Obsah (7)

§ 121§ 120§ 199§ 64§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-9508 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidl

§ 121

lg 2 p 3 järgi 10 kuu vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega ja

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 - § 22 lg 3 järgi 9 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.02.2019-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva, karistusaja hulka, R. Õisol jäi kanda 8 kuud 14 päeva vangistust.

§ 76

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 9 päeva vangistust võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaja kandmise aja algus 16.03.2020 ja lõpp 08.09.

2. Viru Maakohtu 27.01.2021 määrusega jäeti R. Õiso vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
3. R. Õisol on tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused täidetud, sest ta kannab liitkaristust, mh esimese astme kuriteo eest, ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 5 kuu 23 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. 2.
4. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et iseloomustuse kohaselt on tema üldine käitumine vangistuses olnud hea, ta on osalenud tööhõives koristajana ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning võimalus asuda tööle AVG Group OÜ-s. 2.
5. Maakohtul puudus veendumus, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistri andmetel on isikul 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati R. Õiso Viru Maakohtu 06.06.2018 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 31.03.2019, kuid R. Õiso pani katseajal toime uued kuriteod. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 2.
6. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada majanduslikku kasu ning grupi mõju. Iseloomustusest nähtub, et varasemalt on isik viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus tal diagnoositi alkoholisõltuvus. Isiku enda sõnul pole ta käesolevalt pikalt alkoholi tarvitanud, samas viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega puudus maakohtul kindlus, et kinnipeetav vabaduses on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidas maakohus ka seda, kui kinnipeetav jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Kohtuistungil kinnitas isik, et ei jätka vabaduses kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemist, kuid samas nähtub iseloomustusest, et AVG Group OÜ juhatuse liikmena on R. Õisole töökoha garanteerimist kinnitava garantiikirja esitanud A.V. , kes on samuti samas kriminaalasjas Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega nr 1-19-9508 kuritegude toimepanemises süüdi tunnistatud. Seega ei vasta tõele, et R. Õiso on katkestanud kõik suhted endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kuigi isikul oli oma sõnade kohaselt rahuldav sissetulek, hakkas ta toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu seab kahtluse alla selle, kas isik vabanemisel suudab oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ning toime tulla legaalsel teel saadud sissetulekuga. 2 2.
7. Maakohus leidis, et vangistuse jooksul on R. Õiso käitumises toimunud positiivseid muutusi, kuid nende kinnistamine vajab rohkem aega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
8. Viru Maakohtu 27.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Õiso kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega R. Õiso tingimisi ennetähtaegselt vabastada katseajaga karistusaja lõpuni ning ühes järgmiste kohustuste panemisega: alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud; mitte tarbida alkoholi ning vabanedes alluda alkoholivastasele ravile; asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas; osaleda sotsiaalprogrammis. 3.
9. Kaitsja hinnangul tulnuks kohtul isiku eelneva elukäigu juures arvestada siiski ka asjaolu, et alates isiku vahistamise asendamisest elektroonilise valvega kuni käesoleva karistuse vabatahtlikule kandmisele asumiseni (st ligi aasta aja jooksul, millest enamus kulges siiski ilma elektroonilise valveta), ei pannud süüdimõistetu toime mitte ühtegi õigusrikkumist ning astus pere- ja töösuhetesse, mis võib siiski viidata süüdimõistetu tahtele oma elukorralduse parandamise suunas korrektiive teha. 3.
10. Kaitsja nõustub maakohtuga, et süüdistatava üldine käitumine vangistuses on olnud hea ning ta on osalenud aktiivselt täitmiskavaga seotud tegevustes (kui välja arvata üks distsiplinaarrikkumine). Isiku eelnevat elukäiku ja vanglas käitumist hinnates tuleks kaitsja hinnangul arvestada, et

§ 76

lg 4 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi, millest lähtuv veendumus ei saa aga kunagi olla tõsikindel, kuna tingimisi ennetähtaegne vabastamine on paratamatult tulevikku suunatud prognoosotsustus. Seejuures saab ja tuleb eripreventiivse ohuprognoosiga seotud riskikohti lahendada läbi kriminaalhoolduse tingimuste ja kohustuste individualiseerimise võimaluse

§ 75kontekstis.

3.3. Kaitsja hinnangul ei ole Viru Maakohus sisuliselt kaalunud, et milliste kohustuste panemisega oleks võimalik süüdimõistetu isikuga seotud murekohti leevendada. Alkoholi kuritarvitamise osas on kaitsealune selgelt väljendanud, et mõistab alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele. Kaitsealuse veendumuse kujunemise elulist usutavust kinnitab muuhulgas ka sotsiaalprogrammi läbiviija poolt antud tagasiside. Samuti avaldas isik kohtuistungil valmisolekut alluda alkoholivastasele ravile, kui kohus seda peaks vajalikuks pidama. Kaitsja hinnangul võiks nii veendumus alkoholi tarvitamisest hoidumise kohta ühes alkoholi tarvitamise vastase raviga anda piisavalt alust tõenäosuseks, et isik katseaja jooksul alkoholi tarvitama ei hakka. Puutuvalt kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisega, märgib kaitsja, et ajal, mil kaitsealune võimalikku töökohta garanteeriva tõendi võttis, ei saanud ta kuidagi teada tööandja suhtes tulevikus aset leidvast karistusotsusest. Seda enam, et kaitsealune töötas nimetatud isiku juures ka ajal, mil tema vahistamine oli asendatud elektroonilise valvega ning nimetatud tööandja juures töötamine ei avaldanud kaitsealuse kuidagi negatiivset mõju ega leidnud kuidagi etteheitmist riigi silmis. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et vastavalt

§ 75

lg 2 punktist 7 tulenevalt on kohtul võimalik süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vabastades panna viimasele ka kohustus mitte suhelda isikutega, kes kohtu hinnangul võivad avaldada negatiivset mõju tingimisi ennetähtaegselt vabastatu käitumisele. Kaitsja hinnangul ei saa vastava kohustuse vajalikkuse hindamisel jätta ka tähelepanuta, et ainuüksi kellegi kriminaalkorras karistamine ei tähenda veel automaatselt ohtu teise isiku õiguskuulekusele, ilma isikutevahelisi seoseid avamata. 3.4. Kohtumääruses on veel viidatud, et süüdimõistetul tekkinud õiguskuulekate harjumuste kinnistamiseks on vajalik jätkata vangla poolt pakutavate resotsialiseerivate tegevustega. 3 Täitmiskavast nähtuvalt on kavas veel ühe sotsiaalprogrammi täitmine ning vestlused inspektor-kontaktisikuga.

§ 75

lg 2 punktist 8 lähtuvalt võib kohus tingimisi ennetähtaegselt vabastatule panna ka kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtumääruses ei ole välja loetav, et millisel põhjusel ei tagaks taasühiskonnastumise protsessi efektiivust sotsiaalprogrammide läbimine vabaduses viibides või vestluste läbiviimine kriminaalhooldaja poolt. Üks tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigusinstituudi eesmärke on tagada süüdimõistetule sujuvam naasmine vabasse ühiskonda, milline on kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Täitmiskavas ettenähtud tegevuste osaline läbiviimine vabaduses võiks mõistagi aidata sellele eesmärgile kaasa (arvestades isiku karistuse lõpptähtaja saabumist juba käesoleva aasta sügisel). Ka elektroonilise valve kohustuse panemine (mis isiku ennetähtaegsel vabanemisel kaasneks) on oma sisult tugevatoimeline ja distsiplineeriv kontrollivahend, mis kindlasti aitab kaasa süüdimõistetu käitumise võimalike riskikohtade maandamisele ning täidab ka üldpreventiivsed nõudmised.

1. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 01.03.
2. Nimetatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu määruses toodut ning vastab määruskaebusele üksnes järgnevat.
4. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võrreldes maakohtuga asuda teatud osas teistsugusele seisukohale, kuid see ei too endaga kaasa määruskaebuse rahuldamist. Tutvudes maakohtu määruse, määruskaebuse ja vangla esitatud materjalidega, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik ületähtsustada maakohtu väidet, et süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud üldiselt hea. Määratud distsiplinaarkaristus näitab aga kohtu hinnangul üheselt, et R. Õiso ei ole võimeline kehtivale korrale alluma. Tegemist ei ole isiku esimese vangistusega, samuti on ta varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid R. Õiso ei ole jätkuvalt aru saanud, et tal tuleb kehtivat korda järgida. Vangistuses on seejuures ahvatlusi ja võimalusi oluliselt vähem kui vabaduses. Ringkonnakohus tutvus ka distsiplinaarasja käskkirjaga, millest nähtuvalt kinnipeetav R. Õiso viskas 09.05.2020 ametnikku veega, millega pani toime kodukorra punktist 1.12.8 tuleneva rikkumise, mis seisnes ebaviisakas käitumises. 27.05.2020 esitas kinnipeetav omapoolsed selgitused, et ta viskas valvurit veega, kuna vangla ei reageerinud temapoolsetele avaldustele. Käskkirjast nähtuvalt üritas R. Õiso realiseerida oma „subjektiivset õigust“ ning nõuda enda paigutamist konkreetsesse eluosakonda, kambrisse või valida endale meelepärast kambrikaaslast. Seejuures on käskkirjas mainitud, et Viru Vangla on seisukohal, et kinnipeetava vanglasisene paigutamine on olnud õiguspärane. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub sellest, et süüdimõistetu käitumine on manipuleeriv ning kriminaalhooldus sellise käitumise puhul ei ole pruugi olla sobiv meede uute kuritegude riskide maandamiseks. Faktiliselt on küll positiivne, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- kui töökoht, kuid tutvudes vangla iseloomustusega, nähtub, et need olid süüdimõistetul olemas ka enne käesolevat vangistust. Süüdimõistetul on küll nüüd elukoht teisel aadressil, aga süüdimõistetu töötas ka vabaduses, küll peamiselt mitteametlikult. Vaatamata väitele, et süüdimõistetu hinnangul oli tema sissetulek rahuldav, on ta toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 4 Garanteeritud töökoht on süüdimõistetul AVG Group OÜ-s. AVG Group OÜ juhatuse liige A.V. on 28.10.2020 väljastanud garantiikirja, milles AVG Group OÜ garanteerib R. Õisole tema võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel töökoha abitöölisena. Maakohus nägi põhjendatult ohtu selles, kui süüdimõistetu suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, kelleks on ka A.V. . Kaitsja ei saa aru, et ajal, mil kaitsealune võimalikku töökohta garanteeriva tõendi võttis, ei saanud ta kuidagi teada tööandja suhtes tulevikus aset leidvast karistusotsusest. Vangla iseloomustuse kohaselt on 28.10.2020 väljastatud A.V. i poolt garantiikiri. Nii on ka maakohus märkinud, et A.V. on samuti kriminaalkorras karistatud samas kriminaalasjas Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega nr 1-19-
5. Seega jääb arusaamatuks, milline on kaitsja hinnangul tööandja suhtes tulevikus aset leidev kohtuotsus. Nii tööandja kui ka süüdimõistetu on karistatud ühe ja sama kohtuotsusega. Toimepandud kuriteod on samaliigilised. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust ka kaitsja argument, et ajal, mil süüdimõistetu vahistamine oli asendatud elektroonilise valvega ning ta eelviidatud tööandja juures töötas, ei avaldanud see kaitsealusele kuidagi negatiivset mõju ega leidnud kuidagi etteheitmist riigi silmis. Riigil ei oleks olnudki võimalust etteheideteks, sest isikuid ei olnud tolleks ajaks ka süüdi mõistetud, puudus jõustunud kohtuotsus ning polnud pandud keeldu kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiseks. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja optimismi ka selles, et isiku vahistamise asendamisest elektroonilise valvega kuni käesoleva karistuse vabatahtlikule kandmisele asumiseni, ei pannud süüdimõistetu toime mitte ühtegi õigusrikkumist ning astus pere-ja töösuhetesse, mis võib viidata süüdimõistetu tahtele oma elukorralduse parandamise suunas korrektiive teha. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu oleks võimeline oma käitumist muutma, kui ta seda tahab, aga süüdimõistetu poolt vangistuses uute rikkumiste toimepanemine näitab, et süüdimõistetu käitumine on heitlik ning tema lubadusi ei ole võimalik usaldada. Maakohus on tulevikku suunatud prognoosotsustuse tegemisel lähtunud kõigist

§ 76

lg-s 4 toodud asjaoludest ning ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ning leiab, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole süüdimõistetu suhtes viidud miinimumini, mistõttu ei ole võimalik ka tema ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja leiab, et läbimata jäetud sotsiaalprogrammi on võimalik süüdimõistetul läbida ka vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all ning maakohus ei ole arvestanud, miks konkreetsete kriminaalhooldusel määratavate kohustustega ei ole võimalik maandada uue kuriteo riski. Ringkonnakohtu hinnangul on märkimisväärne, et süüdimõistetut on varasemalt ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Seejuures määrati R. Õisole täiendavate kohustustena alkoholi tarvitamise keeld, kohustati asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; kohustati mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); kohustati osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega ei ole ära hoidnud R. Õiso poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohtumäärus vabastamise osas jõustus 22.06.

1. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteod pani R. Õiso toime kõige varasemalt 03.11.
2. Seega mitte oluliselt hiljem peale katseaja algust. Nagu maakohus ka märkis, siis alkoholi tarvitamise keeld ei ole süüdimõistetule mõjus – uue kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Maakohtus on süüdimõistetu välja toonud, et ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, need on aidanud, sealt on saanud vajalikku informatsiooni, kuidas käituda seaduskuulekalt, kuidas õigesti käituda teatud olukordades ja situatsioonides, sellest programmist on palju abi olnud. Käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud üksnes ühe sotsiaalprogrammi ning kui ta on varasemalt programme läbinud, siis süüdimõistetu taaskordsest vangis viibimisest küll ei nähtu, et nendest oleks abi olnud ja need oleks mõjutanud tema käitumist. Süüdimõistetu on käesoleva vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning läbiviija hinnangul 5 oli kinnipeetav programmi alguses alkoholi vähendamise suhtes kaalutlemise faasis. Saab aru alkoholi tarvitamise ja õigusrikkumiste vahelistest seostest ning on valmis vähendama alkoholi tarvitamist ning oskab välja tuua enesekontrollimeetmeid, kuid isikuga tuleks veel tegeleda, et motiveerida kasutama legaalseid enesekontrollimeetmeid. Ka eelmise vangistuse ajal, millest süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastati, mis lõpptulemusena ebaõnnestus, oli isik nimetatud programmi läbinud, kuid sellel puudus igasugune mõju tema käitumisele. Samuti ka eelmise vangistuse ajal lubas isik alkoholist loobuda, kuid taaskord lähtuvalt hetkeolukorrast, ei ole põhjust süüdimõistetu usaldamiseks. Kui isik ei oma kindlat plaani ja reaalset soovi muutuda, siis ei ole reaalne uskuda, et sotsiaalprogrammi läbimine omaks isiku suhtes mõju. Süüdimõistetu on loonud oma varasema käitumise ning käitumisega vangistuses olukorra, kus ei ole alust usaldada tema poolt väljendatut, et ta on võimeline kehtivat korda täitma. Käesoleval ajal ei ole R. Õiso puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks kriminaalhooldus ning seda ka koos elektroonilise valvega mitte. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. R. Õiso on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut taaskord usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust koos elektroonilise valvega. Määruskaebus jääb edutuks.
3. R. Õiso kaitsja vandeadvokaat S. Mõistlik esitas taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele, kaitsealuse seisukoha tuvastamisele ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele 120 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Kuigi kaitsja on sisuliselt teinud võimatuks kohtul kontrollida, kui palju kulus tal erinevate toimingute tegemiseks aega, siis arvestades maakohtu määruse mahtu, kaitsealusega suhtlemist ning määruskaebuse mahtu, siis on eluliselt usutav, et selleks võis kuluda 120 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 129,60 eurot hüvitada R. Õisol.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 6 Ingeri Tamm