← Eesti

3-24-2190/6

Obsah (7)§ 121§ 207§ 203§ 204§ 104§ 201§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R.L Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2190 X. X kaebus Maksu- ja

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. X sõlmis Maksu- ja Tolliametiga (MTA) 27.06.2024 lepingu nr 13-10/016252, millega ta võttis maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel solidaarselt osaühinguga Grosvik endale vastutuse osaühingu Grosvik maksuvõla tasumise kohustuse eest maksimaalselt 107 294,57 eurot.
  2. X. X esitas 13.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb lepingu nr 1310/01625 tühisuse tuvastamist. Kaebaja ei saanud aru, millised on lepingu tingimused ja millised tagajärjed kaasnevad tema jaoks lepingu sõlmimisega. Osaühing Grosvik on vaidlustanud kohtus maksuotsuse ja see on halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-24-1763). Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata MTA-l 27.06.2024 lepingu sundtäitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-
  3. 3-24-2190
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.07.2024 määrusega ajutiselt esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas MTA-l algatada 27.06.2024 sõlmitud lepinguga võetud maksekohustuse osas sundtäitmine 30 päevaks alates määruse tegemisest.
  5. MTA palus 02.08.2024 seisukohas kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu ja tühistada esialgne õiguskaitse. Kaebaja on sõlminud MTA-ga MKS § 42 lg 1 järgse lepingu, et tagada osaühingu Grosvik ajatamise graafiku täitmist. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitav leping tsiviilõiguslik leping, millega toimub kohustusega ühinemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitaval lepingul on mõned halduslepingule omased tunnused (nt garanteeriva õiguse või soodustuse tingimuste reguleerimine, subordinatsioonisuhe), kuid need tunnused ei ole määrava kaaluga. Oluline on arvesse võtta, et MKS § 42 lg 1 järgse lepinguga ei lähe kaebajale üle avaliku võimu volitusi ning maksuhalduril ei ole võimalust lepingut ühepoolselt lõpetada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 102 lg-le
  6. Seega ei ole vaidlustataval lepingul halduslepingule omaseid olulisi tunnuseid. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11 selgitanud, et asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise aluseks oli maksukohustuse tagamine, ei muuda suhet avalikõiguslikuks ning sellise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid. Vastustaja hinnangul on siinses asjas olukord sarnane – hüpoteegi asemel tagab maksukohustust kaebajaga sõlmitud leping. Seega pelgalt asjaolu, et üheks lepingupooleks on MTA ning lepinguga tagatakse maksukohustust, ei tähenda, et tegemist oleks halduslepinguga.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 13.08.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis halduskohtu 26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata (resolutsiooni p 3). Kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seega tuleb kaebus tagastada selle esitajale (

§ 121lg 1 p 1).

Vaidlusalune leping on sõlmitud MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tallinn, 2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat vastutuse alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja tingimused sõltuvad lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43). Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse nõuda, varem sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole seadusandja aga soovinud muuta lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda. Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE seletuskirjas on selgitatud, et „[m]uudatus puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse täitmise enda peale võtnud isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist ehk sissenõudmist. Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“ Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid kõnesoleva lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele 2

(4)3-24-2190 eraõiguslikud normid), siis ei saa vaidluse iseloomu pidada avalik-õiguslikuks, vaid see on eraõiguslik. Seega tuleb kaebajal kõnesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi menetlemiseks halduskohtule. Kohtupraktika kohaselt tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral eelistada kaebuse menetlusse võtmist; kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ja kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-is, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Leping on sõlmitud osaühingu Grosvik maksumenetluses 21.05.2024 esitatud ajatamise taotluse alusel ja kaebaja on osaühingu Grosvik juhatuse liige. Vastustaja tegi 27.06.2024 ajatamise otsuse, mida põhjendab samal päeval kaebajaga sõlmitud lepinguga. Ajatamise otsus on haldusakt ja selle (maksegraafiku) rikkumisel on vastustajal õigus ajatamise otsust sundtäita sõltumata sellest, et selle aluseks oleva maksuotsuse on osaühing Grosvik vaidlustanud. MKS § 45 alusel on leping vaidlustatav halduskohtumenetluses, sest vaidlust ei ole selles, et ajatamise otsus, milles vastustaja tugineb lepingule, on vaidlustatav halduskohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohus märkis vastustaja viidatud 25.08.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11, et AS Ilo ja maksuhalduri vahelise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid AS Ilo suhtes, aga vaidlustatud lepingu sõlmimisele eelnes haldusmenetlus (maksumenetlus). Ajatamise otsuses viitab vastustaja lepingule, kuid vaidlust ei ole selles, et lepingu ja ajatamise otsuse valmistas vastustaja ette samas haldusmenetluses, milleks oli osaühingu Grosvik maksumenetlus (MKS § 1 lg 1). Vastustaja meeldetuletustel osaühingule Grosvik ajatamise otsuse täitmiseks on õiguslikud tagajärjed ka kaebaja jaoks, sest vastustaja on ajatamise otsuses välja toonud, et leping on otsuse tagatis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et MKS § 42 lg-s 1 sätestatud leping on tsiviilõiguslik leping ning selle sõlmimist ja kehtivust puudutavad vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ringkonnakohus järgib halduskohtu sellekohaseid põhjendusi ilma neid üle kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Nimetatud lepingut ei tule pidada halduslepinguks ja selle alusel tekkivat suhet avalik-õiguslikuks üksnes seetõttu, et lepingu sõlmimisele eelnes maksumenetlus ja lepingu esemeks on lepinguline solidaarne vastutus osaühingu Grosvik maksukohustuse täitmise eest. Kuna maksumenetlus toimus osaühingu Grosvik suhtes, ei ole kaebaja ja maksuhalduri lepingu sõlmimisele eelnenud 3

(4)3-24-2190 haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid kaebaja enda suhtes. Seega on eelnevas maksumenetluses tekkinud maksuhalduril avalik-õiguslik suhe osaühinguga Grosvik, mitte kaebajaga (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2018 otsus nr 3-16-675, p 11). Kaebaja suhe MTA-ga muutub avalik-õiguslikuks siis, kui makshaldur peaks asuma kaebajalt lepingujärgset võlga MKS § 42 lg 3 ning § 128 lg 1 ja lg 4 p 4 alusel sisse nõudma.
  1. Ringkonnakohus märgib, et kui maksuhaldur peaks MKS § 42 lg-le 3 tuginedes alustama kaebaja suhtes avalik-õiguslike sundtäitmise toimingutega MKS
  2. peatüks sätestatud korras, on kaebajal võimalik nende halduskohtus vaidlustamise korral tugineda mh sellele, et 27.06.2024 sõlmitud leping on tühine ja kaebajalt ei saa võlga sisse nõuda (

§ 4lg 4).

Seega ei ole sundtäitmise vältimise eesmärgil kaebajal iseenesest vajalik esitada maakohtule hagi.

  1. Kuna halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse, mitte kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole asjakohane kaebaja osutus, et kaebeõiguse puudumist tuleks kontrollida alles kohtuotsuses.
  2. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.08.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.