Obsah (9)

§ 423§ 4231§ 424§ 63§ 68§ 65§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus H

§ 423

ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses I.T , isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: valdab vabalt xxx keelt; töökoht: xxx 13.09.2019-14.09.2019 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 2 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristus – karistatud Harju Maakohtu 06.05.2019.a kohtuotsusega nr 1-193636

§ 4231järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti täielikult tingimisi kohaldamata katseajaga kuni 05.05.2020 Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. I.T süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

1 2. I.T süüdi tunnistada

§ 423järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

3.

§ 63

lg 1 alusel mõista I.T-le

§ 424lg 1 järgi liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada I.T karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (13.09.2019-14.09.2019) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada I.T-le mõistetud karistust (11 kuud ja 28 päeva) Harju Maakohtu 06.05.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3636 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 kuu ja 28 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 6.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et I.T ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on I.T kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on I.T kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 9.

§ 75

lg 2 p 9 ning § 751 lg 3 ja lg 4 alusel on I.T kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele aadressil xxx, tähtajaga 1 (üks) kuu alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse I.T keha külge. 10.

§ 78

p 1 alusel arvestada I.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.07.2020.a.

1. I.T-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 64,80 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
2. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 940,80 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 78,40 eurot.
3. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700030270 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-4320“.
4. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 32,40 eurot riigi kanda. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
5. peatüki
6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu I.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.09.2019.a kella 22.10 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Keila-Haapsalu mnt
7. km, suunaga Haapsalu, sõidukit xxx, riikliku reistreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis, s.t temal oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, s.o vähemasti lõpliku mõõtmistulemuse alusel 0,93 mg/l. 2 Selliselt rikkus I.T liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, (LS) § 69 lg 2 p 1 korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. ja LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega on I.T juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, mis on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Samuti süüdistatakse I.T selles, et tema on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava õiguseta. Nimelt täpsemalt, I.T , olles juba karistatud 06.05.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt

§ 4231

järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 13.09.2019 kella 22.10 ajal Harjumaal, Lääne-Harju vallas, Keila-Haapsalu mnt 25. km. suunaga Haapsalu, mootorsõidukit xxx, riikliku registreerimisnumbriga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus I.T LS § 94 lg 1 kirjeldatud nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. Seega on I.T süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit ilma, et tal oleks juhtimisõigus, mis on

§ 4231järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eneli Laurits, süüdistatav I.T ja tema kaitsja Gennadi Kull sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 1 Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.T kuulub

§ 423

ja § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 4