2-23-10651/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik L-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10651 Tsiviilasi A Ši hagi V Pi vastu lepingu alusel üleantud raha tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise nõuetes Menetluse liik Hagihind lihtmenetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A Š (isikukood xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Peep Rajavere (e-post advokaat.rajavere@gmail.com) Kostja: V P (isikukood xxx) Kostja esindaja: J K (e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 11.12.2024 1 909 eurot Resolutsioon 1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista V Pilt tasutud ostuhind 1 200 eurot ja viivis 27,91 eurot A Ši kasuks.

3.Välja mõista V Pilt A Ši kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4.Välja mõista V Pilt kahjuhüvitis 473 eurot ja viivis 7,33 eurot A Ši kasuks.

5.Välja mõista V Pilt A Ši kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 473 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

6.Jätta menetluskulud V Pi kanda.

7.Välja mõista V Pilt menetluskulu 1 761,61 eurot A Ši kasuks.

8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb V Pil tasuda A Šile menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9.V Pil tuleb kõik käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summad tasuda A Ši kontole xxx.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue 1. Pooled sõlmisid 01.05.2023 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud 2002.a. sõiduauto xxx (reg nr xxx). Hageja leidis müügipakkumise suhtlusportaalist Facebook, kuulutuse avaldas kostja väimees G T, kes esindas kostjat ka tehingu tegemisel. Hageja oli ostjana eriliselt huvitatud, et autol ei oleks läbivat roostet. Müüja esindaja kinnitas sõnumivahetuses, et läbivat roostet ei ole. Hageja läks 01.05.2023 sõidukit vaatama. Ta küsis müüja esindajalt uuesti üle, ega autol pole läbivat roostet. Müüja esindaja avaldas, et sõidukil on järgmised puudused: vaja on vahetada õlid ja filtrid, vändaotsa simmerrullikutepoolne tihend lekib, pidurid vajavad ülevaatamist, esi vasak amort vajab üle vaatamist, pöörates naksub. Samuti selgitas müüja esindaja, et varem oli armatuurlaud olnud väga märg, sest autole oli paigaldatud ebasobiv antenn ja vesi tuli antenniavast salongi, kuid nüüd pidi antenn vahetatud olema. Ülevaatuse ajal oli armatuurlaud kuiv. Tehti ka proovisõit, selle käigus häirivaid helisid kuulda ei olnud. Hageja jäi 01.05.2023 toimunud ülevaatusel lepingu esemega rahule, maksis müüja esindajale kokkulepitud hinna 1 200 eurot ning sõitis ostetud sõidukiga koju.

Järgmisel päeval 02.05.2023 avastas hageja, et auto lagi on vasakult poolt väga märg ja et sealt tilgub ohtralt rohekat värvi vett. Vesi tuli sisse juhipostist katuse ja klaasi vahelt. Põrand oli ka märg. Lekke kohal polnud seost antenniga. Samuti selgus, et auto kütusetorustiku torud lekivad.

Samuti avastas hageja läbiva rooste 2. mail põhja alt, küljekarpide sees. Hageja teatas sellest mittevastavusest müüja esindajale 02.05.2023 õhtul ja tegi ettepaneku müügileping kokkuleppel lõpetada ja lepingu alusel saadu vastastikuselt tagastada, millega müüja esindaja aga nõus ei olnud. Kuna müüja esindaja keeldus läbirääkimistest, palus hageja 08.05.2023 tuttaval mehaanikul ostetud auto hoolikalt üle vaadata ning ülevaatuse käigus tuvastati täiendavalt olulisi puudusi lepingu esemes. Hageja esitas kostja esindajale 10.05.2023 lepingust taganemise avalduse. Kostja esitas 12.05.2023 vastuse hageja avaldusele, milles väitis, et kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest ei vastuta. Sellega seoses pöördus hageja sõiduki täiendavaks ülevaatamiseks remondiettevõtte xxx OÜ poole, kus teostati 16.05.2023 sõiduki tehnilise seisukorra hindamine, mille tulemusel tuvastati arvukalt puuduseid. Nii arvukatest puudustest teada saamine tekitas hagejas kahtluse, kas autoga on hoolimata kehtivast tehnoülevaatusest ohutu liikluses osaleda ja ta pöördus sõiduki erakorraliseks ülevaatuseks 23.05.2023 tehnoülevaatuse punkti. Ülevaatuse käigus tuvastati 2 eriti ohtlikku riket ja puudust, mis otseselt ja vahetult ohustavad isikute elu, tervist ja keskkonda; 12 olulist riket ja puudust, mille kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus ning 5 väheolulist riket, millel ei ole mõju sõiduki turvalisusele. Tehnilise ülevaatuse otsuse kohaselt on sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu, liiklusregistrisse tehti kanne, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus.

Hageja teatas kostjale 31.05.2023, et jääb taganemisavalduse juurde ning edastas kostjale ka sõiduki tehnilise seisukorra hindamise akti ning tehnoülevaatuse akti. Hageja nõudis kostjalt 1 248 eurot tasumist hageja pangakontole, selgitusega, kust kostja tagastatava sõiduki kätte saab. Hageja palus kostjal autole järgi tulles arvestada, et autol pole tehnoülevaatust ja seda ei saa seetõttu teeliikluses kasutada, mistõttu tuleb seda ära viimiseks pukseerida. Alternatiivselt pakkus hageja kostjale võimalust kõrvaldada oma kulul kõik puudused, viidates, et see remont maksab tõenäoliselt oluliselt rohkem, kui sõiduki ostuhind. Hageja esitas samas ka kahju hüvitamise nõude.

2 Kahju koosnes järgnevast: 48 eurot sõiduki omanikuvahetuse liiklusregistris registreerimise riigilõiv, 60 eurot sõiduki tehnilise seisukorra hindamise kulu, 50 eurot tehnoülevaatuse eest ning 315 euro õigusabikulu. Kostja vastas 15.06.2023, vaieldes hageja nõuetele vastu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud ostuhinna 1 200 eurot, viivise seoses ostuhinna tagastamisega viivitamisega 27,91 eurot ja alates 28.07.2023 kuni ostuhinna tagastamiseni viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses; kahjuhüvitise 473 eurot, viivise kahjuhüvitiselt 7,33 eurot ja alates 28.07.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

Kostja seisukohad 2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtumine sõiduki ülevaatamiseks toimus hageja soovil kiirkorras juba samal päeval, kui hageja oli Facebookis ostusoovi avaldanud; hageja teavitas kostja esindajat, et tegeleb puiduäriga ning vajalik on juba järgmisel päeval ligikaudu 2-tonnise koormaga haagisega sõita, mistõttu 4-veoline diiselmootor sobib töö tegemiseks ideaalselt. 01.05.2023 kohtumisel lepiti kokku müügilepingu tingimustes, muuhulgas hageja küsis sõiduki kere seisukorra kohta ega müüja esindaja teada läbivat auku ei ole, kuidas sillad on. Müüja esindaja edastas enda informatsiooni sõiduki seisukorra kohta oma parima teadmise kohaselt, kuid ilmselgelt täielikku kindlust saab alles ülevaatuspunktis. Müüja esindaja märkis õlileket, katuseleket, asjaolu, et üks sõiduki küljekarpidest on pehme, mis võib viidata läbivale roostele, kuid ostja kinnitas, et see teda ei huvita. Ostja küsis ka, kuidas sõiduki põhja all olukord on, mille peale müüja esindaja vastas, et täpselt ei tea, seisukord on selline nagu nähtub 2022.a. ülevaatuse dokumentatsioonist, mis on veebist leitav ning ostjal on võimalik oma silmaga kohe veenduda põhja seisundis. Müüja esindaja esitas ostjale kogu talle teadaoleva informatsiooni küsimuste kohta – sai öeldud, et esisillas midagi nagistab, tagasillas midagi kolistab, kerel esineb roostet ja teadaolevalt läbivaid auke ei esine, kuid kõiges on võimalik veenduda ja vajadusel sõita kontrolliks ka lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Ostjal oli täielik võimalus sõiduk koha peal ise üle vaadata või samal päeval enne ostu teostamist üle vaadata lasta lähimas teeninduses. Ostu kiireloomulisuse tõttu ostja neid võimalusi kasutas oma äranägemise järgi ehk teostas ise ülevaatuse koha peal ega soovinud täiendavalt teenindusse sõidukit üle vaatama minna. Sõiduauto on olnud peale 2022.a. ülevaatust müüja hoovis lageda taeva all. Juba müügikuulutuses oli sõiduauto registreerimismärgiga xxx osas võimalik numbrimärki kasutades tutvuda viimasel sõiduki tehnoülevaatusel märgitud väheoluliste puudustega, mistõttu need pidid olema hagejale teada. Müüja esindaja edastas hagejale heas usus kogu talle teadaoleva informatsiooni müügiobjekti kohta, teadvalt mitte millegi kohta valetades. Enne sõiduki ostuhinna tasumist saanuks käia üle 20-aastase sõidukiga ostueelses kontrollis, vajadusel oodates päeva või paar kui 01.05.2023 puhkepäeval töökojad suletud olid. Selline tegevus oleks olnud kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega, kuid paraku oli hagejal kohutavalt kiire ostutehinguga, et jätkata haagisega

puidumaterjali vms transporti oma majandus- ja kutsetegevuses.

Läbiva rooste puudumises kokku ei lepitud. 01.05.2023 kohtumisel müüja esindaja avaldas, et roostet on omajagu, kuid tema teada ei tohiks läbivat roostet olla, kuid esindaja isiklikult pole selles veendunud. Hageja on toonud välja arvukad puudused, mis on tuvastatud xxx OÜ ja xxx OÜ poolt, kuid seal ei ole midagi imestamisväärset, et sellises mahus vigu võib 21 aastat vanal sõidukil leida. Müüja sai olla kindel, et sõidukit saab kasutada sõitmiseks, sest sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus. Müüja ei ole lepingut rikkunud. Seoses sellega on kõik hageja nõuded alusetud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

4.Pooled ei vaidle, et sõlmisid 01.05.2023 suulise lepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto xxx (väljalaskeaasta 2002) hinnaga 1 200 eurot, et hageja on kostjale ostuhinna tasunud ning et kostja andis müügilepingu eseme 01.05.2023 hageja valdusesse.

3 5. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

6.10.05.2023 tegi hageja avalduse lepingust taganemiseks (sõnumivahetus dtl 23). VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja nõuab kostjalt 1 200 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega.

Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

7.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1 I lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

8.Kohtule on esitatud 23.05.2023 tehnoülevaatuse kontrollkaart (54-55), millest nähtuvalt tuvastati sõidukil arvukalt rikkeid ja puuduseid, neist 2 ohtlikku, 12 olulist ja 5 väheolulist. Ohtlikeks riketeks olid: raami, kere ja sellele kinnitatavate osade üldine seisund - konstruktsiooni kandevelement korrodeerunud ja ilmne purunemise oht; seisupiduri toimimine - ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. Kohus tuvastab, et 23.05.2023 ülevaatuse otsuse kohaselt on sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu ning registrisse tehti selle tulemusel märge kehtiva tehnoülevaatuse puudumise kohta (registri väljavõte dtl 56-61).

9.Liiklusseaduse (LS) § 73 lg 7 1 III lause kohaselt ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. LS 73 lg 7 3 kohaselt kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni.

Müügilepingu ese oli seega sellises tehnilises seisukorras, et seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt, so sõitmiseks, kasutada; sõiduki kasutamine oli ohtlik ja seadusest tulenevalt ka keelatud. Kohus leiab, et ka kasutatud, 21 aastat vana sõiduk ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile, kui seda ei ole võimalik vastavalt asja eesmärgile üleüldse kasutada.

10.VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled vaidlevad, kas olid kokku leppinud tingimuses, et sõidukil puudub läbiv rooste.

Nähtuvalt esitatatud sõnumivahetusest (al dtl 15) pöördus hageja seoses sõiduki müügikuulutusega 01.05.2023 kostja esindaja poole ning küsis mh, kui väga roostes auto on ja kas on läbivat roostet (dtl 16). Kostja esindaja vastas, et roostet on omajagu, läbivat pole (dtl 16). Pooled tõid välja, et 01.05.2023 õhtul toimunud sõiduki ülevaatusel osalesid lisaks hagejale ja kostja esindajale ka hageja elukaaslane A L ja kostja tütar L P. Tunnistaja A. L ütluste (dtl 181-182) kohaselt auto ülevaatamisel küsis hageja läbiva rooste kohta, kostja esindaja vastas, et ei ole; ka tunnistaja ise küsis ega ei ole ohtu läbi astuda autost, kostja esindaja vastas, et ei, et võib pea anda selle eest.

Tunnistaja L. Pi ütluste (dtl 182-184) kohaselt hageja küsis kere olukorra kohta, kas on läbivat roostet; kostja esindaja vastas, et ei ole läbivat roostet meie teada. Tunnistajate ütlused erinevad selle osas, kas kostja esindaja ülevaatusel kinnitas läbiva rooste puudumist või sisuliselt avaldas, et ei tea, et tema teada pole. Kuna mõlemad tunnistajad on vastavalt hageja või kostjaga seotud, siis võivad mõlemad tunnistajad olla huvitatud kummagi kasuks soodsate ütluste andmisest. Kohus leiab, et A. L ütlused on kooskõlas enne lepingu sõlmimist toimunud sõnumivahetusest nähtuvaga, kus kostja esindaja avaldas, et läbivat roostet pole. Nähtuvalt nii sõnumivahetusest kui mõlema tunnistaja ütlustest oli läbiva rooste puudumine hagejale oluline - hageja küsis selle kohta kohe, kui võttis ühendust seoses müügikuulutusega, ning küsis täiendavalt asja ülevaatamisel.

Sõnumivahetuse kohaselt teatas hageja kostja esindajale esimestest ilmnenud puudustest 4 02.05.2023, sj esimene etteheide on „Läbivat roostet pole?“. Kui läbiva rooste puudumine oli hagejale nii oluline, on kohtu hinnangul eluliselt ebausutav, et hageja oleks sõiduki ostnud olukorras, kus kostja esindaja avaldab, et ta läbiva rooste kohta kindlalt ei tea. Kohus asub seisukohale, et L. Pi ütlused ei ole usaldusväärsed osas, milles tunnistaja väitel kostja esindaja kinnitas läbiva rooste puudumist üksnes enda teada. Kohus tuvastab viidatud sõnumivahetuse ja tunnistaja A. L ütluste alusel, et pooled leppisid kokku, et müügilepingu esemel ei ole läbivat roostet. Nähtuvalt nii 16.05.2023 xxx tehnilise seisukorra hindamise aktist (dtl 50-53) kui 23.05.2023 tehnoülevaatuse kontrollkaardist (54-55) esines sõidukil läbivat roostet.

11.Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus müügilepingut andes üle lepingutingimustele mittevastava asja - asi ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ning asi ei olnud kokkulepitud omadusega, et läbiv rooste puudub.

12.VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 214 lg 2 kohaselt asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Kohus nõustub hagejaga, et müügilepingu eseme puudused olid sellised, mis kujunevad välja pikema aja jooksul. Hageja teatas kostja esindajale läbivast roostest seoses auto katusega juba valduse saamisest järgneval päeval 02.05.2023 (dtl 18), 16.05.2023 akti kohaselt on kerel ja raamil läbivad augud (dtl 51). Auto ei roosteta täielikult läbi päevade või nädalatega. Hageja on esitanud ka xxx OÜ arvamuse (dtl 149), mille kohaselt sellised kerekahjustused/korrosioonid nagu müügilepingu esemel ei saa tekkida ca 8 kuu jooksul, sõiduk on tugevalt roostes olnud ilmselt viimased kaks aastat vähemalt. Kohus asub seisukohale, et lepingutingimustele mittevastavused pidid olemas olema juba müügilepingu eseme üleandmisel hagejale.

13.VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hageja pidi lepingutingimustele mittevastavusest teadma, sest ta vaatas sõiduki enne selle ostmist üle. Läbiv rooste ei pruugi olenevalt selle asukohast olla sõiduki tavalisel vaatamisel nähtav. Ka kostja esindaja märkis istungil, et selline rooste nagu on hagile lisatud fotodel (dtl 86-106) on nähtav, kui sõiduk on üles tõstetud ja täiendavalt valgustatud.

Kui kostja väidetavalt ei olnud läbivast roostest teadlik, siis puudub mõistlik alus arvata, et hageja pidanuks selle üksnes sõidukile peale vaadates ära nägema. Üksnes sõiduki visuaalsel ülevaatamisel ei ole võimalik ka teada saada, et see on kahjustunud määral, et selle sihtotstarbekohane kasutamine on ohtlik. Olukorras, kus sõiduki ülevaatamisel oli tehnoülevaatus kehtiv, ei nähtunud see ka registriandmetest, mille kontrollimise võimalusele on kostja viidanud.

Seadusest ei tulene kohustust sõiduki kontrollimiseks enne ostmist tehnoülevaatuspunktis, mistõttu vastava tegematajätmine hagejale etteheidetav ei ole. Kohus asub seisukohale, et hageja ei teadnud ega pidanud teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavustest.

14.Tulenevalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt eelviidatud sõnumivahetusest teatas hageja kostjale mittevastavustest viivitamata, esimest korda järgmisel päeval pärast valduse saamist 02.05.2023, täiendavalt 10.05.2023 ja 31.05.2023 (dtl 64-75), edastades ka tehnilise seisukorra hindamise akti ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi.

15.VÕS § 223 lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tulenevalt VÕS § 223 lg 3 ja lg 1 p 4 ja 5 võib ostja taganeda müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega määramata mh juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist; samuti kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. Kohus leiab, et lepingueseme puudused olid olulised, kuna asja ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.

Hageja on esitanud ka xxx OÜ hinnapakkumise remonditöödele ja varuosadele summas 9 284,98 5 ning xxx OÜ hinnangu, mille kohaselt asjassepuutuva sõiduki kereremondi hind algaks 10 000 eurost ega oleks otstarbekas (dtl 147-148, 149). Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et sõiduki vastavusse viimine lepingutingimustega ületaks mitmekordselt selle müügihinna, mistõttu täitmisnõude asemel on mõistlikum lepingust taganeda. Nähtuvalt sõnumivahetusest teatas hageja 02.05.2023 puudustest, kostja parandamist ei pakkunud, vaid hakkas esitama vastuväiteid. Võttes arvesse nimetatut ja ka vajalike parandustööde maksumust, oli kohtu hinnangul ka ilmne, et kostja ei kavatse asuda asja lepingutingimustega vastavusse viima, ning hagejal oli 10.05.2023 tekkinud õigus müügilepingust taganemiseks.

16.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohus tuvastab sõnumivahetusest (dtl 23), et hageja tegi taganemisavalduse 10.05.2023, kostja esindaja kinnitas kättesaamist 11.05.2023 (dtl 25).

17.Kohus asub seisukohale, et 01.05.2023 müügileping lõppes hagejapoolse taganemisega 11.05.2023, millega seoses tekkis hagejal nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

18.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasutud ostuhinna 1 200 eurot VÕS § 189 lg 1 alusel.

19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 1 200 eurot viivist perioodi 11.05.2023 - 27.07.2023 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 27,91 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: - Perioodi 11.05.2023 - 30.06.2023 1200/100*10,5/365*50 = 17,26 eurot. (50 päeva) eest määras 10,5% aastas = - Perioodi 01.07.2023 - 27.07.2023 (27 päeva) eest määras 12% aastas = 1200/100*12/365*27 = 10,65 eurot.

21.Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel seoses ostuhinna tagastamisega viivitamisega 27,91 eurot.

Samuti rahuldab kohus hagi osas, milles hageja on taotlenud nimetatud põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmist alates 28.07.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses.

22.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

23.Nähtuvalt kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 85) tasus hageja 01.05.2023 müügilepingu eseme omanikukande muutmisega seoses riigilõivu 48 eurot, xxx poolt läbi viidud tehnilise seisukorra hindamise kulu oli 60 eurot (arve dtl 82) ning tehnoülevaatuse kulu 50 eurot (tšekk dtl

83). Hageja saatis vastuse kostja 12.05.2023 seisukohale advokaadi vahendusel (hageja 31.05.2023 kiri dtl 64-67), mille koostamise kulu oli advokaadibüroo arvest (dtl 84) nähtuvalt 315 eurot.

Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kokku tekkis hagejale seoses kostjapoolse lepingurikkumisega kahju 473 eurot.

6 24. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel hageja kasuks välja kahjuhüvitise 473 eurot.

25.Kohus tuvastab, et hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud 31.05.2023 kirjas ning määranud kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks 7 päeva kirja saatmisest arvates.

26.Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 473 eurot viivist perioodi 08.06.2023 - 27.07.2023 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses kogusummas 7,33 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: - Perioodi 08.06.2023 - 30.06.2023 473/100*10,5/365*23 = 3,13 eurot. (23 päeva) eest määras 10,5% aastas = - Perioodi 01.07.2023 - 27.07.2023 (27 päeva) eest määras 12% aastas = 473/100*12/365*27 = 4,20 eurot.

27.Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel seoses kahjuhüvitise tasumisega viivitamisega 7,33 eurot.

Menetluskulud 28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

30.Hageja on välja toonud, et tal tekkis kulu riigilõivule 315 eurot ja lepingulisele esindajale 1 465,82 eurot, so kokku 1 780,82 eurot.

31.Hagi esitamiselt kuulus tasumisele riigilõiv 315 eurot, mis nähtuvalt kohtute infosüsteemist on tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud kogukuluga 1 393,35 eurot (kokku 11 tundi) hinnaga 105 eur tunnis ilma km-ta ehk 128,1 eur tunnis koos km-ga: - hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 5 tundi; kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 2,5 tundi;

22.11.2024 menetlusdokumendi koostamine 0,5 tundi; kostja 22.11.2024 taotlusega tutvumine ja 29.11.2024 vastuse koostamine 0,75 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks 0,75 tundi; - esindus kohtuistungil 1,5 tundi.

32.Kohtuistungi protokollijärgne kestus oli 1,35 tundi selle kavandatud algusajast arvates, mistõttu põhjendatud ei olu kulu 19,21 euro ulatuses ((128,1 x 1,5) - (128,1 x 1,35)). Kohus leiab, et märgitud toimingud ülejäänud osas on kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane, mh on vajalik ajakulu istungiks valmistumiseks, sest istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Tunnitasu 128,1 eurot tunnis (sh km) jääb kohtu hinnangul alla keskmise vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.

7 33. Hageja märkis, et täiendavalt tekkis tema esindajal sõidukulu seoses kohtuistungil osalemisega, so mootorsõiduki kasutamine Haapsalu-Tallinn-Haapsalu, 198 km, 0,3€/1 km, kokku 59,40 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, 13,07 eurot, sõidukulu koos käibemaksuga 72,47 eurot.

34.Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja otsene sõidukulu on vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas (3-2-1-65-13, p 17); analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (2-14-63261, p 12). Nähtuvalt arvest asub advokaadibüroo Haapsalus, viidatud korra § 17 lg 2 kohaselt sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Vastava määraga on kulu arvestanud ka hageja esindaja. Kohus leiab, et esindaja sõidukulu 72,47 eurot oli vajalik ja põhjendatud.

35.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 761,61 eurot (315 + 1 393,35 - 19,21 + 72,47).

36.Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal tuleb tasuda kõik väljamõistetud summad hageja pangakontole.

37.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ L-Liis Sarapuu kohtunik 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.