KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mad

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. 2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebemenetluses istungi korraldamiseks ja istungile tõlgi kaasamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (

§ 235lg 1 ja § 252 lg 7).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED TAOTLUSE LAHENDAMINE JA MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD

1. Tartu Halduskohus jättis 04.11.
2. a määruse resolutsiooni punktiga 3 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, jättes sissesõidukeelu kehtivuse peatamata. Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 04.11.
3. a määruse resolutsiooni punkti
4. Määruskaebuse läbivaatamisel lähtub ringkonnakohus sellest, et määruskaebuse esitaja taotles halduskohtult esialgset õiguskaitset vaid sissesõidukeeldu puudutavas osas ja sellest lähtuvalt halduskohus taotluse ka läbi vaatas.
5. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 04.11.
6. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata, põhjendades ja selgitades piisavalt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 04.11.
7. a määruse resolutsiooni punkti 3 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
8. Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses taotluse, et asi vaadataks läbi kohtuistungil ning sellele kaasataks tõlk. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil ning kaasata sellele istungile ka tõlk. 4.

§ 210

lg-st 4 tulenevalt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul vajadus määruskaebemenetluses istungi korraldamiseks. Ka ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud, miks ta istungi korraldamist vajalikuks peab. Kuna ringkonnakohus jätab istungi korraldamise taotluse rahuldamata, jääb rahuldamata ka taotlus istungile tõlgi kaasamiseks. 5. Ringkonnakohus peab vajalikuks seoses määruskaebuse esitaja esindajaga märkida järgnevat.

§ 32

lg 1 p 2 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Volitatud esindaja on esitanud määruskaebemenetluses enda haridustaset ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (dtl 62), millest nähtuvalt on ta omandanud Venemaa Föderatsioonis õigusteaduse erialal magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Kuigi ringkonnakohus ei kahtle volikirja kehtivuses, on ringkonnakohtul alust kahelda volitatud esindaja kvalifikatsiooni nõuetekohasuses ja tema kõlbulikkuses osaleda menetluses esindajana.

§ 32

lg 4 annab kohtule võimaluse kõrvaldada menetlusest esindaja, kes ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, või kui ta on end kohtumenetluses näidanud asjatundmatuna. Seda asjaolu tuleb hinnata põhiasja menetluses. Esialgse õiguskaitse taotluse ja selle peale esitatud määruskaebuse kiireloomulisuse tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sel asjaolul määruskaebemenetluses pikemalt peatuda. (allkirjastatud digitaalselt) 2