Obsah (7)

§ 121§ 120§ 199§ 64§ 68§ 76§ 75

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9508 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

Rait Õiso tunnistati süüdi

§ 120lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Rait Õiso tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.02.-05.04.2019, s.o 1 kuu 16 päeva karistusaja hulka, Rait Õisol jääb kanda 8 kuud 14 päeva vangistust.

§ 76

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 9 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust. Rait Õiso kannab mõistetud karistust alates 16.03.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas kannab ta karistust kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, identiteedi varguse, röövimise, väljapressimise, kuriteost mitteteatamise ning varjamise eest, varguse, kelmuse ning isiku tähtsa dokumendi kuritarvitamise eest. Käesolevalt karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise eest. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Praeguste kuritegudega on saadud väiksemat tulu kui varasematega. Vargused on toime pandud grupis, Rait Õiso oli kaasaaitaja rollis. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkohol, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada majanduslikku kasu ning grupi mõju. Isiku üldine käitumine vangistuses on olnud probleemideta, ta on osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Alates 22.04.2020 on ta määratud tööle koristajana. 17.09.2020 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille kokkuvõtte kohaselt on ta motiveeritud vähendama alkoholi tarvitamist. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Enne vangistust, alates 30.08.2019, elas isik koos elukaaslasega üürikorteris aadressil xxxx. Rait Õiso on avaldanud soovi vabaneda elektroonilise valvega aadressile xxxx. Tegemist on eramuga, mille omanikuks kinnistusraamatu andmetel on A M, kes on kinnipeetava ema elukaaslane. Antud elupinnal elavad A M ja kinnipeetava ema H S. Eramu vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. A M ja H S on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnal. Isik on õppinud xxxx (
2. klass jäi 3 pooleli) ja xxxx, kus jäi samuti
3. klass pooleli. Põhihariduse omandas isik xxxx 04.06.2011 individuaalse õppekava alusel koduõppe vormis. Kinnipeetav on õppinud xxxx koka erialal pool aastat, kuid õpingud jäid pooleli. Vangistuses ega ka vabanedes isik haridusteed jätkata ei soovi. TÖR andmetel töötas isik viimati üle aasta xxxx (kuni 2019.a oktoober). Peale seda ei ole isik ametlikult töötanud. Isiku sõnul töötas ta enne vangistust viimased paar kuud xxxx. Ainsaks legaalseks sissetulekuks enne vangistust oli pension. Isikul on varem olnud töövõimetus 80%, käesolevalt osaline töövõime määratud kuni 2021.a jaanuarini. Mitteametlikult on isik periooditi töötanud saekaatris, ehitusel. Kinnipeetav on töö käigus omandanud teatud tööoskused, mis aitavad vabaduses tööd leida. Kuigi isikul oli oma sõnade kohaselt rahuldav sissetulek, hakkas ta toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel isikul 19.11.2020 seisuga tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 94,63 eurot. Vangistuses on kinnipeetav nõus töötama. Vabanedes soovib isik tööle minna xxxx OÜ-sse, mille juhatuse liige A V on 28.10.2020 väljastanud garantiikirja, et xxxx OÜ garanteerib Rait Õisole tema võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel töökoha abitöölisena. Rait Õiso olevat selles ettevõttes töötanud ka enne vanglasse minekut (TÖR päring kinnitab xxxx OÜ-s töötamist enne vangistust). Rait Õisot iseloomustatakse kui tublit töömeest ning vajadusel on ettevõttel võimalik toetada teda rahalise ettemaksu näol. Telefonivestluses A V (tel nr xxxx) selgus, et tegemist on ehitusettevõttega ja töö on liikuva iseloomuga. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema H S, isa R Õ, 3 venda ja 3 õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isa R Õ ja vend R Õ on kriminaalkorras karistatud. Kuritegusid on isik sooritanud koos isa ja vennaga. Kinnipeetav on lahutatud K Õst, kellega on üks ühine laps (sündinud xxxx). Eelmisest suhtest on isikul tütar G (sündinud xxxx), kes ei ole ametlikult isiku nimele registreeritud. Kinnipeetav suhtleb enda sõnul lapse emaga, et olla kursis lapse eluga. Enda sõnul enne vangistust oli isik koos elukaaslase K Liga, kellega suhted on head ja jätkuvad, mida kinnitas ka Rait Õiso ema. H Si sõnul suhtleb ta Rait Õisoga igapäevaselt telefoni teel. Enne vangistust kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Suhted kuriteokaaslastega on isiku sõnul katkenud (v.a vend). Väidetavalt isik mõistab, kuidas varasem suhtlusringkond on mõjutanud tema käitumist. Kinnipeetav soovib edaspidiselt luua suhteid seaduskuulekate inimestega ning vanusega on tekkinud enesekindlus öelda "ei". Korduvad kuri- ja väärteod viitavad riskivale elustiilile. Isikut on korduvalt karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Alkoholi on isik tarvitanud alaealisest saadik. Viimased kuriteod, kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine, on toime pandud alkoholijoobes (2018.a). Varasemalt kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud korduvalt kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vanglas on kinnipeetav viibinud varem sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus diagnoositi alkoholisõltuvus. Isiku enda sõnul pole ta käesolevalt pikalt alkoholi tarvitanud, samas viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Isik on ajavahemikul 30.07.-17.09.2020 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Läbiviija hinnangul oli isik programmi alguses alkoholi suhtes kaalutlemise faasis, kuid hiljem sai aru alkoholi tarvitamise ja õiguserikkumiste vahelisest seosest, olles tulevikus motiveeritud vähendama alkoholi tarvitamist. Sõnades on isikul motivatsioon olemas, kuid vabaduses ei võtnud ta midagi ette, et alkoholist loobuda. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. Isikul olid psühhiaatrilised probleemid, millele on saanud ravi. Neljal korral on isikut karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal isik leiab, et on varasemalt valesti käitunud ning valede inimestega suhelnud, läbi mille on põhjustanud isikutele kannatusi. Sõnades on isik motiveeritud muutuma, kuid vabaduses ei võtnud ta midagi ette ning jätkas kuritegude toimepanemist. Toimepandud kuriteod viitavad isiku impulsiivsele käitumisele ja puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Eelmise 4 vangistuse ajal ajavahemikul 16.01.-27.02.2017 läbis isik sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Isikul on teatavad kuritegelikud hoiakud, kuid ta ei väljenda suhtumises vaenulikke hoiakuid. Isikut on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta viskas ametnikku veega. Varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkus isik kohtu poolt pandud kohustusi ning karistus pöörati täitmisele. Edaspidi soovib isik elada seaduskuulekalt. Esimene vangistus oli liiga lühike, et asjade üle mõelda. Kinnipeetav saab aru põhjustest (alkohol, vale suhtlusringkond, majanduslikud küsimused), mis on viinud teda kuritegelikule teele. Samas jätkas isik kohe peale eelmist vangistust uute kuritegude toimepanemisega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kui kohus peab otstarbekaks vabastada Rait Õiso vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 08.09.
4. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Rait Õiso kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Töökoht, mis talle töö garanteerib, asub xxxx. Tööandja poolt on transport olemas, tööandja viib ja toob. Vanglas olles suhtleb ta kõige rohkem emaga, elukaaslase K Liga ja mõlema lapse emadega. Vanglas olles ta elatist ei maksa, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid. Üks laps on tema nimel, teine ei ole. Ta ei ole vanglas esimest korda. Peamine põhjus, miks ta on uuesti vanglas, on abielu lahutus, siis tekkisidki vanad sõbrad tagasi ja probleemid. Juhul, kui kohus ta vabastaks tingimisi enne tähtaega, siis ta lubab kohtule, et ei suhtle kriminaalse taustaga inimestega ja kohtu poolt pandud kohustustesse suhtub täie tõsidusega, ei riku neid. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, need on aidanud, sest sealt on saanud vajalikku informatsiooni, kuidas käituda seaduskuulekalt. Ta on valmis vabaduses jätkama sotsiaalprogrammidega, alluma alkoholivastasele ravile. Ta soovib elektroonilise valve kohaldamist oma ema ja tema elukaaslase juurde. Eelmine kord oli elektrooniline valve samade isikute juures ning siis ei olnud mingisuguseid probleeme. Ta viibis pikka aega vabaduses enne karistuse kandmisele asumist. See periood oli peaaegu aasta, selle perioodi jooksul ta õiguserikkumisi toime ei pannud. Ta käis ametlikult tööl. Üle aasta enne vangistust on ta seaduskuulekat elu elanud. Ta tahab minna tööle sama tööandja juurde, kus töötas enne vangistust ja ka siis, kui oli elektroonilise valve all. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Rait Õiso ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et toetab Rait Õiso taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Materiaalsete eelduste olemasolu kohta tuleb kõigepealt märkida, et esiteks vangistuses läbiviidud tegevused ehk see täitmiskava on isikule positiivset mõju avaldanud. Samuti on isik märkinud, et soovib jätkata vabaduses viibides sotsiaalprogrammidega või tähendab ta on valmis, kui selline kohustus pannakse. Samuti on ta veelgi enam jõudnud selgusele, et alkohol on olnud tema käitumisele küllaltki negatiivse 5 mõjuga ja ta on valmis alluma ka alkoholitarvitamise vastasele ravile, kui see kohustusena määrata. Tegelikult vanglas on käesoleval hetkel sotsiaalprogrammide läbiviimine üldse peatatud, mistõttu võib isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine olla kasulik. Elutingimused, mis Rait Õisot vabanedes väljaspool vanglat ootavad, on samuti toetavad. Isik on öelnud, et esiteks on ta katkestanud suhted juba tegelikult enne vangistusse asumist kriminaalse taustaga isikutega. Isik alustas tööl käimist, on olemas perekondlikud suhted. Kaitsja hinnangul on oluline see, et isik taotleb ema ja tema elukaaslase elukohta elektroonilise valve kohaldamisega enda vabastamist, mis samuti juba eelnevast praktikast lähtuvalt näitab, et see tegelikult on tulemuslik ja toetav. Rait Õiso on kinnitanud, et vabaduses asuks ta tööle ja toimikus on olemas garantiikiri xxxx poolt. Tegelikult see oluliselt vähendab ka seda majanduslikku riski, mida vangla on näinud ühe riskitegurina. Rait Õiso üsna pikalt enne karistuse täitmisele asumist oligi ju vabaduses ja tegi neid muudatusi oma elus, et asuda normaalse tavakodaniku elu juurde, mitte ei sidunud end õiguserikkumistega, vaid pigem perekonna, tööga ja kõige sellega, mida elul tegelikult on heale inimesele pakkuda. Katseajaks on see periood, mis on jäänud karistuse kandmise lõpuni. Elektroonilise valve perioodi osas nõustus kaitsja kriminaalhooldaja arvamusega, et selleks on 2 kuud. Samuti võib isikut kohustada osalema sotsiaalprogrammides, allutada alkoholitarvitamise vastasele ravile ja loomulikult määrata talle alkoholitarvitamise keeld.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rait Õiso ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 5 kuu 23 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et iseloomustuse kohaselt on tema üldine käitumine vangistuses olnud hea, ta on osalenud tööhõives koristajana ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel on isikul olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht ning võimalus asuda tööle xxxx OÜ-s. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Karistusregistri andmetel on isikul 7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et eelmise, s.o Viru Maakohtu 19.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati Rait Õiso Viru Maakohtu 06.06.2018 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 31.03.2019, kuid Rait Õiso pani katseajal toime uued kuriteod. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest 6 karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada majanduslikku kasu ning grupi mõju. Iseloomustusest nähtub, et varasemalt on isik viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus tal diagnoositi alkoholisõltuvus. Isiku enda sõnul pole ta käesolevalt pikalt alkoholi tarvitanud, samas viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Lisaks nähtub iseloomustusest, et isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav vabaduses on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks peab kohus ka seda, kui kinnipeetav jätkab vabaduses suhtlemist kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Kohtuistungil kinnitas isik, et ei jätka vabaduses kriminaalse taustaga tuttavatega suhtlemist, kuid samas nähtub iseloomustusest, et xxxx OÜ juhatuse liikmena on Rait Õisole töökoha garanteerimist kinnitava garantiikirja esitanud A V, kes on samuti samas kriminaalasjas Viru Maakohtu 27.01.2020 otsusega nr 1-19-9508 kuritegude toimepanemises süüdi tunnistatud. Seega ei vasta tõele, et Rait Õiso on katkestanud kõik suhted endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kuigi isikul oli oma sõnade kohaselt rahuldav sissetulek, hakkas ta toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu seab kahtluse alla selle, kas isik vabanemisel suudab oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ning toime tulla legaalsel teel saadud sissetulekuga. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus leiab, et vangistuse jooksul on Rait Õiso käitumises toimunud positiivseid muutusi, kuid nende kinnistamine vajab rohkem aega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Rait Õiso vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 146,52 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 27.01.2021 kohtumäärus 1-19-9508 jõustus 20.03.2021 kohtumäärusega. Kai Rosar /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Ringkonnakohtu referent