← Eesti

3-24-2190/5

Obsah (6)§ 252§ 253§ 121§ 4§ 249§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2190 Haldusasi X. X kaebus Maksu- ja Tolliametiga 27.06.2024 sõlm

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK 1.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.07.2024 X. X kaebus, milles kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliametiga (MTA) 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamist. Nimetatud lepinguga võttis kaebaja maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel solidaarselt osaühinguga Grosvik endale vastutuse osaühingu Grosvik maksuvõla tasumise kohustuse eest maksimaalselt summas 107 294,57 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata MTA-l 27.06.2024 lepingu sundtäitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 3-24-2190 2.Tallinna Halduskohus tegi 26.07.2024 määruse, millega rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ning keelas MTA-l algatada 27.06.2024 sõlmitud lepinguga võetud maksekohustuse osas sundtäitmine 30 päevaks alates määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub

§ 252

lg 4 alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (

§ 252lg 4).

Esialgse õiguskaitse vaidlustamiseks on seejuures võimalik esitada seisukoht / vastuväide ka otse halduskohtule (vt ka

§ 253lg 1).

Lisaks selgitab kohus, et

§ 252

lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab esitada ka määruskaebuse ringkonnakohtule (15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest), mis lõpetab automaatselt esialgse õiguskaitse kehtivuse

  1. päevast. Sõltumata sellest, mis seisukoha ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimuses võtab, peab halduskohus seejuures eelnimetatud tähtaja (30 päeva) möödumisel asuma esialgse õiguskaitse taotlust uuesti lahendama. Sama määrusega võimaldas kohus MTA-l esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse edasise kohaldamise kohta hiljemalt 16.08.
  2. Samuti jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja täiendava riigilõivu 1030 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks. 3.MTA esitas 02.08.2024 kohtule seisukoha, milles palub kohtul kaebus tagastada, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (

§ 121

lg 1 p 1) ning tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamine (

§ 253lg 1).

1) Kaebaja on sõlminud MTA-ga MKS § 42 lg 1 järgse lepingu, et tagada osaühingu Grosvik ajatamise graafiku täitmist. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitav leping tsiviilõiguslik leping, millega toimub kohustusega ühinemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitaval lepingul on mõned halduslepingule omased tunnused (nt garanteeriva õiguse või soodustuse tingimuste reguleerimine, subordinatsioonisuhe), kuid need tunnused ei ole määrava kaaluga. Oluline on arvesse võtta, et MKS § 42 lg 1 lepinguga ei lähe kaebajale üle avaliku võimu volitusi ning maksuhalduril ei ole võimalust lepingut ühepoolselt lõpetada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 102 lg-le 2. Seega ei ole vaidlustataval lepingul halduslepingule omaseid olulisi tunnuseid. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11 selgitanud, et asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise aluseks oli maksukohustuse tagamine, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks ning sellise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid. Vastustaja hinnangul on käesolevas asjas olukord sarnane – hüpoteegi asemel tagab maksukohustust kaebajaga sõlmitud leping. Seega pelgalt asjaolu, et üheks lepingupooleks on MTA ning lepinguga tagatakse maksukohustust, ei tähenda, et tegemist oleks halduslepinguga. Eeltoodud põhjustel leiab vastustaja, et tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga ning kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 1 kohaselt kaebajale tagastada.

2) Vastustaja esitas vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamisele juhuks, kui kohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. 4.Kaebaja teatas 05.08.2024 kohtule, et tasus kaebuse esitamise eest täiendava riigilõivu summas 1030 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121lg 1 p 1 järgi 2

(4)3-24-2190 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6.Kohus, analüüsinud asjas esitatud materjale ja seisukohti, nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vaidlusalune leping on sõlmitud MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tallinn, 2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat vastutuse alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja tingimused sõltuvad lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43). Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse nõuda, varem sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole seadusandja soovinud aga muuta lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda. Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE seletuskirjas on selgitatud, et „Muudatus puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse täitmise enda peale võtnud isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist ehk sissenõudmist. Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“ Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid kõnesoleva lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele eraõiguslikud normid), siis ei saa kõnesolevat vaidluse iseloomu pidada avalik-õiguslikuks, vaid see suhe on eraõiguslik. Seega tuleb kaebajal kõnesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seega kohus tagastab kaebuse selle esitajale (

§ 121lg 1 p 1).

8.

§ 249

lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Arvestades, et kaebuse tagastamise määrus on vaidlustatav ning MTA-l puudusid esialgse õiguskaitse kohaldamise osas vastuväited juhul, kui kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga kaebuse tagastamise küsimuses, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tühistada 26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Seega kehtib 26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kuni praeguse määruse jõustumiseni (st kuni

§ 249lg-s 4 sätestatud ajani).

9.

§ 104

lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb määruse jõustumisel kaebajale tagastada ka kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 1050 eurot. Kohus lisab selgitavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõiv (20 eurot) tagastamisele ei kuulu, sest kohus lahendas 26.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (st sooritas lõivustatud toimingu). 3

(4)3-24-2190 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.