1-20-2773/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2773 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2021 määrus A.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.E (A.E; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile süüdimõistetu A.E-le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu A.E kanda. Süüdimõistetu A.E-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 14.05.2020 otsusega karistati A.E KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 14.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7380 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistust, võrra ning mõisteti A.E-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust. Liitkaristuse algust arvestati alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 14.05.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 01.12.
10. Viru Maakohtu 05.05.2021 määrusega jäeti A.E ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. A.E on mõistetud vangistusest kandnud ära rohkem kui poole, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalne eeldus. 2.
12. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning avavanglaosakonda paigutamine 05.01.
13. Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine ning majandustöödel ja väljaspool vanglat töötamine. Vabanemisel on isikul olemas elukoht elukaaslase endisele abikaasale kuuluvas majas. 2.
14. A.E-l on 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Iseloomustuse kohaselt on isik korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid suhtumist sellesse võib pidada negatiivseks, sest ta on rikkunud kontrollnõudeid ning pannud toime uusi väär- ja kuritegusid. Ka karistusregistri andmetest nähtub, et olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile seoses vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, pani A.E enne karistuse ärakandmist toime uusi kuritegusid. Puudub kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. 2.
15. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. K-raha andmetel on kinnipeetaval 14.01.2021 seisuga nõudeid 12 762,18 euro ulatuses. Täitise väljavõtte kohaselt aga on A.E-l 19.01.2021 seisuga sissenõutavaid rahalisi nõudeid kogusummas 21 755,36 eurot. Suures ulatuses tasumata nõudeid võib mõjutada isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning ühtlasi näitab, et tema toimetulekuoskused on olnud puudulikud. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanemisel minna tööle ettevõttesse AS MO-puit, kuid sellekohast garantiikirja maakohtule ei esitatud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et ettevõtte üldtelefonile vastanud Helen Pildes on väitnud, et temal puudub info selle kohta, et firma garanteeriks A.E-le vabanemisel töökoha. Arvestades, et isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid ning ka käesolevat karistust kannab muuhulgas varguse eest, siis puudub taaskord kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. 2.
16. Kinnipeetav on seadnud eesmärkideks oma elu korda saada, asuda tööle, kuritegelikust maailmast välja saada ja last toetada, kuid ei ole iseloomustuse kohaselt neist rääkides nimetanud lahendusi, mida nende saavutamiseks teha tuleb. Arvestades isiku kuritegeliku käitumise mustrit ning seda, et varasemad lühiajalised karistused ei ole talle mõju avaldanud, säilib oht, et nimetatud eesmärgid jäävad vaid sõnalisteks. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 05.05.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.E kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. A.E leiab, et oleks põhjendatud anda talle võimalus. 3.
18. Maakohus on kõiki asjaolusid vaaginud, kuid jõudnud siiski valele järeldusele. Maakohus loob minevikuasjaolude pinnalt negatiivse tulevikuprognoosi. Kaitsja hinnangul on kohtu kaalukausid nihkes, kui olevikulisi positiivseid asjaolusid maakohus ainult lühidalt ja lakooniliselt loetleb, minevikulistele asjaoludele pühendab aga põhiosa kohtumääruse vangistusest mittevabastamise argumentatsioonist. Oma minevikku ei saa aga keegi muuta. 3.
19. Olevik on inimese kätes ja selles osas on A.E teinud kõik, mis on tema võimuses. Ta on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult, läbinud kõik talle võimaldatud sotsiaalprogrammid ja teinud neist adekvaatsed järeldused, täitnud individuaalse täitmiskava, ei oma rikkumisi ega karistusi, on üle viidud avavanglasse ja päeviti töötab vabaduses. Rohkemat kinnipeetaval positiivses suunas teha ei olegi võimalik ja on päris selge, et sellistes tingimustes ootab 2 kinnipeetav isik ka riigilt adekvaatset olevikul põhinevat otsustust tema edasise karistuse osas. A.E vangistusest tingimisi vabastamine on põhjendatum kui tema mittevabastamine.
20. Tartu Ringkonnakohtu 26.05.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 02.06.
21. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu otsustuse muutmiseks ning A.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebus jääb edutuks.
23. Maakohtu määrus on asjakohane ning selles on analüüsitud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuses esitatud seisukohta, et maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid. Nagu nõuab seadus kui kohtupraktika, on maakohus analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis. Seejuures kuulub KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestamisele ka süüdimõistetu minevik. On tõsi, et minevikku ei saa muuta, kuid arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, tema korduvaid karistusi, ebaõnnestunud kriminaalhooldust ja probleeme alkoholiga, annab see võimaluse tugevalt ka järeldada, milline on isiku tulevik. Seejuures tuleb arvestada ka seda, milline on olnud isiku käitumine vangistuse ajal, kuidas on läbitud individuaalset täitmiskava ning millised on isiku väljavaated vabaduses. Kuid kõike seda on maakohus ka teinud. Tuleb nõustuda, et kuigi A.E-l on soov muutuda ei nähtu tema edasine käitumisplaan. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus peaks andma maakohtu poolt faktiliselt arvestatud asjaoludele teistsuguse kaalu, kuid kohtukolleegium seda võimalikuks ei pea. Ringkonnakohus peab positiivseks, et süüdimõistetu on käitunud vangistuses normikohaselt ning täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtut, kuid asjaolusid kogumis arvestades on maakohus põhjendatult kahelnud selles, kas süüdimõistetu puhul on uute kuritegude oht viidud miinimumini või seda oleks võimalik viia miinimumini koos kriminaalhooldusega. Varasemad kriminaalhooldused on A.E osas ebaõnnestunud. Miks käesoleval ajal peaks olema olukord teine, ei nähtu ei vangla iseloomustusest ega ka määruskaebusest. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga näeb märkimisväärset riski uuteks kuritegudeks garanteeritud töökoha puudumises. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul sai majanduslikult hakkama ning töötas selle nimel, et saaks võlgadest vabaks, on ta kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka töötuna arvele võtmine ei pruugi olla A.E puhul tõhus uute kuritegude riski maandaja, sest isik on varasemalt ka töötanud, kuid on ikka kuritegusid toime pannud.
24. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kokku 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, selles väljatoodud argumentide asjakohasust, on tasutaotlus põhjendatud rahuldada üksnes 30 minuti ulatuses, s.o summas 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 32,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. mai 2021 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Aarne Sarjas