← Eesti

1-20-2773/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-20-2773 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid Y.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Y.R , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.05.2020 ja lõpp 01.12.2021 Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.04.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Y.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Y.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 111,42 (ükssada üksteist eurot ja 42 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700019372 ning selgitusse märkida „Y.R , 1-20-2773, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 111,42 eurot (sh käibemaks 20%, s.o 18,57 eurot) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu Y.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Y.R-ile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2773 tunnistati Y.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7380 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.05.
  2. Viru Vangla esitas 22.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla ei toeta kinnipeetava Y.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Y.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Y.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 16.04.2021 kohtuistungil kinnitas Y.R , et tema minevik on rohkem kui kirju, ta on teinud palju vigu, mida siiani kahetseb. Kahetsemise arusaam tuli peale seda, kui oli läbinud programmid, mis talle määratud on. Ta on programmid läbinud ja tänu neile programmidele on ta hakanud vaatama elule hoopis teise pilguga. Alkoholi mitte tarbida ja purjuspeaga mitte sõita ja üldse asuda seaduskuulekale teele ja pühenduda rohkem lapsele ja perele. Muidugi vanust on tal ka, ei ole sellises eas hea istuda perest eemal. Ta tahab rohkem perele pühenduda, tööle minna ja last toetada nii õppimisel kui elamisel ja olla ka elukaaslasele toeks. Töökoht on tal kohe olemas vabaduses, ta on suhelnud tööandjaga telefoniteel ja tööandja on ütelnud talle, et ootavad vabanemise ära, siis teevad töölepingu ning ta saab kohe tööle. Tal on 16 karistust, kehtivaid on
  3. Tal olid sõbrad kriminaalkorras karistatud, kellega ta on lõpetanud suhtlemise. Ta on mõistnud, et tuleb pöörata oma elus teine lehekülg ja hakata korralikuks ja käituda seaduskuulekalt. Kriminaalkorras karistatud sõpradest on ta loobunud, ei suhtle nendega enam üldse. Suurt rolli mängis ka alkohol, tema soov on alkoholist täielikult loobuda. Minna alkoholiravile, et alkoholi mitte tarbida. Tänu alkoholile on ta toime pannud need kuriteod. Ta saab 46 -aastaseks, vangis on olnud 6 korda, aga need on olnud lühiajalised. Viimati oli ta Tartu Vanglas 2017, kui ta ei eksi, siis oli tal 3 kuud šokivangistus. Praegu on tal läbitud Eluviisitreeningu programm. Praegusel momendil käib kriminaalhooldaja juures programmis Õige hetk, paar korda on veel käia. Selle aja jooksul, mis ta siiani on viibinud vanglas, on ta saanud aru oma kuritegudest. Ta südamest väga kahetseb seda kõike. Ta on vangistuses olnud 1 aasta ja 4 kuud alates 04.12.2019, sellest avavanglas viibib 3 kuud. Hetkel töötab ta metallifirmas xxxx, firma asub vanglast kõige rohkem xxxx kaugusel xxxx, xxxx. Kaitsja leidis, et prokurör on puhtalt ainult vangla seisukohta toetanud ja ei ole omalt poolt ühtegi argumenti juurde toonud. Vangla on kogu oma arvamuse kujundanud mineviku põhjalt. Selle põhjalt, et isikut on 16 korda karistatud, piltlikult võiks öelda, et inimese võiks maha kanda, ei ole mõ tet temaga aega raisata. Isik on 45-aastane ja mõtlemise koht on see, mis on toimunud viimase 2 vangistuse ajal. Peale
  4. aastat on ta esimest korda pikemalt vangis, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on väga suur asi. Vangla iseloomustuses on sisuline vastuolu see, et tegelikult vangla usaldab teda. Ega muidu teda avavanglasse ei oleks üle viidud jaanuarist ja ta ei töötaks väljaspool vanglat. Kaitsja leiab, et siin on vangla oma seisukohtadega vastuollu sattunud. Iseloomustusest võiks veel välja t uua, et narkootikume isik ei tarvita, ei esine probleemkäitumist. Kaitsja arvates on oluline, et risk ei ole suur, siin võib riik võita ühe pöördunud inimese näol. Töökoht on tal olemas ja tööd on ta teinud koguaeg, selles ei ole probleemi. Probleem on alkoholi tarvitamises ja alkoholist tingitud korrarikkumistes, kuritegudes ja kõiges selles. Kaitsja näeb, et Y.R-i võiks ennetähtaegselt vabastada ja palub seda teha. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt või b kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevalt kannab Y.R liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on talle mõistetud 1 aasta 6 kuu 17 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära rohkem kui poole, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalne eeldus. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning avavanglaosakonda paigutamine 05.01.
  5. Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine ning majandustöödel ja väljaspool vanglat töötamine. Vabanemisel on isikul olemas elukoht elukaaslase endisele abikaasale kuuluvas majas. Kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üle Y.R-i ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Karistusregistrist nähtuvalt on Y.R-il neli kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Iseloomustuse kohaselt on isik korduvalt olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid suhtumist sellesse võib pidada negatiivseks, sest ta on rikkunud kontrollnõudeid ning pannud toime uusi väär- ja kuritegusid. Ka karistusregistri andmetest nähtub, et olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile seoses vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga, pani Y.R enne karistuse ärakandmist toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. K-raha andmetel on kinnipeetaval 14.01.2021 seisuga nõudeid 12 762,18 euro ulatuses, Täitise väljavõtte kohaselt aga on Y.R-il 19.01.2021 seisuga sissenõutavaid rahalisi nõudeid kogusummas 21 755,36 eurot. Suures ulatuses tasumata nõudeid võib mõjutada isik u majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning ühtlasi näitab, et tema toimetulekuoskused on olnud puudulikud. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanemisel minna tööle ettevõttesse xxxx, kuid sellekohast garantiikirja kohtule ei ole esitatud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et ettevõtte üldtelefonile vastanud H P on väitnud, et temal puudub info selle kohta, et firma garanteeriks Y.R 3 Y.R-ile vabanemisel töökoha. Arvestades, et isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid ning ka käesolevat karistust kannab muuhulgas varguse eest, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav on seadnud eesmärkideks oma elu korda saada, asuda tööle, kuritegelikust maailmast välja saada ja last toetada, kuid ei ole iseloomustuse kohaselt neist rääkides nimetanud lahendusi, mida nende saavutamiseks teha tuleb. Arvestades isiku kuritegeliku käitumise mustrit ning seda, et varasemad lühiajalised karistused ei ole talle mõju avaldanud, säilib oht, et nimetatud eesmärgid jäävad vaid sõnalisteks. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Y.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 111,42 eurot. Kohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  6. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 05.05.2021 kohtumäärus 1 -20-2773 jõustus 30.06.2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. referent /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.