← Eesti

1-24-5092/14

Obsah (6)§ 424§ 68§ 73§ 50§ 56§ 180

1-24-5092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2024. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-5092 (kohtueelses menetluses 24231550825) Kohtunik Kristja

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav RAINER OJAMAA, isikukood: 39305260315; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx Kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi 1. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipidamine 02.03.-03.03.2024. a. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Rainer Ojamaa

§ 424lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Rainer Ojamaale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.03.-03.03.2024.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 3 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.10.2024. a. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Rainer Ojamaalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

  1. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Rainer Ojamaalt riigituludesse: - sundraha summas 1230 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1230 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 102,50 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 29.10.
  3. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 30 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 05.12.
  4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Rainer Ojamaad süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 02.03.2024 kella 12.53 ajal Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Ujula tänaval (Hariduse tn 2c vastas) suunaga Kodu tänava poole mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,12 mg/l, laiendmääramatus ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,02 mg/l). 2/8 Sellise tegevusega rikkus Rainer Ojamaa liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Rainer Ojamaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör täies mahus esitatud süüdistuse juurde, leides, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning küsimus on karistuse mõistmises. Prokurör palub R. Ojamaa süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud, millest lühimenetluse sätete järgi maha arvata 1/3 ning karistuseks jääb vangistus 4 kuud. Karistusaja hulka tuleb arvata R. Ojamaa kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja seega jääb karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Prokurör palub välja mõista R. Ojamaalt sundraha, ajatades selle tasumise 1 aastaks. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult ja märkis, et süüdistus on talle arusaadav. Ta oli nõus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Ta jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Rainer Ojamaa tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud.
  2. Kohtuistungil tunnistas R. Ojamaa ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisaks tema poolt süü tunnistamisele kinnitavad kuriteo toimepanemist ka asjas kogutud tõendid. 3/8
  3. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 02.03.
  4. a kella 12.53 ajal juhtis Rainer Ojamaa Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Ujula tänaval (Hariduse tn 2c vastas) suunaga Kodu tänava poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Ühegi asjas kogutud tõendi osas ei tekkinud kohtul küsimust nende usaldusväärsusest, kõik tõendid on omavahel riimuvad.
  5. Kuriteo asjaolud on leidnud kinnitust lisaks süüdistatava poolt kohtuistungil täies mahus süü tunnistamisega ka tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt on R. Ojamaa 03.03.
  6. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud kahtlustuses kirjeldatud teo toimepanemist ning selgitanud, et 01.03.
  7. a oli ta sõbra juures, kus tarvitasid koos alkoholi. Alguses jõid nad paar õlut ja hiljem kaks viskit. Sõbra juurest läks ta ära kella 02.00-03.00 paiku. Hommikul ärkas ta üles, et minna poodi peaparanduse järele. Poolel teel sai ta tuttavalt tema auto võtmed, et ta saaks järgmisel päeval sellega tööle minna. Alguses jalutas maja juurest ära, kuid läks tagasi, kuna mõtles, et mis see väike ots ikka teeb. Sõitis tanklasse ning tanklapoes nägi, et sinna sõitis politseipatrull. Ta jäi ootama ja nägi, et patrull sõitis ära. Ta jättis tankla poest ostud tegemata ja otsustas ruttu koju sõita. Natuke maad eemal Ujula juures seisis sama politseipatrull ja peatas teda. Veel märkis R. Ojamaa, et rooli istudes sai ta aru, et on joobes, kuid ta ei mõelnud selgelt. Ta kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut (tl 22).
  8. Asjaolu, et R. Ojamaa oli 02.03.
  9. a mootorsõidukit juhtides joobeseisundis, kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati R. Ojamaa joobeseisundi kindlakstegemiseks 02.03.
  10. a kell 13.20 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-
  11. Alkomeetri lõplik lugem oli 1,12 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mistõttu oli R. Ojamaa väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,02 mg/l (tl 9-10). Seejuures nähtub, et alkomeeter oli taadeldud (tl 11-12). Kaudselt tõendab tõendusliku alkomeetriga saadud tulemuse õigsust ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega saadi kell 12.53 positiivne tulemus alkoholile (1,04 mg/l kohta, tl 7) ja fikseeriti joobeseisundile viitavad tunnused (nt alkoholi lõhn suust, häiritud koordinatsioon; tl 7pö).
  12. Samuti on R. Ojamaa süü tõendamist leidnud kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja Kiril Antonovi poolt antud ütlustega. Tunnistaja on 02.03.
  13. a andnud ütlusi selle kohta, et 02.03.
  14. a kl 10.00 paiku nägi ta, et Kose alevikus on info, et sõiduautoga on liikvel joobetunnustega meesterahvas, kelleks on Rainer Ojamaa. Liiklusjärelevalvet teostades kella 12.20 paiku jõudsid nad Kose valda, Kose aleviku poole. Kella 12.52 paiku nägi ta Kose aleviku Alexela tanklast välja sõitvat musta xxx reg nr xxx, mille juht oli uimase näoga ning nägu oli sarnane eelmainitud infos oleva isiku näoga. Auto peatati Kose alevikus Ujula tänaval, Hariduse tn 2c vastas suunaga Kodu tn poole. Autot juhtis R. Ojamaa, kes oli nähtavate alkoholijoobe tunnustega. Tema kõrval istus vanem naisterahvas, kes oli Raineri sõnul sõbra ema. Indikaatorvahendi näit oli 1,04 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus oli 1,02 mg/l (tl 15).
  15. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Rainer Ojamaa peeti kinni 02.03.
  16. a kella 12.53 ajal Harjumaal, Kose vallas, Kose alevikus, Ujula tn, Hariduse tn 2c vastas, seoses sellega, et teda kahtlustati

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tl 3-4).

Kriminaaltoimikus on ka R. Ojamaa sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille alusel on süüdistatav liiklusjärelevalve teostamise käigus kõrvaldatud 02.03.

  1. a kl 12.53 sõiduki juhtimiselt kuni aluste äralangemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või 4/8 et ta on joobeseisundis (tl 13). Konkreetse mootorsõiduki andmed nähtuvad liiklusregistri päringust (tl 16) ja selle teisaldamist kinnitab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (tl 14).
  2. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Rainer Ojamaal tuvastati 02.03.
  3. a kell 13.20 tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,02 mg/l kohta.
  4. Rainer Ojamaale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Rainer Ojamaa käitumises tuvastatav kavatsetus, sest sõidukit juhtima asudes teadis ta, et ta on joobeseisundis. Sellele viitab nii tarbitud alkoholi kogus (vähemalt mitu õlut ja kaks viskit kahe peale) kui ka R. Ojamaa teadlik tegevus – esmalt liikus edasi, kuid pöördus tagasi auto juurde, arvates et lühikest maad sõita on ohutu; tanklas ootas politseipatrulli lahkumist. Sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. R. Ojamaa ütluste kohaselt oli ta tarvitanud eelmisel õhtul ja ööl mh kanget alkoholi. Hommikul minnes poodi peaparanduse järgi sai ta aru, et on joobeseisundis, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Joobeseisund oli sedavõrd suur, et tunnistaja sõnul oli R. Ojamaa sõiduki kohta politseile edastatud info joobetunnustusega sõidukijuhi kohta. Seega pidi joove olema selline, et see mõjutas ka juhtimist. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et R. Ojamaa oli teadlik enda joobeseisundist, soovis sellest hoolimata sõidukit juhtima asuda ning pani kuriteo toime kavatsetult.
  5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
  6. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 12. Seadusandja on

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette näinud rahalise karistuse (s.o kuni 30 kuni 500 päevamäära) või kuni kolmeaastase vangistuse. 5/8 Süüdistatav on kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteo episoodi. Tegemist on levinud ja ohtliku liiklusalase süüteoga – nt

  1. aastal registreeriti 2134 samalaadset kuritegu. Joobes juhi osalusel hukkus 12 ja vigastada sai 148 inimest (https://www.just.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod). R. Ojamaal tuvastati keskmine joove, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jäi 1,00 mg/l lähedale. Sõidukit juhtis ta lühikest aega. Samas tuleb arvestada, et autos viibis kaasreisija ja R. Ojamaa jätkas sõiduki juhtimist ka siis, kui oli oodanud politseipatrulli vaateväljast lahkumist. Kokkuvõttes tuleb pidada tema süüd keskmise lähedaseks.
  2. Kuigi
  3. aasta maksustatava tulu põhjal oli R. Ojamaal arvestatav sissetulek ja tal puudub kriminaalkorras karistatus, ei ole tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud. R. Ojamaa enda sõnade kohaselt on ta alates augustist xxx, ta saab xxx, osaleb koolitustel. Igakuiselt tal raha üle jää. 100 päeva möödumisel väheneb toetussumma. Lähtudes tema
  4. aasta sissetuleku põhjal arvutatavast rahalise karistuse päevamäärast (58 eurot), oleks R. Ojamaa süü suurust jt asjaolusid arvestades potentsiaalse rahalise karistuse suurus tuhandetes eurodes. Nendel põhjustel puudub kohtul kindlus, et R. Ojamaa saaks lähiajal hakata rahalist karistust kas või osaliselt täitma ning seega tuleb kohaldada karistusliigina vangistust.
  5. Arvestades olulises määras karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja varasemate kriminaalkaristuste puudumist, saab kohtu hinnangul R. Ojamaad põhikaristusena mõjutada sanktsiooni keskmisest märgatavalt allapoole jääva vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada R. Ojamaad vangistusega 6 kuud. Sellest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik, seega on R. Ojamaale mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.03.03.03.2024.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja jääb 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohus ei pea vajalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd tegemist on vangistuse vältimise viimase võimalusega ja see oleks R. Ojamaale ka koormavam. 15. Kuivõrd R. Ojamaa on varem kriminaalkorras karistamata isik, poleks vangistuse reaalne ärakandmine otstarbekas. Puudub vajadus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks ja R. Ojamaa saab karistust kanda katseajal vabaduses viibides, kohustusega mitte uusi tahtlikke kuritegusid toime panna. Seega vabastab kohus ta vangistuse kandmiselt tingimuslikult

§ 73sätete alusel.

Arvestades R. Ojamaa karistuse esmakordsust, piisab kohtu hinnangul 1-aastasest katseajast.

  1. Iseloomustavatest materjalidest nähtub, et R. Ojamaale on varasemalt esitatud kahtlustus samalaadses süüteos ning selles asjas lõpetati menetlus koos kohustusega läbida alkoholi tarvitamise uuring ja ka liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm, hiljemalt 27.11.
  2. a (26-29pö). Niisiis saab R. Ojamaad iseloomustavalt tõdeda, et talle on pakutud võimalust oma alkoholitarvitamise ja liikluskäitumise probleemidega tegeleda. Nimetatud kohustuste eesmärk on mõjutada rikkujate eluviisi ja hoiakuid sellises suunas, et nad kunagi uusi samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Praegusel juhul tuleb tõdeda, et R. Ojamaa puhul ei ole pikemaajaliselt sellist mõju saavutatud ja tuleb kohaldada ka teda otseselt mõjutavaid karistuslikke meetmeid. 6/8
  3. Kohus leiab, et R. Ojamaa suhtes tuleb selleks kohaldada ka lisakaristust.

§ 50

lg 1 p 1 näeb kuriteo korral ette võimaluse võtta mootorsõiduki juhtimisõigus ära kuni kolmeks aastaks.

§ 50

lg 2 järgi ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega ei esine R. Ojamaa puhul lisakaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid. R. Ojamaal on kehtiv juhtimisõigus (tl 17). Ühelegi juhtimisõigust omavale isikule ei saa üllatusena tulla see, et raskemate rikkumiste korral võib karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Lähtudes sellest, et R. Ojamaa avaldas kohtuistungil, et tal on xxx ja xxx- aastane laps, oli ta lapsevanem nii praeguse kui ka eelmise süüteo toimepanemise ajal. R. Ojamaa tõi istungil välja, et ta kasvatab last, kes peab käima xxx jm osalema muudes tegevustes Tallinnas. See asjaolu oli talle teada ka rikkumise ajal. Kohus mõistagi arvestab sellega, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab tulevikus süüdistatava ja tema lähedaste igapäevaelu. Samas on ka Riigikohtu praktikas korduvalt tõdetud, et karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav (viimati RKKKo nr 4-24-1237, p 11). Seega tuleb mõnda aega süüdistataval oma liikumisvajadus lahendada talle ebamugavamal viisil – ühistransporti kasutades või teiste juhtide kaasabil.

  1. Põhjuseid, miks on vajalik R. Ojamaa mõjutamine lisakaristusega, on mitu. Esiteks tuleb tähele panna, et kuigi menetluslikel põhjustel (sh tõendite kogumise võimaluste piiratuse tõttu) ei oleks R. Ojamaale korduvrikkumine etteheidetav, on ta 02.03.
  2. a mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud sisuliselt kahel korral. Nimelt nähtub tema ütlustest, et esmalt sõitis ta autoga tanklapoodi peaparanduse järele, arvates „mis see väike ots ikka teeb“. Seal märkas ta politseipatrulli ja otsustas oodata, kuid pärast nende lahkumist alustas sõiduki juhtimist uuesti. Nimetatu kõneleb kahest teadvalt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise faktist. R. Ojamaa põhjendused rikkumisele kõnelevad tema ükskõiksest suhtumisest liikluskorda. Kui rikkuja teab, et ta paneb toime kuriteo, kuid kinnipidamise ohu möödudes koheselt jätkab või kordab oma tegevust, tulebki sellistele hoiakutele reageerida rangemalt. Teine põhjus on see, et hoolimata sellest, et R. Ojamaa otsustas enda sõnul sõita lühikest maad ja oli teadlik tal juhtimist keelavast seisundist, otsustas ta lisaks kaasreisijat sõidutada (tl 15pö). Kolmandaks tuleb nentida, et praegusest raskest liiklusalasest rikkumisest hoolimata on R. Ojamaa mõne kuu möödudes toime pannud uue liiklussüüteo, kui ta ületas 07.06.
  3. a lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h (tl 23-25). Seega pole R. Ojamaa teinud juhtunust tõsiseid järeldusi ja pole paraku ka käimasoleva kriminaalmenetluse ajal liikluses eeskujulikult käitunud. Kõik eelnev tingib kokkuvõtvalt vajaduse kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse varasemate kriminaalkaristuste puudumist ja sündmusest möödunud aega, on siiski põhjendatud kohaldada lisakaristust minimaalses 3-kuulises määras. Menetluskulud
  4. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

  1. a summas 1230 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Seega kuulub R. Ojamaalt väljamõistmisele sundraha summas 7/8 1230 eurot. Tulenevalt asjaolust, et süüdistataval puudub töökoht ning tema sissetulekud on piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-
  2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 8/8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.