← Eesti

2-23-6746/24

Obsah (4)§ 373§ 429§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Kohtujurist Anneli Alaveer Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2024. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-6746 Tsiviilasi Q.W hagi

§ 373

lõikele 1 on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui

(1)vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele;
(2)vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise;
(3)vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. TsMS § 373 lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut ning sätte II lause näeb ette, et kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.
  1. Kostja 1 teatas 10.12.2024 kohtule, et kui kohus jätab tema vastuhagi menetlusse võtmata, siis ta soovib, et kohus menetleks tema vastuhagi eraldi hagina.
  2. Kohtule arusaadavalt on hageja oma 21.11.2024 menetlusdokumendis avaldatud infost nähtuvalt sisuliselt saavutanud oma hagiga taotletud eesmärgi, st algselt poolte ühisomandisse kuulunud xxx kinnistu suhtes on ühisomand lõpetatud selliselt, et hageja ainuomandisse kuulub endise xxx kinnistu jagamise tulemusel moodustatud xxx kinnistu. Lisaks on hageja teatanud, et soovib eeltoodud põhjusel oma hagist loobuda. Sellest lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul antud juhul täidetud TsMS § 373 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused vastuhagi menetlemiseks käesoleva tsiviilasja raames, vaid seda tuleks teha eraldiseisvas menetluses. Eeltoodust lähtuvalt annab kohus kostja 1 poolt 02.02.2024 Tartu Maakohtule esitatud vastuhagi menetlusse võtmiseks eraldi hagina. 7.

§ 429

lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 2

  1. Kostja 1 teatas 18.12.2024 kohtule, et on nõus hageja hagist loobumisega ja leiab, et menetluskulud võiksid jääda poolte endi kanda. Kostja 2 teatas 18.12.2024 kohtule, et nõus hageja hagist loobumisega ja leiab, et menetluskulud tuleks jätta kostja 1 kanda.
  2. Kohus määrab, et võtab vastu hageja hagist loobumise ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel käesoleva tsiviilasja menetluse otsust tegemata.
  3. Menetluskulude jaotuse osas on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud lähtuda TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 sätestatud regulatsioonist menetluskulude jaotuse kohta hagist loobumise korral, sest sisuliselt on pooled saavutanud hageja hagieseme suhtes kompromissi. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
  4. Hageja taotles oma 09.12.2024 menetlusdokumendis ka riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust summas 210 eurot samale arveldusarvele, millelt hageja riigilõivu tasus. 12. TsMS §-de 432 ja 661 lg 2 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 178

lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.