← Eesti

1-18-6044/8

Obsah (5)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-18-6044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6044 (17231700947) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p 2 järgi Kokkuleppemenetluses Ülle Jaanhold Süüdistatav W.R Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxx, elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 02.06.2018, tõkend aegunud. Kahtlustatavana kinni peetud 01.06.2017 kuni 02.06.2017, s.o 2 päeva. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON 1. W.R süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o W.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.06.2017 kuni 02.06.2017, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta W.R-ile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva W.R suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et W.R temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab W.R täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 8 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758). 4. 5. 6. 7. 8.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada W.R-i järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada W.R-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada W.R-ile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.09.

  1. W.R´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:  teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot;  määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 174 (sada seitsekümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 414 (nelisada neliteist) eurot;  ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 305 tegemise kulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 1929 (tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 160, 75 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „W.R , 1-186044, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel W.R poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 CD-plaati Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu W.R ’t süüdistatakse selles, et tema 01.06.2017 kella 08.30 paiku Harjumaal xxx majas tõukas oma endise abikaasa P L põrandale ja pigistas kahe käega kannatanu kõri, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi - xxx. Seega pani W.R toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 23.08.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav W.R ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 01.-02.06.2017, s.o 2 päeva, seega ärakandmata karistus on 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74

-le jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75

-ga pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 74

lg 3 alusel määrata katseajaks 1 aasta.

§ 75

lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kohtueelse menetluse kulud on: kaitsjatasu 174 eurot ja ekspertiisitasu 765 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses on 240 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära rhk 750 eurot. Seega süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1929 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi. Süüdistatav peab tasuma kriminaalmenetluse kuludsid 12 kuu jooksul igakuuliselt 160, 75 eurot. Asitõendid: 2 CD-plaati jäävad kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.