lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 4231, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Rene Kroll süüdistustes
lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 8 - § 22 lg 3 järgi, Gunnar Kekkonen süüdistuses
lg 1 järgi, D.L süüdistustes
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8 järgi, Marek Järvala süüdistustes
lg 1, § 4231 järgi, Janar Lillepuu süüdistustes
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi, H.N süüdistustes
lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 424 lg 1 järgi, Rait Õiso süüdistustes
lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi ning Indrek Väljakivi süüdistustes
, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad S.P, isikukood XXX, xxxx; elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx ; xxxx ; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral; väärteokorras karistatud 4-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 21.10.-22.10.2018, 12.12.13.12.2018, tõkend vahistamine kohaldatud alates 28.03.2019, vabastatud elektroonilise valve alla 16.07.2019 RENE KROLL, isikukood 39004155219, xxxx, elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx ; töökoht Xxxx OY, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral; väärteokorras karistatud 10- l korral; tõkendit ei ole kohaldatud GUNNAR KEKKONEN, isikukood 37503045223, xxxx, elukoht xxxx, xxxx; emakeel xxxx ; töökoht OÜ Xxxx , varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras 1 karistatud 6- l korral; tõkendit ei ole kohaldatud D.L , isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, emakeel xxxx , töökoht Xxxx OY, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud MAREK JÄRVALA, isikukood 39403075234, xxxx, elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx , töökoht Xxxx OY, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral; väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud JANAR LILLEPUU, isikukood 39310155212, xxxx, elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx ; töökoht OÜ Xxxx ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud 10-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 03.09.2018, 24.03.-26.03.2019; tõkendit ei ole kohaldatud H.N , isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx ; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 19.03.-20.03.2019; tõkendit ei ole kohaldatud RAIT ÕISO, isikukood 39505254716, xxxx; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx ; töökoht Xxxx OY; varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras karistatud 8-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 20.02.2019; vahistatud 22.02.2019; vabastatud elektroonilise valve alla Viru Maakohtu 20.03.2019 määrusega alates 05.04.2019 kuni 05.08.2019 INDREK VÄLJAKIVI, isikukood 39801195212, xxxx; elukoht xxxx ; xxxx; emakeel xxxx ; töökoht Xxxx OÜ, varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral; väärteokorras karistatud 14- l korral; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – 249, 256¹ - 2565, 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada S.P süüdi
Tunnistada S.P süüdi
Tunnistada S.P süüdi
2 Tunnistada S.P süüdi
1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) Tunnistada S.P süüdi
lg 2 p 7,8,9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.-22.10.2018, 12.12.-13.12.2018, 28.03.-16.07.2019, s.o kokku 3 kuud 22 päeva, S.P jääb kanda 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 8 (kaheks) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui S.P ei pane 3 (kolme) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata S.P katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab S.P-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020. TÕKEND S.P-le kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3 Tunnistada RENE KROLL süüdi
lg 2 p 1,4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada RENE KROLL süüdi
lg 2 p 8 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Rene Kroll ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Rene Kroll katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Rene Krolli heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.03.2021.
lg 2 p 8 alusel kohustada Rene Krolli käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab Rene Krollile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020. Tunnistada GUNNAR KEKKONEN süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära summas 800 (kaheksasada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 0 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus t igakuiselt vähemalt 80 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99920400000487 ja selgitusega: „Gunnar Kekkonen, 1-19-9508, rahalise karistuse osamakse“. Kui osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 Tunnistada D.L süüdi
Tunnistada D.L süüdi
lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 1 ( ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata D.L katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada D.L-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab D.L-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020. Tunnistada MAREK JÄRVALA süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära summas 600 (kuussada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 60 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99920400000490 ja selgitusega: „Marek Järvala, 1-19-9508, rahalise karistuse osamakse“. Kui osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tunnistada MAREK JÄRVALA süüdi
5
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Järvala ei pane 1 ( ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Marek Järvala katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel hakkab Marek Järvalale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020.
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi
Tunnistada JANAR LILLEPUU süüdi
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2018, 24.06.-26.03.2019, s.o 4 päeva karistusaja hulka, Janar Lillepuul jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Janar Lillepuu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Janar Lillepuu katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 6 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab Janar Lillepuule määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020. Tunnistada H.N süüdi
Tunnistada H.N süüdi
Tunnistada H.N süüdi
424 lg § 1 6 (kuus ) kuud vangistust. järgi ja mõista talle karistuseks
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.03.-20.03.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka, H.N jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui H.N ei pane 1 ( ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata H.N katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada H.Nkäitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab H.N-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.01.2020. Tunnistada RAIT ÕISO süüdi
Tunnistada RAIT ÕISO süüdi
Tunnistada RAIT ÕISO süüdi
lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.02.-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva karistusaja hulka, Rait Õisol jääb kanda 8 (kaheksa) kuud 14 (neliteist) p äeva vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 (üheksa) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust võrra ja mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Rait Õisole mõistetud vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. Tunnistada INDREK VÄLJAKIVI süüdi
Tunnistada INDREK VÄLJAKIVI süüdi
8
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 15.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 (seitse) kuud vangistust võrra ja mõista Indrek Väljakivile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 480 (neljasaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 20 (kakskümmend) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Indrek Väljakivi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3 alusel jätta S.P-lt, Rene Krollilt, Gunnar Kekkonenilt, D.L-ilt , Marek Järvalalt, Janar Lillepuult, H.N-ilt ning Indrek Väljakivilt välja mõistmisele kuuluvast sundrahast 66 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.P-lt, Rene Krollilt, Gunnar Kekkonenilt, D.L ilt, Marek Järvalalt, Janar Lillepuult, H.N-ilt ning Indrek Väljakivilt menetluskuluna sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista S.P lt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.P lt menetluskuluna kaitsjatasu 1368 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot v.adv. Margus Viira poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada S.P tasuda menetluskulud kokku 2574 (kaks tuhat viissada seitsekümmend neli) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 214,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb S.P tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004219 ning selgitusega: „S.P , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. 9 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rene Krollilt menetluskuluna kaitsjatasu 436,08 (nelisada kolmkümmend kuus eurot ja 8 senti) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Rene Krollil tasuda menetluskulud kokku 1246,08 (üks tuhat kakssada nelikümmend kuus eurot ja 8 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 103,84 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb Rene Krollil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004222 ning selgitusega: „Rene Kroll, 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Gunnar Kekkonenilt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 182,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Gunnar Kekkonenilt menetluskuluna kaitsjatasu 100 (ükssada) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Gunnar Kekkonenil tasuda menetluskulud kokku 910 (üheksasada kümme) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb Gunnar Kekkonenil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004235 ning selgitusega: „Gunnar Kekkonen, 1- 19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 (kuuskümmend üks) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 589,20 (viissada kaheksakümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Robert Sprengki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada D.L tasuda menetluskulud kokku 1460,20 (üks tuhat nelisada kuuskümmend eurot ja 20 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 123,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 121,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb D.L tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004251 ning selgitusega: „D.L , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Marek Järvalalt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 128,40 eurot riigi kanda. 10 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marek Järvalalt menetluskuluna kaitsjatasu 290,40 (kakssada üheksakümmend eurot ja 40 senti) eurot v.adv. Argo Küünemäe poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Marek Järvalal tasuda menetluskulud kokku 1100,40 (üks tuhat ükssada eurot ja 40 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91,70 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb Marek Järvalal tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004264 ning selgitusega: „Marek Järvala , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Janar Lillepuult menetluskuluna kaitsjatasu 229,60 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot v.adv. Aivar Ennoki poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Janar Lille puul tasuda menetluskulud kokku 1039,60 (üks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 93,60 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 86 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb Janar Lillepuul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004280 ning selgitusega: „Janar Lillepuu, 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista H.N-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 50 (viis kümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 330,60 (kolmsada kolmkümmend eurot ja 60 senti) eurot v.adv. Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada H.N tasuda menetluskulud kokku 1190,60 (üks tuhat ükssada üheksakümmend eurot ja 60 senti) eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 119,06 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb H.N tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004293 ning selgitusega: „H.N , 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Rait Õisolt välja mõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 174 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskuluna kaitsjatasu 850,20 (kaheksasada viiskümmend eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. 11 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Rait Õisolt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1,3 alusel võimaldada Rait Õisol tasuda menetluskulud kokku 1726,20 (üks tuhat seitsesada kakskümmend kuus eurot ja 20 senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 143,85 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb Rait Õisol tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004316 ning selgitusega: „Rait Õiso, 1-19-9508, menetluskulude osamakse“. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Indrek Väljakivilt menetluskuluna kaitsjatasu kokku 531,04 (viissada kolmkümmend üks eurot ja 4 senti) eurot v.adv. Karine Nersesjani ja v.adv. abi D.L-i poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. Menetluskulud kokku 1341,04 (üks tuhat kolmsada nelikümmend üks eurot ja 4 senti) tuleb Indrek Väljakivil tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355 või LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700004329 ning selgitusega: „Indrek Väljakivi, 1-19-9508, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TSIVIILHAGID Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja solidaarvastutuse korras S.P-lt, Rait Õisolt ja Indrek Väljakivilt: O Ji kasuks 2900 (kaks tuhat üheksasada) eurot (a/a xxxx); M A kasuks 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot (a/a xxxx AS Xxxx); M M i kasuks 755 (seitsesada viiskümmend viis) eurot (a/a xxxx AS Xxxx); solidaarvastutuse korras D.L-ilt ja Rene Krollilt: T M ’e kasuks 200 (kakssada) eurot (a/a xxxx AS Xxxx); solidaarvastutuse korras Rene Krollilt koos R Õ aga (kriminaalasi nr 19740000128, nr 1-19-9947): K B kasuks 3418,16 (kolm tuhat nelisada kaheksateist eurot ja 16 senti) eurot (a/a xxxx Xxxx). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Kekkonenilt ja D.L ilt solidaarvastutuse korras J K kasuks 827 (kaheksasada kakskümmend seitse) eurot (a/a xxxx AS Xxxx). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsus edastada kannatanutele O J, M A, M M, T M, K B. ASITÕENDID
lg 1 alusel konfiskeerida S.P-lt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja KrMS § 126 g 3 p 6 12 alusel kohtuotsuse jõustumisel jagada tsiviilhagide katteks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel metallist kurikas, 500 eurone suveniirraha, DNA puuteproovid (7 pakendit), suitsukoni, tabaluku korpus ja tabaluku aas – mis asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon xxxx – tagastada S.P-le ning s õiduauto xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (VIN-kood xxxx ) – tagastada J Kile (i sikukood xxxx). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde alljärgnevad kriminaaltoimikus asuvad asitõendid: - CD Xxxx kaupluse turvakaamera salvestusega - CD kaupluse Xxx turvakaamera salvestusega - CD Xxxx esinduse turvakaamera salvestusega - CD Xxxx OÜ turvakaamera salvestusega - CD-d kõnesalvestistega häirekeskusele - CD Xxxx AS turvakaamera salvestustega - CD telefonikõne salvestusega. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
Veel süüdistatakse S.P selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, 02.09.2018 kella 23:50 paiku xxxx tungis kallale J Sle, keda lõi korduvalt pesapallikurikaga, millega tekitas J S le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega S.P, kahjustades korduvalt teise inimese tervist, pani toime
S.P süüdistatakse veel selles, et tema, omandas eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet amfetamiini, valdas narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil ja tegeles narkootilise aine edasiandmisega varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt müüs 18.03.2019 kella 04.00 paiku xxxx maja juures H.N-ile 0,6 grammi amfetamiini. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning 13 tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. „Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja amfetamiini puhul on suureks koguseks 1,3 grammi. Seega S.P, käideldes ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, pani toime
S.P süüdistatakse veel selles, et tema 01.09.2018 kella 23:28 paiku xxxx asuvas xxxx tankla ees, juhtis B- kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning tagurdamisel ei veendunud oma manöövri ohutuses, mille tagajärjel tagurdas otsa pargitud sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Samuti tema 23.09.2018 kella 04:21 paiku xxxx juures, juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARDM-0068 lõplik mõõtetulemus 0,19 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus). Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuete vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 3 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 mg ühe liitri kohta või rohkem. Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi toimepaneva isikuna, 27.09.2018 kella 01:31 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Näpi alevikus Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee 184. -dal kilomeetril, juhtis B- kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt 01.09.2018 ja 23.09.2018 LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuete vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi toime paneva isikuna, 21.10.2018 kella 22:09 paiku xxxx maja juures, juhtis B- kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Samuti tema süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi toime paneva isikuna, juhtis 28.03.2019 kella 01.40 paiku xxxx asuvast parklast mööda xxxx tänava poole juhtis mootorsõid ukit xxxx registreerimisnumbriga xxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega S.P , juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime
S.P süüdistatakse ka selles, et tema koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaitamisel, kes sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguse toimepanemise koha lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt: - tungis ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel xxxx kinnistule pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastas sõidukist M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M Mi nimele väljastatud ID -kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M Mi nimele Põhjakeskuse kink ekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahjuM Mile summas 775 eurot; 14 - tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastas sõidukist O Jile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha summas 2000 eurot, Xxxx OÜ deebet- ja krediitkaardi, O J i nimele väljastatud juhiluba, ID-kaardi, väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot; - varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastas sõidukist R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V nimele väljastatud juhiluba, IDkaart, säästukaart, veoauto kutsetunnistus, veoauto xxxx, Xxxx deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot; - varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 koos Indrek Väljakiviga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx asuvasse garaaži ning varastas garaažist M Ale kuuluva akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot. Seega S.P , varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttes sissetungimisega ja isikute grupis ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Rene Krolli süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos R Õaga kasutasid eelnevalt 2017. aasta detsembrikuus Soome Vabariigis varastatud xxxx kodaniku K Ble kuuluvat krediitkaarti nr xxxx, sisestades ebaseaduslikult saadud krediitkaardi PIN- koodi kaardimakseterminali ning ostes võõra krediitkaardiga alljärgnevad esemed: - 18.12.2017 AS Xxxx kauplusest (Põhjakeskus) mobiiltelefoni xxxx imeikoodiga xxxx summas 849 eurot; - 18.12.2017 Xxxx kauplusest kaupa summas 3.75 eurot; - 18.12.2017 Xxxx kaupa summas 379 eurot; - 18.12.2017 Xxxx AS (Põhjakeskus) kauplusest mobiiltelefoni xxxx imei koodiga xxxx summas 729.99 eurot; - 18.12.2017 kauplusest Xxxx (Põhjakeskus) mobiiltelefoni xxxx summas 728 eurot ; - 19.12.2017 Xxxx AS kauplusest (Põhjakeskus) mobiiltelefoni xxxx imei koodiga xxxx summas 629 eurot; - 02.01.2018 Xxxx kauplusest kaupa summas 69.42 eurot; - 02.01.2018 Xxxx kauplusest kaupa summas 30 eurot. Kannatanule tekitati varaline kahju kokku 3418.16 eurot. Seega Rene Kroll, olles isik, keda on varem karistatud varguste toimepanemise eest, tekitades isikute grupis teisele isikule varalist kahju arvutiprogrammi ebaseaduslikult andmete sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime
Veel süüdistatakse Rene Krolli selles, et tema aitas kaasa D.L ile 19.06.2018 peale südaööd xxxx kinnistult T Mele kuuluva murutraktori xxxx (väärtusega 1600 eurot) vargusele, mis seisnes selles, et ta sõidutas endale kuuluva sõiduautoga, millel haakes järelkäru D.L i xxxx kinnistu juurde ning peale D.L-i poolt varguse toime panemist, viis ta endale kuuluva sõiduautoga varastatud murutraktori koos D.L-iga xxxx kinnistu juurest xxxx. 15 Seega Rene Kroll, osutades tahtlikult kaasabi sissetungimisega võõra vallasaja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Gunnar Kekkoneni süüdistatakse selles, et tema 08.04.2018 kella 15:45 paiku xxxx talu territooriumil koos D.L iga lõi J Kt korduvalt käte ja jalgadega pea - ja kehapiirkonda ning vastu jalgu, põhjustades sellega J Kle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninajuurel 0,5 cm pikkune marrastusala, laubal 3x3 cm punase värvusega pindmiste horisontaalselt kulgevate marrastuste ala, vasakul pool kaelal hulgi täppverevalumid, paremal küünarliigesel 2 cm pikkune pindmine marrastus, vasaku jala sääremarja minimaalne turse, üksikud kuni 2 mm pikkused marrastused seljal. Seega Gunnar Kekkonen, teisele isikule füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime
L-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.04.2018 xxxx , Marek Järvala elukohas tungis kallale K Kle, lõi jalaga vähemalt 5 korda K. Kle roiete piirkonda, põhjustades K. Kle füüsilist valu ning tervisekahjustuse - rindkere pehmete kudede põrutuse. Samut i süüdistatakse D.L i selles, et tema 08.04.2018 kella 15:45 paiku xxxx territooriumil koos Gunnar Kekkoneniga lõi J Kt korduvalt käte ja jalgadega pea - ja kehapiirkonda ning vastu jalgu, põhjustades sellega J Kle füüsilist valu ja tervisekahjustuse ninajuurel 0,5 cm pikkune marrastusala, laubal 3x3 cm punase värvusega pindmiste horisontaalselt kulgevate marrastuste ala, vasakul pool kaelal hulgi täppverevalumid, paremal küünarliigesel 2 cm pikkune pindmine marrastus, vasaku jala sääremarja minimaa lne turse, üksikud kuni 2 mm pikkused marrastused seljal. Samuti süüdistatakse D.L i selles, et tema 09.04.2018 kella 15:00 paiku xxxx K K elukohas xxxx maja ees kallas maapinnal magavale K K saabaste peale süütevedelikku ja süütas põlema, tekitad es K. Kle tervisekahjustuse – II järgu termilise põletuse parema reie piirkonnas. Seega D.L , teisele isikule korduva füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime
Lisaks süüd istatakse D.L-i selles, et tema Rene Krolli kaasaaitamisel, kes sõidutas oma autoga D.L-i xxxx kinnistule ja viis koos varastatud murutraktoriga D.L-i sündmuskohalt ära, 19.06.2018 peale südaööd tungis tabalukkude lõhkumise teel xxxx kinnistu l asuvasse kuuri ja garaaži ning varastas garaažist T Mele kuuluva murutraktori xxxx maksumusega 1600 eurot. Seega D.L , võttes sissetungimisega ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Marek Järvalat süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.04.2018 xxxx, oma elukohas tungis kallale K Kle, lõi ühe korra lahtise käega diivanil istuvale K. K le näkku ning seejärel hüppas põlvedega K. K peale tabades põlvedega K. Kt rindkere piirkonda, põhjustades K. Kle füüsilist valu ning tervisekahjustuse – rindkere pehmete kudede põrutuse. Seega Marek Järvala, teisele isikule füüsilise valu ja tervisekahjustamise põhjustamisega, pani toime
Marek Järvalat süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, keda on 13.11.2017 karistatud Harju Maakohtu poolt
alusel, juhtis taas 31.05.2019 kella 21:00 paiku xxxx tänaval mootorsõidukit xxxx riikliku registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes seeläbi süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 16 nõuet. Seega Marek Järvala, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime
Janar Lillepuud süüdistatakse selles, et tema 02.09.2018 kella 23:45 paiku tungis akende lõhkumise teel koos S.P ga omavoliliselt eluruumi valdaja J S tahte vastaselt sisse xxxx. Seega Janar Lillepuu, tungides omavoliliselt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse elamiseks kasutatavasse ruumi, pani toime
Veel süüdistatakse Janar Lillepuud selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna, 02.09.2018 kella 23:50 paiku xxxx tungis kallale J Sle, keda lõi korduvalt pesapallikurikaga, millega tekitas J S le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega Janar Lillepuu, kahjustades korduvalt teise inimese tervist, pani toime
Veel süüdistatakse Janar Lillepuud selles, et tema 24.03.2019 ajavahemikul kell 10.45-12.40 LääneVirumaal Rakvere linnas Kreutzwaldi 5a Rakvere politseijaoskonna arestimaja kainenemiskambris kasutas vägivalda võimuesindajate vastu. Nimelt olles joobes, ei allunud ta korraldustele ning osutas füüsilist vastupanu teenistuskohustusi täitvatele politseiametnikele T G ja A R, kes olid tulnud temalt riideid ära võtma, kuna isik püüdis end korduvalt kambri akna trellide külge üles puua. Riiete seljast äravõtmise käigus hammustas Janar Lillepuu T G vasaku käe pöidlast ja lõi jalaga vastu tema parema jala põlve, põhjustades sellega valu. Samaaegselt ähvardas Janar Lillepuu politseiametnikke ja nende perekonnaliikmeid tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Seega Janar Lillepuu, kasutades vägivalda võimuesindaja vastu, seoses nende ametikohustuste täitmisega, pani toime
H.N süüdistatakse selles, et tema: - koos R Õaga 26.07.2018 kella 02.50 ajal xxxx asuvas Xxxx tanklas tungis kallale S Vile, lõi kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse; - samut i selles, et tema
lg 2 p 3 tähendatud isikuna,09.06.2019 ajavahemikul kell 19.00-19.48 xxxx bussijaama juures ähvardas alaealisel K- E E pea lõhki lüüa, kui viimane xxxx katusel oli ning pärast seda, kui K. -E.E tuli katuselt alla lõi kannatanule ühe korra rusikaga näkku paremale suu piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o suu ülahuules seespool ca 0,5 cm haava. Seega H.N , kahjustades korduvalt teiste inimeste tervist, pani toime
süüdistatakse Samuti H.N selles, et tema, olles alkoholjoobes ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust 27.10.2018 kella 01.15 paiku xxxxx maja juures juhtis mooto rsõidukit xxxx reg.nr. xxxx . Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARBK-0025 tuvastati H.N väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 0,85 mg/l kohta ning vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-le 1 loetakse H.N alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega H.N , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
17 H.N t süüdistatakse veel selles, et tema omandas 18.03.2019 ajavahemikul kell 04.00-05.00 paiku xxxx maja juures S.P lt väikeses koguses s.o korraga vähemalt 1 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Hoidis narkootilist ainet amfetamiini enda juures ja 18.03.2019 ajavahemikul kell 13.00-16.00 xxxx tarvitas seda ise ja andis narkootilist ainet amfetamiini edasi M-L S, S A ja K T. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. „Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja amfetamiini puhul on suureks koguseks 1,3 grammi. Seega H.N , käideldes edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, pani toime
Rait Õisot süüdistatakse selles, et tema 03.11.2018 kella 09:00 paiku xxxx kinnistul asuvas kortermajas korteris nr xxxx tungis kallale K Kile, lõi vähemalt kolm korda rusikaga K. Kile näkku, põhjustades K.Kile füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustused – parema kulmu piirkonnas hematoomi ja ninaluude kinnise murru. Samuti selles, et tema
lg 2 p 3 tähendatud isikuna, 20.02.2019 kella 21.30 paiku viskas välisukse juurest võetud betoonist prügikastiga katki K M ja K M korteri akna xxxx, kusjuures talle oli teada, et perekond koos lastega viibib korteris ning aknast sisse visatud prügikast tabas köögis viibinud R R (sünd xxxx) vastu paremat jalga, tekitades kannatanule tervisekahjustuseverevalumid parema sääre eesmisel pinnal. Seega Rait Õiso, kahjustades korduvalt teiste inimese tervist, pani toime
Samuti süüdistatakse Rait Õisot selles, et tema 20.02.2019 kella 21:40 paiku xxxx ajal kui K M helistab U R telefonile xxxx , Rait Õiso vastab kõnele ja ähvardab K M tapminsega, lubades tal saianoaga südame välja lõigata ja pea maha lõigata. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest eelnevalt oli R.Õiso sisenenud kannatanu korterisse ning peale korterist väljumist viskas läbi korteri köögiakna betoonist prügikasti ja vigastas sellega korteri köögis viibinud R R. Seega Rait Õiso, ähvardades K M tapmisega, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
Rait Õisot süüdistatakse veel selles, et tema aitas kaasa S.P le ja Indrek Väljakivile varguste toimepanemisele, mis seisnes selles, et ta sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguste toimepanemise kohtade lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt: - ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 tungisid S.P ja Indrek Väljakivi Rait Õiso kaasaitamisel xxxx kinnistule pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastanud sõidukist M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M M i nimele väljastatud ID-kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M Mi nimele Põhjakeskuse kinkekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahju M Mile summas 775 eurot; - 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 tungisid S.P Ja Indrek Väljakivi Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg.nr xxxx ning varastanud sõidukist O Jile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha 18 summas 2000 eurot, Xxxx OÜ deebet- ja krediitkaardi, O J i nimele väljastatud juhiluba, IDkaardi, väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot; - 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 tungisid S.P Ja Indrek Väljakivi Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastasid sõidukist R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V nimele väljas tatud juhiluba, ID kaart, säästukaart, veoauto kutsetunni stus, veoauto xxxx, Xxxx deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot; - 03.12.2018 ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 tungisid S.P ja Indrek Väljakivi Rait Õiso kaa saaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx asuvasse garaaži ning varastas garaažist M Ale kuuluva akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot. Seega Rait Õiso, osutades tahtlikult kaasabi isikute grupi süstemaatilisele võõraste vallasajade sissetungimisega äravõtmisele nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Indrek Väljakivi süüdistatakse selles, et tema, olles 05.01.2018 karistatud Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna poolt väärteokorras Liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis taas omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust - 13.04.2018 kella 12.50 paiku Saue vallas Harju maakonnas Halliku-LaagriHüüru tee 1. kilomeetril mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx, rikkudes sellega süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. - 14.04.2018 kella 0.50 paiku Tallinna linnas Sõle tänava ja Paldiski mnt ristmikul mootorsõidukit xxxx reg.nr. xxxx, rikkudes sellega süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. Seega Indrek Väljakivi, juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime
Indrek Väljakivi süüdistatakse ka selles, et tema koos S.P ga Rait Õiso kaasaitamisel, kes sõidutas tema kasutuses oleva sõiduautoga S.P ja I. Väljakivi varguse toimepanemise koha lähedusse ja ootas S.P ja Indrek Väljakivi seal kuni viimased varastatud esemetega auto juurde naasesid, misjärel lahkuti koos sündmuskohalt koos varastatud esemetega alljärgnevalt: - tungis ajavahemikul 29.11.2018 kell 19:00 kuni 30.11.2018 kell 08:15 koos S.P-ga Rait Õiso kaasaaitamisel xxxx kinnistule pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastanud sõidukist M Mi rahakoti, milles oli sularaha summas 725 eurot, M Mi nimele väljastatud ID -kaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid ning M Mi nimele Põhjakeskuse kinkekaart 30 euro väärtuses. Vargusega on tekitatud kahju M Mile summas 775 eurot; - tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastanud sõidukist O J ´ile kuuluva rahakoti Guess, milles oli sularaha summas 2000 eurot, Xxxx OÜ deebet- ja krediitkaardi, O J i nimele väljastatud juhiluba, ID-kaardi, väikelaeva juhitunnistuse, veoautode digi-kaardi, veoauto kutsetunnistuse, Armani päikeseprillid väärtusega 150 eurot ning Rayban päikeseprillid väärtusega 200 eurot. Vargusega on tekitatud kahju O Jile summas 2850 eurot; - varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 19 ajavahemikul kell 07:00 kuni 07:50 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx maja ette pargitud sõidukisse xxxx reg. nr xxxx ning varastasid sõidukist R Vle kuuluva rahakoti, milles oli R V nimele vä ljastatud juhiluba, IDkaart, säästukaart, veoauto kutsetunnistus, veoauto xxxx, Xxxx deebetkaart, Xxxx pangakonto number ning tõstukijuhi kutsetunnistus. Vargusega on tekitatud kahju R Vle summas 60 eurot; - varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, tungis 03.12.2018 ajavahemikul kell 01:00 kuni kell 06:45 koos S.P ga Rait Õiso kaasaaitamisel lukustamata ukse avamise teel xxxx asuvasse garaaži ning varastas garaažist M Ale kuuluva akuraadio Makita, GPS seadme Xxxx, mootorratturi kindad ning sõiduauto võtme. Vargusega on tekitatud kahju M Ale summas 225 eurot. Seega Indrek Väljakivi, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 02.10.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.P-le mõistetavaks ka ristuseks
lg 2 p 1 järgi 5 kuud vangistust,
1 lg 2 p 3 järgi 7 kuud vangistust,
lg 1 järgi 1 aasta vangistust,
järgi 9 kuud vangistust ning
lg 2 p 7,8,9 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista S.P liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 21.-22.10.2018; 12.13.12.2018; 28.03.2019 kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud, vabastatud elektroonilise valve alla 16.07.2019, s.o 3 kuud 22 päeva, S.P jääb kanda 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aasta 6 kuud. Katseajaks allutada S.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada S.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid .
lg 2 p 8 alusel kohustada S.P osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 04.10.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Rene Krollile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust ning
lg 2 p 9 - § 22 lg 3 järgi 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Rene Krolli liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Rene Kroll kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kri minaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) 20 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada Rene Krolli heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.03.2021.
lg 2 p 8 alusel kohustada Rene Krolli osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 10.10.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Gunnar Kekkonenile mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 800 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus igakuiselt vähemalt 80 eurot. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 11.10.2019 sõlmitud kokkuleppe kohas elt on D.L-ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust ja
lg 2 p 8 järgi 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista D.L i liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 2 kuud. Katseajaks allutada D.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada D.L i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marek Järvalale mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o 600 eurot.
lg 3 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt ja määrata
lg 1 alusel rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuus igakuiselt vähemalt 60 eurot kuus. Kokkuleppe kohaselt on Marek Järvalale mõistetavaks karistuse
järgi 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 2 kuud. Katseajaks allutada Marek Järvala kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 06.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Janar Lillepuule mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 1 järgi 8 kuud vangistust,
21 lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista Jana Lillepuu liitkaristuseks 1 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 03.09.2018 ja 24.03.-26.03.2019, s.o 4 päeva, Janar Lillepuul jääb kanda 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutada Janar Lillepuu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Janar Lillepuud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Lillepuud osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 13.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H.N-ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust,
lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja
lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
S § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 19.03.-20.03.2019, s.o 2 päeva, H.N jääb kanda 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta 8 kuud. Katseajaks allutada H.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg -s1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territoorium ilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada H.N käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 27.01.2020 sõlmitud k okkuleppe kohaselt on Rait Õisole mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 3 järgi 10 kuud vangistust,
lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja
lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista Rait Õiso liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 20.02.-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva, R.Õisol jääb kanda 8 kuud 14 päeva vangistust.
§ -de 76 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.02.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata 22 jäänud karistuse osa , s.o 9 kuud 9 päeva vangistust võrra ja mõista Rait Õiso liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 2 3 päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 14.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Indrek Väljakivile mõistetavaks karistuseks
järgi 5 kuud vangistust ja
lg 2 p 7,8,9 järgi 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ja mõista Indrek Väljakivi liitkaristuseks 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 15.06.2017 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõistetud kandmata karistuse 7 kuud vangistust võrra ning mõista I. Väljakivi liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 20 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Indrek Väljakivi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg -s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavad S.P, Rene Kroll, Gunnar Kekkonen, D.L, Marek Järvala, Janar Lillepuu, H.N, Rait Õiso ning Indrek Väljakivi on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad S.P , Rene Kroll, Gunnar Kekkonen, D.L, Marek Järvala, Janar Lillepuu, H.N , Rait Õiso ning Indrek Väljakivi on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.P 1 tuleb süüdi mõista
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 423 , § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Rene Kroll
lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 8 - § 2 2 lg 3 järgi, Gunnar Kekkonen
lg 1 järgi, D.L
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 8 järgi, Marek Järvala
lg 1, § 4231 järgi, Janar Lillepuu
lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi, H.N
lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 424 lg 1 järgi, Rait Õiso
1, § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi ja Indrek Väljakivi
Tsiviilhagid Kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja süüdistatavatelt väljamõistmisele resolutsioonis sätestatud korras. Asitõendid
lg 1 alusel konfiskeerida S.P-lt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud sularaha summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot ja KrMS § 126 g 3 p 6 alusel kohtuotsuse jõustumisel jagada tsiviilhagide katteks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel metallist kurikas, 500 eurone suveniirraha, DNA puuteproovid (7 pakendit), suitsukoni, tabaluku korpus ja tabaluku aas – mis asuvad Rakvere PJ asitõendite hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 23 KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon xxxx – tagastada S.P-le ning sõiduauto xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (VIN-kood xxxx ) – tagastada J Kile (isikukood xxxx). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus asuvad asitõendid: CD Xxxx kaupluse turvakaamera salvestusega, CD kaupluse Xxxx turvakaamera salvestusega, CD Xxxx esinduse turvakaamera salvestusega, CD Xxxx OÜ turvakaamera salvestusega, CD-d kõnesalvestistega häirekeskusele, CD Xxxx AS turvakaamera salvestustega, CD telefon ikõne salvestusega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate S.P, Rene Krolli, Gunnar Kekkoneni, D.L-i , Marek Järvala, Janar Lillepuu, H.N ning Indrek Väljakivi menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul alates 01.01.2020 on 876 eurot. Kuivõrd kokkulepped sõlmiti süüdistatavatega enne 01.01.2020, mil sundraha teise astme kuriteo puhul oli 810 eurot ning süüdistatavatest mitteoleneval põhjustel toimub kokkulepete kinnitamine uue sundraha määra ajal, tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha eelmise aasta määra ületavas määras, s.o summas 66 eurot, jätta riigi kanda ning süüdistatavatelt välja mõistmisele kuulub sundraha summas 810 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on S.P menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 396 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 1368 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada S.P tasuda menetluskulud kokku 2574 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 214,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Rene Krolli menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 436,08 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Rene Krollil tasuda menetluskulud kokku 1246,08 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 103,84 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Gunnar Kekkoneni menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 282,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas 182,80 eurot riigi kanda ning võimaldada Gunnar Kekkonenil tasuda menetluskulud kokku 910 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on D.L i menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 589,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada D.L tasuda menetluskulud kokku 1460,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele 24 järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 123,70 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 121,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Marek Järvala menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 418,80 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas 128,40 eurot riigi kanda ning võimaldada Marek Järvalal tasuda menetluskulud kokku 1100,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 91,70 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Janar Lillepuu menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 229,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Rene Krollil tasuda menetluskulud kokku 1039,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 93,60 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 86 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on H.N menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 50 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 330,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada H.N tasuda menetluskulud kokku 1190,60 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 119,06 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Rait Õiso menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1024,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust summas 174 eurot riigi kanda ning võimaldada Rait Õisol tasuda menetluskulud kokku 1726,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 143,85 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on Indrel Väljakivi menetluskuluks veel KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kokku 531,04 eurot. Menetluskulud kokku 1341,04 eurot kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 25
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.