KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3006 Haldusasi Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud va

) § 57 lg 7 alusel taotluse puudututud isiku valduses olnud vara (7800 eurot) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused: 9.1. RAB on läbi viinud analüüsi ja erinevad toimingud, mis kinnitavad kahtlust, et puudutatud isiku poolt Eesti Pangale väljavahetamiseks viidud 7800 euro päritolu ei ole legaalne ja seetõttu ei ole puudutatud isik selle vara omanik. Puudutatud isik selgitused ja dokumendid ei tõenda vara legaalset päritolu. 9.2.

§ 1

lg 1 sätestab, et selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks.

§ 4

lg 1 sätestab, et rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine. Erinevalt teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste kuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui kuriteo eesmärk on varjata nö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik

-i tähenduses enne selle vara muutumist rahapesu objektiks. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel. 9.

1. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei rakenda, ohustab halvimal juhul nn halli nimekirja panemine või teatud organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i
2. soovituse kohaselt peaksid riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis 2

-i regulatsioon. 9.4.

§ 57eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist.

Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole kuni praeguseni vara legaalset päritolu tõendanud. Samuti ei ole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks ei ole ta teatanud soovist varast loobuda. 9.5. RAB-i esitatud tõenditest nähtub veenvalt, et vaidlusalune vara on saadud tõenäoliselt kuritegelikul teel ja selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid, seega ei ole puudutatud isik vara legaalne omanik. RAB on avaldanud varaga seotud isikule rahapesukahtluse põhisisu. Puudutatud isik ei ole tõendanud ja RAB ei ole tuvastanud piiratud varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu lõpetamise õiguslikuks aluseks.

§ 57

lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi

§ 57

lg-te 1, 3 ja 6 järgselt.

§ 57

lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus 22.01.2024 määruses asjas nr 3-24-177. RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu või terrorismi rahastamine toimunud. RAB-i haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajadusel abinõude rakendamine kahtlusealuse vara säilimise tagamiseks (

§ 54lg 1 p 1).

Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. Halduskonfiskeerimise eesmärk ei ole isiku karistamine ega otsustamine isiku süü üle, seega võib RAB rahapesu kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik lõpuni ära näidata vara algset päritolu ja tegelikku omanikku. Seadus ei kohusta RAB-i seatud piirangut vara käsutamiseks lõpetama muudel tingimustel, kui vara tegeliku omaniku või tegeliku kasusaaja selgumisel või vastavalt

§ 57lg-s 5 sätestatule, kui vara on arestitud kriminaalmenetluse raames.

Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise esitama vastavad legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid. 9.

1. Puudutatud isik selgitas Eesti Pangale, et kupüürid said kahjustada valesti hoiustamise tõttu. Puudutatud isik töötab alates
2. a-st HK Hall OÜ-s ja on sellest ajast raha kogunud, umbes 1/3 palgast kõrvale pannud. Puudutatud isiku pangakontolt nähtub 01.01.2020– 03.08.2023 sularaha väljavõtmine kokku 14 215 eurot. Alates
3. a-st väljastavad pangaautomaadid suurima rahatähena 50-euroseid kupüüre, seega ei saa puudutatud isiku poolt Eesti Panka viidud pangatähed pärineda
4. a algusest kontole laekunud töötasudest. Samas nähtub puudutatud isiku kontoväljavõtetelt, et ta on panka sisse maksnud 15 185 eurot. RAB-i järelepärimise peale selgitas puudutatud isik, et raha võis koguneda sünnipäevaks jm pühadeks kingitud rahast. Samuti sai ta sularaha, kui viis
5. a-l Tavidisse enda ja perekonna kuldehted, mille eest sai 13 011,42 eurot. Puudutatud isiku selgitused pangatähtedele tekkinud kahjustuste osas on napisõnalised ja üldised. Puudutatud isik väitis, et ta ei tea, kuidas kupüürid kahjustusi said, kuid selle avastamisel viis kupüürid kohe Eesti Panka. Puudutatud isik ei selgita, kus või mille sees ta raha hoidis, et sinna sattus niiskus. Kui 3

§ 57

lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. 13. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 57

lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast seda, kui

§ 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad

§ 57

lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud

§ 57lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks.

Kuivõrd

§ 57

lg 7 kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud. 14. Seega on

§ 57lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks:

§ 57lg 1);

§ 57lg 3 sissejuhatav lause);

§ 57

lg 3 p 1 ja lg 6; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6).

§ 57

lg 7 näeb formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus. 15. Kohtu hinnangul on RAB-i 01.11.2024 taotluses toodut arvestades

§ 57lg 7 kohaldamise eeldused täidetud.

RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et puudutatud isiku valduses olnud 7800 euro puhul (mis olid 200-eurostes kupüürides) võib tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga. RAB ei pea

§ 57

lg 7 kohaldamiseks tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu 4

§ 54

lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt

§ 54

; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.

1. Vara käsutuspiirangu lõppemisel (25.01.2025) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses säilib.
2. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on

§ 57lg 7 kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel vaidlusalune sularaha tema kätte sattus). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel. 18. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud sularaha kupüüride legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud vara legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud isikul olnud võimalusi alates sellest, kui RAB sellele esmakordselt 30-päevase käsutuspiirangu seadis (27.10.2023). Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud ulatuses. Kuna puudutatud isiku poolt Eesti Pangale vahetamiseks toodud 200-eurosed kupüürid võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada. Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik ebausutavaid ja vastuolulisi selgitusi ja tõendeid selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta oli vaidlusaluse sularaha saanud ning mis põhjusel on raha niiskusekahjustustega. RAB küsis puudutatud isikult korduvalt täiendavaid selgitusi ja dokumente ning saatis talle meeldetuletusi, kuid puudutatud isik kõigile RAB-i küsimustele (eriti, mis puudutasid niiskuskahjustusi) midagi täiendavalt ei selgitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuritegelikust päritolust. 5

§ 57

lg 10 isikule õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa taotluse rahuldanud.

§ 57

lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates. 22. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui 6