta oleks pärast arutluse all olevaid kuritegusid pannud toime uusi õigusrikkumisi. Eeltoodu annab põhjust järelduseks, et süüdlane ei jätka kuritegude sooritamist, mistõttu võiks teda mõjutada ka karistust tingimisi kohaldamata jättes.
lg 3 p 1 tulenevalt on aga karistusest tingimisi vabastamine võimalik vaid osaliselt. Määrates koheselt kandmisele kuuluva vangistuse pikkust, arvestab kohus, et selle mõte seisneb eripreventiivses šokiefektis. Seetõttu peaks koheselt ärakandmisele määratav karistus olema lühiajaline, kuid piisavalt pikk, et anda isikule hoiatus edasiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et
lg 1,2,3 alusel tuleb Janno Saarel mõistetud vangistusest koheselt vanglas ära kanda 1 kuu vangistust, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2023-23.03.2023, so 2 päeva, ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust.
lg 1,2,3 alusel jätta ülejäänud 3 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janno Saar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 3 p 2 kohaselt tuleb
Kohus võtab Janno Saarelt juhtimisõiguse ära 5 kuuks. Kuigi tegemist on J. Saare puhul esmakordse kriminaalkorras karistamisega, mõistab kohus J. Saare süüdi kahes liiklussüüteo toimepanemises, samuti temal 20.05.2023 toimepandud rikkumise osas tuvastatud joove suur. Seetõttu ei saa juhtimisõiguse äravõtmine vastata päris miinimummäärale. Kohtu hinnangul on sellises määras lisakaristuse kohaldamine kooskõlas ka kindlaks määratud süü suurusega. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.