Obsah (7)

§ 407§ 366§ 233§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on P S hagi T T vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning andmete ümberlükkamise nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kostjale T Tle olid hagimaterjalid tähtsaadetisena saatmisega kätte toimetatud 22.11.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 06.12.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Seega tuleb lugeda kõik hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2. Järgnevalt esitab kohus põhjendused hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel lahendamisele.
3. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited kommentaarides, millised hageja tegevust ei käsitle. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest 2 2-24-16005 (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
4. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
5. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja

§ 366järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 9. Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). 10. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning

§ 233

lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud

§ 366järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel.

Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

1. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel, et kostja on tekitanud hagejale kahju faktiväite avaldamisega 26.06.2024 facebook „xxx“ asuvas grupis/foorumis xxx ürituse postitusele kommentaari lisamisega, nagu oleks P S omastanud T T ema maja. Eelnimetatud ürituse postitus ei olnud otseselt seotud hagejaga. Kostja avaldas andmeid Facebook xxx“ asuvas grupis/foorumis xxx ürituse postituse kommentaariumis, seega jõudis avaldatu küll avalikkuseni, aga puudub alus arvata, et postituse kommentaaride lugejaskond on arvukas. Kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja seeläbi hageja mainet kahjustavad. Kohus arvestab samas, et väited ei ole ei vulgaarsed ega ebasündsad, mistõttu ei ole ka hageja õiguste riive intensiivne. Kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest. Kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust.
2. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 200 eurot. 3 2-24-16005
3. Hageja on 26.11.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 665 eurot ning õigusabikulud 944,44 eurot koos käibemaksuga (s.o 5,9 tundi tööd tunnihinnaga 130 eurot, lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
4. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjatel hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 665 eurot. 15. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise, selle kohtusse esitamise ning menetluskulude nimekirja esitamisega on märgitud 5,9 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 3,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisel 0,5 tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on ei ole sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot peab kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus selgitab, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 634,40 eurot (s.o 4 tundi tööd tunnihinnaga 130 eurot, lisandub käibemaks) välja mõista.
2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1299,40 eurot (665 + 634,40). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1299,40 eurot.
3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 19.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4