Obsah (8)

§ 120§ 121§ 68§ 74§ 65§ 69§ 75§ 3312

1-20-1581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1581 (19730000258) Kohtunik Marina N

§ 120

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav K.X – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxx; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: Oxxxx; üks kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 7. septembri 2018. a otsusega karistati

§ 121

lg 2 p 2 järgi vangistusega 9 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kandmata karistuseks jäi 8 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel täitmisele pööramata katseajaga üks aasta Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Alar Neiland (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada K.X karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 7.

septembri 2018. a otsusega nr 1-18-6044 mõistetud karistuse ärakandmata osa (8 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra ja mõista K.X-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1-20-1581 3.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 448 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4 alusel allutada K.X üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75järgi käitumiskontrollile.

K.X-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1–6 ettenähtud kontrollnõudeid.

K.X peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Rahuldada kannatanu P L tsiviilhagi ja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel K.X-ilt kannatanu P L kasuks välja 500 eurot, mis tuleb K.X-il hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „P L, kriminaalasi nr 1-20-1581, tsiviilhagi hüvitamine“.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel lõpetada kannatanu P L hagist osalise loobumise tõttu tsiviilhagi menetlus K.X vastu 2500 euro nõudes.
3. Välja mõista K.X-ilt riigi tuludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 658,92 eurot, s.o kokku 1534,92 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et K.X võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 128 eurot, viimase osamakse suurus on 126,92 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „K.X , kriminaalasi 1-20-1581 1-20-1581, menetluskulud“ ja viitenumber
5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu P L (ik xxxx) isikuõiguste kaitseks süüdistatav K.X-ile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Keelata K.X-il 1) läheneda P L isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ruumides. Sattudes juhuslikult P L lähemale kui 50 meetrit, tuleb K.X-il koheselt eemalduda P L lubatud kaugusele; 2) suhelda P L vahetult ning helistada P L telefoni ja interneti suhtluskeskkondade kaudu; 3) keelata K.X-il saata P L elektronkirju ja lihtkirju ning sõnumeid telefoni, interneti suhtluskeskkondade kaudu, v.a lapsega seonduva informatsiooni edastamiseks ning lapsega suhtlemise korraldamiseks.
7. CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.
8. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, kannatanule, kannatanu esindajale ning Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
9. peatüki
10. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS K.X-i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul
11. juulist 2018 kuni
12. augustini 2019 nii xxxx, kui ka telefoni teel, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata aegadel ja ka konkreetselt
13. juulil 2019 ja
14. augustil 2019 korduvalt ähvardas oma endist abikaasat P L (L) tapmisega ja olulises osas vara hävitamisega, nimelt:
15. juulil 2019 K.X viibides xxxx asuvas eramus, ähvardas P L, öeldes „ja teengi, mina lähen vangi ja sina lähed oma ema-isa kõrvale“. P L võttis ähvardust reaalselt, tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna K.X on olnud varasemalt vägivaldne tema suhtes. 1-20-1581 Samuti selles, et K.X
16. augustil 2019 ähvardas P L telefoni teel, öeldes „kogu selle sõja lõpuks sa sured“, mille järel saatis P L veel sõnumi tekstiga: „Minu soovitud summa Sinult tõusis 25 000€- ni. Jätkuvalt on jõus soov saada xxxx korter enda omandisse ja vallasvara jagatud. Annan Sulle selle kõige korraldamiseks kaks nädalat - teisipäevani
17. august. Pärast seda astun samme, mida Sa ei soovi ja mille võimalikusest oled teadlik. Võta palun mu lubadust tõsiselt. Enne kooliaasta algust peavad asjad saama lahenduse. Moel või teisel.“ Oma sellise tegevusega tekitas K.X P L tõsist hirmu enda elu ja tervise pärast. P L võttis ähvardust reaalselt, tundis ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna K.X on olnud varasemalt vägivaldne tema suhtes. Samuti selles, et K.X , ajavahemikul
18. juulist 2018 kuni
19. augustini 2019, viibides xxxx asuvas eramus on kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata aegadel ähvardanud korduvalt oma endist abikaasat P L sellega, et hävitab ära P L kuuluva maja, ähvardades see põlema panna või hävitada see mõnel muul viisil. P L võttis ähvardust reaalselt, ta tundis ohtu oma varale ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna K.X on olnud varasemalt vägivaldne tema suhtes ja lõhkunud asju. Seega K.X , oma tahtliku tegevusega, pani toime tapmisega, füüsilise vägivallaga ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava K.X, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.X-ile mõistetavaks karistuseks

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 6 kuud.

Kokkuleppe kohaselt tuleb karistust

§ 65lg 2 alusel suurendada K.X-ile Harju Maakohtu 7.

septembri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 118-6044 mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 8 kuud ja 28 päeva ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel tuleb asendada K.X-ile mõistetud 1 aasta 2 ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, s.o 448 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 2 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 6 kuud.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb tal üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppes on kokku lepitud ka lähenemiskeelu kohaldamises ja seda järgmiselt. Vastavalt VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel tuleb kohaldada kohtuotsusega kannatanu P L isikuõiguste kaitseks tema vastu toimepandud kuriteos 120 lg 1 järgi süüdistatavale K.X-ile lähenemiskeeld 3 aastaks: 1-20-1581 - keelata K.X-il läheneda P L isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ruumides. Sattudes juhuslikult P L lähemale kui 50 meetrit, tuleb K.X-il koheselt eemalduda P L lubatud kaugusele; - keelata K.X-il suhelda P L vahetult ning helistada P L telefoni ja interneti suhtluskeskkondade kaudu; - keelata K.X-il saata P L elektronkirju ja lihtkirju ning sõnumeid telefoni, interneti suhtluskeskkondade kaudu v.a lapsega seonduva informatsiooni edastamiseks ning lapsega suhtlemise korraldamiseks. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 81,60 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb K.X-il tasuda 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.X

§ 120lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Süüdistatav K.X menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku summas 658,92 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tuleb K.X-il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 128 eurot, viimase osamakse suurus on 126,92 eurot. Kohtu hinnangul on K.X-iga sõlmitud kokkulepe seaduslik ka lähenemiskeelu kohaldamise osas. Kohus selgitab süüdistatavale, et lähenemiskeelu rikkumine võib olla käsitatav kuriteona

§ 3312järgi.

CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi Kannatanu P L on esitanud

1. novembril 2019 tsiviilhagi summas 3000 eurot, mille kohus võttis menetlusse
2. juuni
3. a määrusega.
4. oktoobri
5. a kohtuistungil esitati kohtule kannatanu P L avaldus (arvamus ja nõusolek kokkuleppemenetluseks), milles kannatanu teatab, et soovib moraalse kahju hüvitamist summas 500 eurot. Süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil nõustunud viidatud osas tsiviilhagi hüvitamisega, võttes sellega TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeks. 1-20-1581 Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja kohtule, et kui süüdistatav võtab viidatud osas tsiviilhagi õigeks ja nõustub lähenemiskeeluga, ei soovi kannatanu esitada süüdistatava vastu muid rahalisi nõudeid ja tegemist on tsiviilhagist osalise loobumisega. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus käsitleb kannatanu P L avaldust tsiviilhagist osalise loobumisena süüdistatav K.X vastu ja võtab selle vastu ning tulenevalt TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 lõpetab tsiviilhagi menetluse K.X vastu 2500 euro nõudes. Ühtlasi selgitab kohus, et TsMS § 432 kohaselt olukorras, kus menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik