1-10-2819/14

(09240104686)Kohtu koosseis Eesistuja kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Reet Popova ja Aime Semjonova Kohtuistungi sekretär Marina Smirnova Tõlk Leonora Nõmmik Kriminaalasi H.I süüdistuses KarS § 113 järgi. Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav H.I Elukoht XXX, isikukood: XXX, Eesti kodakondsus, keskeri haridusega, emakeel vene keel, ei töötanud, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – vahistamine alates 07.10.2009 aastast Kaitsja H.I Belov RESOLUTSIOON Tunnistada H.I süüdi KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat. Karistuse kandmise tähtaega arvestada H.I-le alates 07.10.2009.a. H.I suhtes kohaldatud tõkend – vahi all pidamine – jätta muutmata. Kannatanu L B tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ja mõista H.I-lt L B kasuks (sündinud XXX aastal, elukoha aadress XXX) 12000 (kaksteist tuhat) krooni. 2 Mõista H.I-lt riigituludesse menetluskulud: 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend krooni) kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimise ajal osutatud õigusabi eest, 99 (üheksakümmend üheksa) krooni 50 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 19895 (üheksateist tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) krooni ekspertiiside tasud, samuti sundraha summas 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Asitõendid: kaks nuga hävitada kohtuotsuse jõustumisel, CD-plaat jätta kriminaalasja toimiku materjalide juurde. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise juhul võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest, märkides maksekorraldusele, et tegemist on kohtukulude ja sundraha tasumisega, samuti märkida kriminaalasja number ning isiku nimi kes kohtukulud või sundraha tasub või selle isiku nimi kelle eest need tasutakse. Kui süüdlane ei ole riigi rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täies ulatuses tasunud, suunatakse kohtulahend 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse jõustumisest kohtutäiturile täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades Narva kohtumajja kaebuse esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: H.I süüdistatakse selles, et tema, 07.10.2009.a., ajavahemikus alates kella 10.00 kuni 13.
2. viibides alkoholijoobe seisundis oma kodus aadressiga XXX, alkohoolsete jookide tarvitamise käigus tekkinud tülis, lõi oma elukaaslast korduvalt, tapmise eesmärgil, noaga kehasse, tekitades hulgaliselt haavu seljal ja kaks tungivat torke-lõikehaava rinnal, vasaku kopsu vigastusega ja sellele järgnenud massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Oma tegudega pani H.I toime teise inimese tapmise, s.o. KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil tunnistas H.I oma süüd talle esitatud süüdistuses täielikult, andes ütlusi, et tõepoolest lõi B noaga, kuid alkoholi tõttu on tal mäluauke ja sellepärast ta toimunut lihtsalt osaliselt ei mäleta. Mäletab hästi, kuidas ta 07.10.2009.a. kell 07 hommikul tarvitas koos oma naise M B alkohoolseid jooke. Nad jõid ära pool liitrit viina. Tekkis tüli, kuna B tahtis veel juua, nõudis viina. Naine haaras noa, vehkis sellega ja karjus. Võttis noa naise käest ära ja pani selle lauale. Tüli jätkus ja tüli käigus lõi B noaga vasakusse reide. Möödus natuke aega, B kargas püsti ja tahtis nuga haarata, siis lõi talle noaga kätte. B näitas käel olevat haava ja palus veel juua. Võttis viina välja, määris haava, valas pitsikese. Jõid. Läks magama. Kuidas ülejäänud haavad tekitas, seda ei mäleta. Ärkas kell üks päeval, nägi endal haavu, ehmus, avas välisukse. Kui avastas, et M on surnud, viibis umbes 10 minutit prostratsiooni seisundis, siis helistas politseisse. Kahetseb toimunut. Kohtuistungil olid üle kuulatud: 3 - kannatanu L B , kes andis ütlusi, et H.I oli tema tütre M B mees. Abielu oli registreeritud 12.09.2008.a. Mõlemad armastasid juua. 06.10.2009.a. nägi mõlemaid purjus. Tütre surma üksikasju ei tea. Hagi summas 12 000 krooni on tütre matusekulud. - tunnistaja G J andis ütlusi, et olles süüdistatava ja B naaber, tuli ta 09.10.2009.a. kella 12.20 paiku poest, nägi, et korteri nr.8 uks on avatud. Hüüdis paaril korral B , vastust ei saanud. Kui hakkas mööda treppi kõrgemale minema, märkas, et diivanil lamab inimene, kelle pea on diagonaalis akna poole, tal olid jalas sinist värvi lampassidega püksid, ülakeha oli paljas. Kehaehituselt nagu H.I. Hiljem nägi H.I jalas samasuguseid lampassidega pükse. Kohtuistungil uuris kohus kriminaalasja toimiku materjale: - sündmuskoha vaatlusprotokoll – korter nr. X aadressil XXX, mille käigus avastati elutoast põrandalt, vaibalt ja diivanilt vere plekke ja triipe; diivanilaual on kolm kööginuga ja üks isetehtud nuga; plastmassist käepidemega nuga on tera äärest määrdunud kuivanud verega; isetehtud noa tera on määrdunud kuvanud verega; laibal on jalas ainult verega määrdunud sokid, laibal on mitu haava (t.lk.1-30); - asitõendite vaatlusprotokoll – helesinist värvi plastmassist käepidemega nuga ja isetehtud nuga on määrdunud kuivanud verega ( t.lk. 27-28); - süüdistatava ütluste olustikuga seostamise protokoll kuriteo toimepanemise kohal ( t.lk. 8890), kus H.I näitab, kuidas ta tüli pinnalt lõi B noaga jala piirkonda, natuke hiljem tekitas lõikehaava vasakusse kaenlaalusesse, kaks noahaava selja piirkonda ja haava vasakule rinna piirkonda, viskas noa lauale ja läks ära magama. - ekspertide arvamused: - kannatanu laiba ekspertiis: kannatanu surma põhjustasid kaks rindkeresse tungivat haava, vasaku kopsu vigastusega ja sellele järgnenud massiivse sisemise verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Samuti olid sedastatud hulgalised torke-lõikehaavad seljal ja õlal (t.lk. 33-48); - DNA ekspertiisi akt: just sinise käepidemega noal on veri, mis kuulub ainult B . Samal sinisest plastmassist käepidemega noal on DNA jäljed, mis võivad pärineda nii H.I-lt kui ka B . Antud juhul teostas ekspert kahe noa analüüsi ja püstitas kaks hüpoteesi- ta tuvastas, et nendel nugadel ei ole kolmandate isikute DNA-d, on ainult H.I ja B DNA (t.lk. 78-83). - kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt, H.I-l sedastati läbivaatuse ajal lõikehaavad vasakul pool rindkerel (kokku 2) ja lõikehaav vasaku labakäe esimesel sõrmel. Vigastused on tekitatud vägivalla toimel terava, vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga, näiteks noaga. Arvestades vigastuste paiknemist, ei saa välistada nende tekitamist kannatanu enda poolt. Vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid mitte rohkem kui 4 nädalat. (t.lk. 51-54). Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja, uurinud kriminaalasja toimiku materjale, jõuab kohus arvamusele, et H.I süü temale esitatud süüdistus on tõendatud kõikide kohtuistungi käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtulikul uurimisel oli tuvastatud, et H.I tekitas tekkinud tüli pinnal hukkunud B hulgaliselt noahaavu. Kannatanu B suri oma korteris verejooksu tagajärjel. H.I rääkis üksikasjalikult nii kuriteole eelnevatest asjaoludest kui ka kuriteo päeval 4 toimunud sündmustest. H.I on ainus sündmuse pealtnägija ja selles osaleja. Tema ütlustest nähtub, et nende pere tegeles alkohoolsete jookide kuritarvitamisega. Na hakkasid jooma alates 05 oktoobrist 2009 aastal, nad jõid päeval ja öösel. Viimase viinapudeli järel käis H.I Ivangorodis vara hommikul. Kella 11 paiku hommikul ta otsustas, et neile aitab joomisest ja on vaja magmana minna. Kuna B oli järgmisel päeval vaja minna tööturuametisse, keelas ta B juua. Kohus loeb usaldusväärseteks süüdistatava ütlused selles osas, et vastusena tema keelule hakkas B nugade järele haarama ja tema peale karjuma. Neil tekkis konflikt. Ta vihastus B peale ja tekitas talle esimese noahaava jala piirkonda ja kaenla alla – need oli lõikehaavad, mitte torkehaavad. H.I kirjeldas täpselt sinise plastmassist käepidemega nuga. Samuti ütles ta, et peale tema ja naise ei olnud korteris kedagi. Uks oli kinni. Välisukse tegi ise lahti ja helistas politseisse, et juhtunust teatada. Süüdistatava ütlused haavadest, mida ta B tekitas, on kinnitatud laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktiga. (t.lk. 33-48). DNA ekspertiisi akt kinnitas, et sinise käepidemega noal olevad vereplekid kuuluvad B . See on kooskõlas süüdistatava ütlustega kuriteo toimepanemise vahendi kohta. Samuti andis DNA ekspertiis eitava vastuse, et seda nuga võis kasutada kolmas isik. See tunnistab, et kuriteo toimepanemise hetkel rohkem kedagi korteris ei olnud. T.lk. 78-83). Mõningate B kehal, nimelt rinnal ja seljal olevate haavate päritolu selgitas H.I mäluakudega ärajoodud alkoholi tõttu. Seega, kõik B sedastatud noahaavad olid tekitatud H.I poolt ja see on tõendatud nii süüdistatava ütlustega, kui ka kriminaalasjas kogutud toimiku materjalidega. Lähtuvalt laiba kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist, suri B verest tühjaksjooksmise tõttu, kuna talle ei osutatud meditsiinilist esmaabi. B oli äkilise iseloomuga naine ja see, et ta reageeris tormiliselt mehe keelule juua, vastab arvatavasti tõele ja H.I ütlusi võib uskuda, kuna naisel oli kalduvus agressiivsuseks. Antud asjaolu on leidnud kinnitust M B suhtes 10.07.2006.a. tehtud kohtuotsusega. B noahaavade tekitamist selgitas süüdistatav sellega, et tema keelu peale rohkem mitte juua tekkis B agressiivsus. Konflikt süüdistatava ja B vahel tekkis alkoholi pärast. Sellest tunnistavad nii Barbutšenkovi kohtus ja eeluurimise ajal antud ütlused – t.lk. 58, samuti kriminaalasja toimiku materjalid /süüdistatava ütluste olustikuga võrdlemise protokoll kuriteo toimepanemise kohal ja kuriteo toimepanemise koha vaatlusprotokoll – korterist leiti tühjad ja pooleldi tühjaks joodud viinapudelid/. Kannatanu L B kinnitas, et H.I ja tema tütar M B armastasid mõlemad juua. 06.10.2009.a., s.o. vahetult enne tapmist, nägi ta neid mõlemaid purjus. H.I kohtus antud oletavad ütlusi, et B võis talle rindu lüüa siis, kui ta magas, loeb kohus absurdseteks. Kui noahaavu oleks löönud B , ei istuks H.I kohtualuste pingil. H.I selgitas kohtuistungil, et eeluurimise ajal pidas ta mäluaukude tõttu võimalikuks ja isegi selgitas loogiliselt mõtet, et ta ise tekitas endale haavu – see tundub kohtule tõenäolisemana. Nagu oli tuvastatud kohtuliku uurimise käigus, mitte keegi uurijatest ei sundinud süüdistatavat teatud kindlaid ütlusi andma, ei dikteerinud talle, mida konkreetselt on vaja rääkida. H.I andis ütlusi ise, sealhulgas ka süüdistatava ütluste olustikuga võrdlemisel kuriteo toimepanemise kohal ( t.lk. 88-90). Kohtus avaldas H.I , et eeluurimise ajal selgitati talle, et tal tuleb anda tõeseid ütlusi ja samuti valeütluste andmise tagajärgi, kuid psüühilist mõju ei avaldatud. 5 Süüdistatava ütlused, et tema avas välisukse, on kooskõlas tunnistaja J ütlustega, kes nägi läbi avatud ukse diivanil lamavat inimest, kes kehaehituse ja riietuse poolest sarnanes süüdistatavaga. H.I kahetses siiralt toimepandut, rääkis kohtus siiralt ära kõik, mida mäletas, selgitas loogiliselt oma mäluauke ja tema poolt eeluurimise käigus väljaöeldud oletusi tapmise asjaolude kohta. Seega on süüdistatava ütlused kinnitatud kõikide kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohtul puudub alus mitte usaldada H.I ja tunnistaja ütlusi, kuna need on loogilised, kooskõlas nii omavahel kui ka kriminaalasja toimiku materjalidega. Kaitsja viited provotseeritud tapmisele on ümber lükatud H.I ülestunnistusega, et ta lõi noahaavad tüli käigus. Mitte kusagil oma ütlustes süüdistatav ei osuta, et B kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda või solvas teda. Järelikult ei viibinud H.I äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine, s.t. ta ei olnud provotseeritud tapmise seisundis. H.I tekitas kannatanule kaks vasaku kopsu piirkonda tungivat torke-lõikehaava ja hulgalised pindmised torke-lõikehaavad seljal, õlal, puusal. B suri massiivse sisemise verejooksu tagajärjel. Haavade paiknemine rinnal ja seljal, kuriteo toimepanemise vahend – nuga ja samuti haavade iseloom, s.t. millise jõuga rinnaõõnde tungivad haavad tekitatud olid, räägivad sellest, H.I tegutses tahtlusega tappa. H.I vihastus tüli käigus B peale, haaras laualt noa ja lõi naist, hiljem lõi veel, tekitades hulgaliselt noahaavu. See asjaolu lükkab ümber kaitsja väited, et süüdistataval puudus tapmiseks tahtlus. Seega, arvestades kuritegu puudutavate tõendite analüüsi, on süüdistatava teod uurimise poolt KarS § 113 järgi õieti kvalifitseeritud. Kriminaalasjas olevatest ja H.I iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on varem kohtulikult karistamata, legaalseid sissetulekuallikaid ei omanud. Süüdistatava vastutust raskendavaid asjaolusid kohtu poolt ei tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56, võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust – 1 astme kuritegu; raskendavate asjaolude puudumist, H.I isikut, kriminaalasja tehiolusid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades ülaltoodut jõuab kohus järeldusele, et süüdistatavale on otstarbekas mõista reaalne karistus. Kuid võttes arvesse puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et H.I on varem kohtulikult karistamata, mõistab kohus KarS § 113 järgi ettenähtud minimaalse karistuse. Kohus teeb kohtuotsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMK § 309-
3. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Reet Popova Aime Semjonova Rahvakohtunikud Tõlk L. Nõmmik on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Allkirjastatud digitaalselt