Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 75§ 5

1-19-2536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-2536 (19231700684) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta B.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 23.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.03.2019 kohtuotsusega tunnistati B.N süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (01.06.2018 episoodis) ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt B.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. 1 1-19-2536 Vastavalt

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 12.07.2018 otsusega mõistetud raskeima ja ärakantud karistusega, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust ja loeti karistus kantuks. Tunnistati süüdi B.N

§ 199

lg 2 p 9 järgi (18.07.2018, 19.07.2018, 20.07.2018, 21.07.2018, 23.07.2018, 28.07.2018, 11.08.2018 ja 27.03.2019 episoodides) ja mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt B.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 (kümme) kuud. Kohaldati B.N-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 27.03.2019. Kohtuotsus jõustus 05.04.2019. 3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.03.2019 otsusest tunnistati B.N süüdi selles, et ta pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Täpsemalt 01.06.2018, 18.07.2018, 19.07.2018, 20.07.2018, 21.07.2018, 23.07.2018, 28.07.2018, 11.08.2018 j 27.03.2019 pani ta toime vargused, millega tekitas kannatanutele varalist kahju kogusummas 1107,64 eurot. Varastatud vallasasjadeks olid enamikel kordadel jalanõud, aga ka rahakott, mobiiltelefon ning muu olmekaup (nt geel, raseerimisterad, kõrvaklapid, pudel viina jne).

1. Kinnipidamisasutuses B.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates ta on väheohtlik: avalikkus (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 88%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et B.N-i tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata B.N-ile katseaeg kuni karistusaja lõpuni 27.01.
3. Tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja kuriteo toimepanemise tõenäosusest määrata käitumiskontroll kuni 27.01.
4. Käitumiskontrolli läbiviimiseks määrata kinnipeetavale kohustus leida kindel elukoht. Elukoha ja sissetuleku puudumine ning narkootikumide tarvitamine tõstavad uue kuriteo toimepanemise riski. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks B.N kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, sõltuvuse rahuldamise vajadus tõstab uue kuriteo toimepanemise riski; - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks, sissetuleku puudumine on kuriteo riskitegur; - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, narkosõltuvus on uue kuriteo soodustegur.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 27.08.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti B.N-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa B.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. B.N teatas 30.08.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et ta soovib seda ainult siis kui saab rehabilitatsioonikeskusesse, sest niisama vabadusse nagu enne selles ta mõtet ei näe. Ta on vanglas üheteistkümnendat korda ning elust ei ole palju järele jäänud. Ta peab proovima saada lahti probleemidest narkootikumidega. Kõik tema kuriteod olid seotud vargustega. Vangla iseloomustuses ei vasta see tegelikkusele, et ta on töötanud hüdroelektrijaamas. Viimati töötas ta ametlikult 2015.a. 2 1-19-2536 Pikim periood on viis kuud, kui ta on ühes kohas ametlikult töötanud. Pärast läks ta töötama ehitusobjektile mitte ametlikult, sest ei jätkunud raha, kuna Maximas palk oli väike 350 eurot. Nii kohe tööle minna on tal raske, sest tal on 10 aastane staaž ning töötades hakkab ta kohe tarvitama. Kui teda ei lasta praegu, siis pärast seda ikkagi plaanib ta minna keskusesse, sest keskus on parim variant. Tänu keskusele oli ta pikemat aega vabaduses kaine, aga pärast jättis ta kasutamata neid asju, mida seal õppis ning jälle kaotas vabaduse. Tal esineva võlgnevuse plaanib ta kustutada selliselt, et läheb ametlikult tööle. Teisi võimalusi ta ei näe. ÜKT ei saanud ta ära teha narkootikumide tõttu. Ta ei või seda 100% väita, et suudab täita kriminaalhooldusametniku poolt arvamuses toodud ettepanekut, aga tahab proovida. Ta arvab, et on suuteline vabaduses elama selliselt, et ei pane toime uusi varavastaseid kuritegusid. Pärast "Lootuse küla" ta üsna pikka aega oli vabaduses ning oli puhas, isegi jättis suitsetamise maha. Kõik sõltub sisemisest soovist. Kahjuks inimene on selline, et algusest soov on suur, aga pärast see läheb väiksemaks. Tahaks proovida nii kaua, kui jõudu veel on, sest pärast viie ja rohkem aasta pärast jõudu on vähem. Praegu on selline soov olemas, vastasel juhul ta ei osaleks selles videokonverentsis, sest teda pole kunagi enne seda tingimisi vabastatud. Vabanedes „Lootuse külast“ ta ei pannud kuritegusid toime üle aasta. Ta müüs varastatud jalanõusid ja müügist saadud rahaga soetas narkootikume, mida ta on varasemalt erinevaid tarvitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et B.N-i tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.03.2019 otsusega tunnistati B.N süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1, Kr

MS § 238 g 2 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.2019. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.N temale mõistetud karistusajast 10 kuud ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. Süüdimõistetu B.N tõi välja, et tal puudub vabaduses püsiv elukoht. Sobiva elukoha puudumisel pole võimalik talle kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 1220), sest rehabilitatsioonikeskuses viibimine saab olla ikkagi ajutine. Seega kohus leiab, et 3 1-19-2536 käesoleval juhul pole juba kõik formaalsed eeldused B.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Vaatamata sellele hindab kohus ka materiaalsete eelduste täidetust süüdimõistetu B.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

4 1-19-2536 Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 16 B.N-ile individuaalset täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi B.N-il saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole B.N-i käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik etteheiteid teha ja seega tema käitumine kinnipidamisasutuses toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et B.N-il puudub kindel elukoht vabanemisel. Süüdimõistetu soovib vabaneda aadressil XXX. Sellel aadressil asub SA V Sõltuvushaigete ravi-ja rehabilitatsioonikeskus. Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja kinnitas telefonivestluses B.N-i registreerimist teenusele. Statsionaarne rehabilitatsiooniteenus on vabatahtlik, kuid kinnipeetav kinnitas vestluse käigus, et soovib vabaneda sinna, et vabaneda sõltuvusest. Kohtuistungil jäi B.N selle juurde, ta soovib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse ning muud elukohta tal ei ole.
3. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. B.N ei esitanud andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta. Seega tal puudub vabanemise korral majanduslik tugi, kuna andmete põhjal puuduvad tal ka lähedased, kes oleksid valmis teda materiaalselt toetama. Täitise andmetel on B.N-il tasumata nõudeid 14654,22 eurot.
4. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodud andmeid isiku elutingimused pigem ei toeta B.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna vabaduses isikul puudub kindel töö ja elukoht. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine on ajutine. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista kohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu vangistusest vabanedes võib jätkata enda kriminaalset käitumismustrit, sest vabaduses olles leiab ta ennast keerulisest olukorrast, mis võib viia selleni, et ta ei suuda leida endas seda tahtekindlust mitte tarvitada narkootikume, mis lühikeseks ajaks pühivad minema pea kohale kogunenud murepilved. Samas narkootikumide soetamiseks on vaja rahalisi vahendeid ning see võib tõugata süüdistatava jälle varavastaste kuritegude toimepanemisele. Narkosõltuvuses oleval isikul on ülikeeruline pidada kinni tööandja kehtestatud töögraafikust. Selles on kohus süüdimõistetuga täiesti ühel meelel, et viimane peab kõik tegema, et saada lahti tema elu mürgitavast narkosõltuvusest, mis on tema puhul esile kutsunud kriminaalset käitumist varavastaste kuritegude näol. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
5. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
6. B.N-i iseloomustuse kohaselt on ta põhihariduse omandanud Narva
7. keskkoolis. Erialast haridust ei ole. B.N ei käinud tööl, mille tõttu puuduvad ka kutse oskused. Riigikeele tase
8. B.N ei käinud tööl mitte selle pärast, et puudusid tööoskused, vaid selle tõttu, et isik ei tahtnud töötada ja teadlikult sooritas kuritegusid.
9. Karistusregistri andmetel on B.N-il viis kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab B.N vanglas 5 1-19-2536 karistust üheteistkümnendat korda, mida ta kinnitas kohtuistungil ka ise. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas suutnud korrigeerida, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.
10. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et käesolev kuritegu toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, et rahuldada sõltuvusest tulenevaid vajadusi. Kohus leiab, et esineb tõsine oht, et kinnipeetu võib uuesti toime panna varavastaseid kuritegusid, kuna tegemist ei ole majanduslikult kindlustatud isikuga ja teda on ka varasemalt varguste toimepanemise eest karistatud mitu korda. Käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et B.N-il on sõltuvusprobleemid ning pigem kahjulikud kui kasulikud suhted tuttavatega, kes samuti tarvitavad narkootilisi aineid. Seega kohtul puudub veendumus isiku karistusregistri andmetest lähtudes selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, sest isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses varavastaste kuritegude toimepanemist. Ta ei võinud ka 100% kohtuistungil väita, et suudab täita kriminaalhooldusametniku poolt arvamuses toodud ettepanekut kohustuste osas. Kui süüdimõistetu ise pole endas selles osas kindel, siis on ka kohtul keeruline asuda teistsugusele seisukohale.
11. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuse puudumine vanglas) üles negatiivseid (püsiva elu- ja töökoha koha puudumine, suured rahalised kohustused, lähedaste toe puudumine, narkosõltuvus, korduv varasem karistatus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus leiab, et kardinaalseid lahendusi ei ole süüdimõistetu proovinud leida enda peamisele probleemile (s.o narkootikume tarvitamine), millest tingituna on ta ka enda sõnul kuriteod toime pannud ja kohus loodab, et kahtlustatav vabaduses olles võtab ette tõsiseid samme selleks, et vabaneda narkosõltuvusest, mis on tema puhul tinginud kriminaalse käitumise. Seega kohus loodab, et ta läheb pärast vangistusest vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse ja saab enda elu korda. Kui süüdimõistetu satuks praegu vabadusse, siis leiaks ta kohtu hinnangul end peagi taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus oli kuritegude toimepanemise ajal, sest rehabilitatsioonikeskuses viibimine saab olla ikkagi ajutine ja varasemalt olles „Lootuse külas“ ei kaasnenud sellega paraku seda, et süüdimõistetu oleks teinud enda kriminaalse käitumisega täielikult lõpparve. Neid asjaolusid arvestades poleks kohtu hinnangul ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. 26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu B.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kindel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6