← Eesti

2-22-14464/39

Obsah (13)§ 33§ 445§ 164§ 657§ 651§ 456§ 652§ 238§ 647§ 642§ 436§ 173§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2024, Tallinn Kohtuasj

§ 33lg 1).

Asjaolu, et lapse ema on kasutanud kostja sõidukit, ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole lapse ülalpidamisnõuet võimalik tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). 3.9.

  1. Tagasiulatuva nõude periood on pikk, s.o üks aasta. Hageja on hagi esitamisega viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja kohustuse rikkumise ilmnemist. Samas nõuab hageja elatist seadusjärgses miinimummääras, mistõttu ei saa nõue olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kostja majanduslik seisund on piisavalt hea. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. 3.9.
  2. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatus 50% ulatuses, s.o 1438 eurot (2876,80 ÷ 2). 3.
  3. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 445lg-le 1 määras maakohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.

3.11.

§ 164lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni pde 2 ja 4 osas. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega: - - rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud määras (baassumma 200 eurot, 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest), mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes alates
  2. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma elatise hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt
  3. kuupäevaks järgmise kuu eest ette; jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuv elatis ajavahemiku
  4. september 2021 kuni
  5. september 2022 eest. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 4.
  6. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud esitatud asjaolude põhjal ekslikke järeldusi. Samuti on kohus eksinud PKS § 99 kohaldamisel. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole vaja oma vajaduste suurust tõendada. Kohus ei saa asuda tõenditele tuginemata seisukohale, kui suured saavad olla hageja põhjendatud ülalpidamiskulud. 8

(23)2-22-14464 4.
  1. Kui nõue on esitatud miinimummäärast suurema elatise saamiseks, tuleb hageja vajaduste suuruse hindamisel lähtuda esitatud tõenditest. Seda ka juhul, kui hageja elukoht ei ole Eestis ja lähtuda ei saa üldteada asjaoludest. Hagejal tulnuks oma vajadusi dokumentidega tõendada. Hageja on küll esitanud kohtule hulga tšekke ja konto väljavõtteid, millest nähtuvalt on keegi mingeid makseid teinud ja asju ostnud, kuid kulud on suures osas hagejaga seostamata ja dokumentidest ei nähtu kulude kandja. Kostjale on arusaamatu, millest lähtuvalt on kohus määranud kindlaks eluaseme, elektri, toidu jms kulud. Esitatud ei ole ühtegi lepingut ega arvet, millelt oleks näha kulude suurus. Samuti ei ole kohus välja selgitanud eluaset kasutavate isikute arvu, et oleks võimalik määrata kindlaks hageja osa suurus vastavatest kulutustest. 4.
  2. Kohus on jätnud tuvastamata hageja ema teised lapsed, ehkki kostja on juhtinud kohtu tähelepanu nende olemasolule. Seetõttu ei ole kohus saanud arvestada ka mastaabisäästu. 4.
  3. Kohus ei ole selgitanud välja, kas hageja saab oma elukohariigilt riiklikke toetusi, ja on tuginenud otsust tehes hageja seadusliku esindaja paljasõnalisele väitele, et toetust ei saada. Toetuse mittesaamine elukohariigist ei ole eluliselt usutav. 4.
  4. Maakohus on jätnud välja selgitamata hageja ema varalise seisundi ja arvesse võtmata kostja varalise seisundi. Kostja sissetulek oli tsiviilasja menetlemise ajal maakohtus keskmiselt 1000–1200 eurot bruto. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on jõudnud põhjendamatult seisukohale, et kostja sissetulek on 3000 eurot kuus. 4.
  5. Tagasiulatuva elatise osas on kohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et kostja on hagejale ajavahemikul
  6. september 2021 kuni
  7. september 2022 elatist andnud, jättes tähelepanuta kostja sellekohased tõendid. Kostja ei nõustu sellega, et võõrkeelne tõend tuleb tingimata jätta

§ 33lg 1 järgi tähelepanuta.

Kohus ei ole kostjalt tõendite tõlget nõudnud, nagu näeb ette viidatud sätte teine lause. Samuti ei ole teised menetlusosalised muukeelsele tõendile vastu vaielnud, vaid on ka ise esitanud muukeelseid tõendeid. Seega tuleks kostja muukeelseid tõendeid arvesse võtta ja anda kostjale tähtaeg tõendite tõlke esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet kohe vajaduse ilmnedes, vaid on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
  2. Ringkonnakohus saatis pooltele
  3. juulil 2024 kirja, milles esitas täpsustavaid küsimusi ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja lisatõendeid. Samuti andis ringkonnakohus kostjale tähtaja oma
  4. jaanuari
  5. a seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamiseks.
  6. Kostja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad
  7. augustil
  8. 7.
  9. Kostja avaldas, et ta on Ukraina kodanik, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel. 7.
  10. Kostja töötab alates
  11. veebruarist 2020 kuni praeguseni X OÜ-s. Kuni
  12. aprillini 2024 töötas kostja nimetatud ettevõttes ehituskonsultandina, alates
  13. aprillist 2024 ehitus- ja remonditöölisena. Kostja töötasu suurus sõltub töötatud tundide arvust. Kuude eest, mil tööd 9

(23)2-22-14464 pakkuda ei ole, ei maksta ka tasu. Ajavahemikul
  1. oktoober 2022 kuni
  2. august 2024 on kostjale töötasuna makstud kokku 8432,02 eurot, keskmiselt 383,27 eurot kuus. Lisaks on kostjal LHV ettevõtluskonto, mille kaudu tasub Rootsi ettevõte S AB võlaõigusliku lepingu alusel kostja osutatud ehituskonsultandi teenuste eest. Ajavahemikul
  3. august 2023 kuni
  4. august 2024 on kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni e 4517,66 eurot. Seega lisandub kostja töötasule kuus keskmiselt 376,47 eurot ettevõtlustasu. Kostja keskmine sissetulek on praegu 759,74 eurot (383,27 + 376,47). Seoses
  5. novembri
  6. a seisukohas avaldatud X OÜ-lt saadud töötasuga 3000 eurot selgitas kostja, et nimetatud summa ei olnud kostja igakuine töötasu, vaid ajavahemikul
  7. august 2021 kuni
  8. november 2022 (14 kuud) saadud tasude summa. Seega on põhjendatud arvata kostja igakuise sissetuleku hulka 214,28 eurot (3000 ÷ 14). 7.
  9. Kostja kinnitas, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Kostjal puuduvad kohustused krediidiasutuste ees. 7.
  10. Kostja esitas oma Swedbank AS pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte ajavahemiku
  11. august 2023 kuni
  12. august 2024 kohta ja LHV pangas avatud ettevõtluskonto väljavõtte. 7.
  13. Lisaks hagejale on kostjal XX.XX.XXXX sündinud laps S. G.S, kes elab koos emaga Rootsis ja kelle suhtes on kostjal samuti ülalpidamiskohustus.
  14. Hageja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad
  15. augustil
  16. 8.
  17. Hageja selgitas, et ta elas/elab: - - - ajavahemikul oktoober 2021 kuni veebruar 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi. Korteri üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase P nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri võrdsetes osades, hageja seaduslik esindaja tagastas elukaaslasele pool tasutud üürist. Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik esindaja ja viimase elukaaslane P; ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi, XXXXX. Üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase J nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri võrdsetes osades. Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik elukaaslane ja viimase elukaaslane J; alates
  18. aprillist kuni tänaseni kahetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi, XXXXX. Üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele, kes tasub üüri ainuisikuliselt sularahas. Kõik kommunaalkulud sisalduvad üüritasus. Korteris elab kaks inimest: hageja ja tema seaduslik esindaja. 8.
  19. Hageja seaduslikul esindajal on veel üks laps – poeg D, kes on 8-aastane ning kes ei ela koos hageja ja tema seadusliku esindajaga. 8.
  20. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, miks on hageja poolt kohtule esitatud maksedokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega, selgitas hageja järgmist. Tolleks hetkeks oli hageja seaduslikul esindajal kolm pangakaarti, sh krediitkaart; lapse pangakaart; lapse ema endisel elukaaslasel oli mitu pangakaarti, millega ta kauplustes tasus. Kahjuks ei ole hagejal võimalik esitada tõendeid hageja seadusliku esindaja endise elukaaslase pangakaartide kohta, kuna temaga puudub tänaseks päevaks kontakt. Lisaks on kaardid ajaga aegunud ja need on vahetatud uute (teise numbriga) vastu välja. 10
(23)2-22-14464 Hageja seaduslik esindaja ei hakkaks nii ilmselgelt fakte moonutama või kohtule valesid tõendeid esitama. Kui tal oleks olnud selline soov, oleks ta korjanud teiste isikute sularahakviitungeid ja esitanud neid kohtule. Lisaks oli olukord, kui hageja läks nt ujulasse või teatrisse koos sõbranna või tema vanematega, nemad tasusid enda kaardiga piletite ja kulude eest ning lapse ema tagastas hageja eest summad sularahas. Hageja viitas, et hagiavalduse lisades 10.1–10.6 toodud septembri 2022 kviitungite ja hageja
  1. detsembri
  2. a seisukohale lisatud novembri 2022 kviitungite puhul korduvad samad pangakaartide numbrid. Seega ei olnud hagiavaldusele lisatud kviitungid juhuslikult kogutud. 8.
  3. Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnisvara või muu olulise väärtusega vallasvara, sh sõidukid. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on ainult tema töötasu kuni 26 000 rootsi krooni, muud sissetulekut ei ole. 8.
  4. Hageja seadusliku esindaja vältimatuteks kuludeks ja kohustusteks iga kuu on: korteri üür (13 000 rootsi krooni); sidekulud (lapse ja ema telefonikulud) (500 rootsi krooni); sõidupilet (lapse ja ema) (1020 + 630 rootsi krooni); pikapäevarühma eest tasu (540 rootsi krooni); toidukulud, hügieenitarbed, kodukeemia (~5000 rootsi krooni); riiete ja jalatsite ostmine (1000–1500 rootsi krooni); tervisekulud; lapse taskuraha ja meelelahutuskulud (2500–3000 rootsi krooni); koolikulud ja huviringide/trennide kulud. 8.
  5. Seoses kostja
  6. augusti
  7. a seisukohaga märkis hageja järgmist. Hageja seadusliku esindaja andmetel saab kostja oma põhilise sissetuleku Rootsis. Eestis on kostjal fiktiivne sissetulek selleks, et ta ei kaotaks siinset elamisluba. Hageja arvates on kostja kohut oma varalise seisundi osas eksitanud. Avalikest allikatest nähtuvalt osaleb kostja vähemalt kaheskolmes Rootsi äriühingus. Seda kinnitas kostja ka ise oma
  8. jaanuari
  9. a menetlusdokumendis. Kui
  10. jaanuari
  11. a menetlusdokumendis märkis kostja, et talle kuulub sõiduk Ford Mondeo ZZZZZZ, siis
  12. augusti
  13. a menetlusdokumendis kinnitas kostja, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Jääb ebaselgeks, kas kostja on sõiduki võõrandanud. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule kõiki andmeid ja tõendeid oma varalise seisundi kohta. Kostja sissetulek on oluliselt suurem kui see, mida ta näitas kohtule. Ettevõttest S AB kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni ehk 4517,66 eurot ei ole õige jagada aasta peale, mis teeks 376,47 eurot kuus. Raha on teenitud kevadel 2024, mis tähendab, et kostja hakkas alles sellest ajast ettevõttega koostööd tegema. Seega tuleks summa jagada kolme kuu peale, mis teeks ühe kuu sissetulekuks 1505,89 eurot. Kostja ei selgitanud, kuidas ja mis ulatuses ta annab elatist oma teisele lapsele ning kas seejuures on arvestatud kostja kohustusega maksta elatist ka hagejale. Hageja märkis, et kostjal ei saaks olla last tema tervisliku seisundi tõttu. Hageja jaoks oli üllatus, et kostjal on
  14. mail 2023 sündinud poeg. Hageja kahtlustab, et kostja võis lapse pahatahtlikult enda nimele vormistada, et mõjutada siinset kohtumenetlust. Huvitav on see, et kostja esitatud rahvastikuregistri väljavõttes ei ole hageja kui kostja alaealise lapse andmeid, kuigi hageja elab Rootsis ja tema andmed peaksid seega registrites olema. Kuna tõendist nähtuvalt on kostjal ainult üks laps, tekitab see kahtluse tõendi ehtsuses. Lisaks on Skatteverketi tõendi kehtivusaeg üldjuhul 30 kalendripäeva. Kostja on esitanud kohtule tõendi
  15. oktoobrist
  16. Lapse Rootsi isikukood lõpeb numbritega 0000, mis viitab sellele, et laps elab Rootsi Kuningriigist väljaspool. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema teine laps elab koos emaga Rootsis.
  17. Vastuseks ringkonnakohtu
  18. augusti
  19. a kohtunõudele esitas kostja
  20. augustil 2024 kohtule ka väljavõtte oma pangakontost nr YYYYYYYY ja XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja selgitas väljavõtete varem esitamata jätmist sellega, et kummalegi kontole ei toimunud laekumisi. Kontodele kanti vahendeid vaid teistelt 11
(23)2-22-14464 kontodelt, mille väljavõtted oli kostja varem esitanud. Rootsist on kostja saanud
  1. aastal sissetulekut 25 000 rootsi krooni (2200 eurot), mida tõendab Rootsi tuludeklaratsioon. Konto nr YYYYYYYYY on kostja lapse ja tema ema kasutuses, kes elavad Rootsis. See asjaolu nähtub ka konto väljavõttelt, kuna kõik tehingud on tehtud Rootsis. Kostja aga elab Eestis. Hageja esitatud uute tõendite kohta leidis kostja, et mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud kulutused hagejale. Tõenditega on küll mingis osas tõendatud hageja ema kulutused ja vajadused, kuid puudub igasugune seos hagejaga. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et laps elab koos emaga Rootsis. Hageja on 10-aastane laps, kes peaks käima koolis. Seega oleks lapse viibimist koos emaga lihtne tõendada nt kooli kaudu, kuid seda ei ole hageja esindaja teinud. Arvestades Eesti politseilt ja Rootsi riigilt saadud vastust päringule lapse eluja asukoha kohta, on tõenäoline, et hageja ei ela koos emaga Rootsis. Seega ei saa mis tahes Rootsis tehtud kulutusi arvestada hageja vajadustest tingitud kuludena.
  2. Ringkonnakohus lahendas poolte apellatsioonimenetluses vastuvõtmise taotlused
  3. novembri
  4. a määrusega. esitatud uute tõendite
  5. Hageja esitas
  6. detsembril 2024 koos lõplike seisukohtadega taotluse kahe uue tõendi vastuvõtmiseks.
  8. detsembril 2024 andis kostja ringkonnakohtule teada, et tema elamisluba Eesti Vabariigis on lõppenud, kuna Politsei- ja Piirivalveamet jättis tema
  9. augusti
  10. a tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Sellega seoses ei ole kostja elukoht enam Eestis, vaid Rootsis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  11. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatust suurema elatise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab elatise selle aja eest välja PKS § 101 järgi arvutatud suuruses. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 2 1 alusel muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 14. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 441,82 eurot kuus alates

  1. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuva elatise ajavahemiku
  2. september 2021 kuni
  3. september 2022 eest 1438,40 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude, ja osas, millega maakohus mõistis kostjalt alates
  4. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatud summast suurema elatise. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, mistõttu selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud.

  1. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja
  2. detsembri
  3. a taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (I) ja käsitleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatavat õigust (II). Seejärel hindab kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust edasiulatuva elatise 12

(23)2-22-14464 väljamõistmise (III) ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise (IV) osas. Lõpetuseks teeb kolleegium menetluskulusid puudutavad otsustused. I
  1. Hageja esitas
  2. detsembri
  3. a lõpliku seisukohaga kaks uut tõendit, mille ta palus võtta asja materjalide juurde: JJJ kooli
  4. juuli
  5. a tõend koos tõlkega eesti keelde; Meliva kliiniku
  6. augusti
  7. a kiri koos tõlkega eesti keelde. Nende tõenditega soovib hageja tõendada seda, et ta elab koos emaga Rootsis. Tõendite esitamise põhjusena viitas hageja sellele, et oma
  8. augusti
  9. a vastuses kohtunõudele väitis kostja, et hageja ei ole seda asjaolu tõendanud.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

§ 652

lg-s 3 sätestatud juhtudel.

§ 652

lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 238

lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1), või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2). 18. Kolleegium leiab, et hageja esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole

§ 652lg 3 p 2 järgi alust.

Siinsel juhul tugines hageja juba maakohtus sellele, et ta elab koos emaga Rootsis. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, mille kohta hageja ei oleks saanud tõendeid esitada juba maakohtus. Ehkki hageja esitatud uued tõendid on tekkinud juulis ja augustis 2024, s.o ringkonnakohtu menetluse ajal, ei ole hageja põhistanud, et ta ei oleks saanud lapse kooli ja Rootsis arsti juures käimise – või ka muude asjaolude, mis kinnitavad lapse elamist Rootsis – kohta tõendeid esitada juba maakohtus. Ühtlasi on need tõendid ka apellatsioonimenetluses esitatud hilinenult, kuna hageja esitas need kohtu poolt

§ 647lg 1 alusel antud tähtaja jooksul koos lõplike seisukohtadega.

Kui hageja soovis esitada ringkonnakohtu menetluses lisatõendeid, tulnuks need esitada koos apellatsioonkaebuse vastusega (vt

§ 642lg-d 2 ja 3).

Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus kõnealuste tõendite asja materjalide juurde võtmisest.

  1. Seoses asjaoluga, mida hageja soovis
  2. detsembril 2024 esitatud tõenditega tõendada, märgib ringkonnakohus, et asjas esitatud muud tõendid kinnitavad hageja väidet, et ta elab koos oma seadusliku esindajaga Rootsis (nt I kd, tl-d 29 ja 86 (tõlge II kd, tl 24), 156, 157; II kd, tl 172 pöördel). Maakohtus pooled selle üle ka ei vaielnud, mistõttu kostja ringkonnakohtus esmakordselt esitatud vastuväide tuleks jätta tähelepanuta. Seega oleks uute tõendite vastuvõtmisest alust keelduda ka

§ 238lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

II 20. Maakohus kohaldas siinse asja lahendamisel õigesti Eesti õigust, kuid pole seda põhjendanud. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 13

(23)2-22-14464 20.
  1. Asjas esile toodust nähtub, et kostja on Ukraina kodanik. Seda tõendab kostja esitatud passi koopia (II kd, tl 156). Hageja on Vene kodanik, mida tõendab hageja esitatud väljavõte Eesti rahvastikuregistrist (I kd, tl 5). Vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal elas kostja Eestis. Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja koos oma seadusliku esindajaga Rootsis.
  2. detsembril 2024 andis kostja kohtule teada, et tema elamisluba Eesti Vabariigis on lõppenud ja sellega seoses on kostja elukoht nüüd Rootsis. 20.
  3. Kuna kostja on Ukraina kodanik ja hageja on Vene kodanik, tuleks siinsele vaidlusele kohaldatav õigus määrata kindlaks kooskõlas Eesti Vabariigi ja Ukraina lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) ja/või Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 lg 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli
  4. lõikest tuleneb, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. EestiVene õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 näevad ette identsed reeglid kohaldatava õiguse määramiseks. Isegi kui leida, et Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 hõlmavad ka vanema ülalpidamiskohustust lapse ees, ei kohalduks need sätted siinsel juhul, kuna hagejal ja tema vanematel ei ole ühist elukohta ning tegemist ei ole ka sellise olukorraga, kus hageja ja tema vanemad elaksid erinevate lepingupoolte, s.o Eesti ja Ukraina või Eesti ja Venemaa territooriumil. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 ei reguleeri olukorda, kus laps ja tema üks vanem elavad kolmanda riigi, siinsel juhul Rootsi, territooriumil. 20.
  5. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus kindlaks määrata
  6. novembri
  7. a Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Haagi
  8. a protokoll) järgi. Haagi
  9. a protokolli art 3 lg 1 kohaselt, kui samast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Art 4 lg 1 p a kohaselt kohaldatakse art-s 4 sätestatud erisätteid mh vanemate ülalpidamiskohustuse puhul oma laste suhtes. Art 4 lg-st 3 tuleneb, et olenemata art-st 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Siinsel juhul pöördus hageja kui õigustatud isik kostja kui kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi, s.o Eesti kohtusse. Kostja avaldas ise oma
  10. augusti
  11. a seisukohas, et ta elab tähtajalise elamisloa alusel Eestis. Seejuures on hageja juba
  12. septembri
  13. a hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja elab Eestis, Tallinnas, ja kostja ei vaielnud sellele menetluses vastu. Eelnevast saab järeldada, et nii hagi esitamise kui ka maakohtu otsuse tegemise ajal oli kostja peamine elukoht Eestis. Järelikult tuli kostja ülalpidamiskohustusele kohaldada Haagi
  14. a protokolli art 4 lg 3 järgi Eesti õigust. Eelnevat ei muuda see, et apellatsioonimenetluse ajal lõppes kostja elamisluba, mistõttu ta vahetas elukohta ja elab nüüd Rootsis. III
  15. Ringkonnakohus võtab

§ 652lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. 14

(23)2-22-14464
  1. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuse kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kui aga lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras olema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt nt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Seda selgitas pooltele oma
  3. detsembri
  4. a määruses ka maakohus.
  5. Hageja on menetluses korduvalt avaldanud, et ta ei saa Eestis ega Rootsis lapsetoetust ega sellega võrreldavat peretoetust. Seega oleks PKS § 101 järgi arvutatud elatis siinsel juhul (elatiskalkulaator.ee arvutuse kohaselt): - - ajavahemiku
  6. september 2022 kuni
  7. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44 eurot); ajavahemiku
  8. aprill 2023 kuni
  9. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot); alates
  10. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot). Ehkki hageja on välja toonud, et tema seaduslikul esindajal on veel üks laps – 8-aastane poeg David –, ei ela teine laps koos hagejaga (vt hageja
  11. augusti
  12. a seisukoht). Vastupidist ei ole menetluses väitnud ka kostja ega nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses palunud PKS § 101 järgi arvutatava elatise määramisel arvestada mastaabisäästuga PKS § 101 lg 7 järgi.
  13. Maakohus luges hageja esitatud tõendite põhjal tema põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 883,63 eurot kuus, sh (vt maakohtu otsuse p 31): - eluasemekulud (korteri üürikulud, kommunaalarved, elekter, internet, TV, kindlustus) – 372,83 eurot; koolitatava kulud / kantseleikulud – 31,12 eurot; sidekulud (telefon) – 22,92 eurot; sõidukulud – 71,71 eurot; kulud toidule, hügieenitarvetele, tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) – 275,67 eurot; kulud riietele ja jalanõudele – 46,40 eurot; huviringid – 40,98 eurot; kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha, mänguasjad – 40 eurot.
  14. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja põhjendatud kulutuste suuruse hindamisel eksinud tõendite hindamisel. Kostja toob põhjendatult välja, et paljud hageja esitatud tõendid (kviitungid, konto väljavõtted) ei võimalda järeldada, kes on kulud kandnud ja kuidas need kulud on seotud hagejaga. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja esitatud tõendeid kululiikide lõikes. 15
(23)2-22-14464 Eluasemekulud
  1. Maakohus lähtus hageja eluasemekulude (372,83 eurot) suuruse hindamisel hageja täpsustatud hagiavalduse lisadena 7.1–7.3 esitatud tõenditest, mis hageja väitel kajastavad augusti 2022 eest kantud eluasemekulusid. Nendest tõenditest nähtuvad maksekorraldused korteri kommunaalkulude arve tasumise kohta
  2. septembril 2022 summas 10 185 rootsi krooni (lisa 7.1 (I kd, tl 26)), interneti arve tasumise kohta
  3. septembril 2022 summas 519 rootsi krooni (lisa 7.2 (I kd, tl 27)) ja elektriarve tasumise kohta
  4. septembril 2022 summas 417 rootsi krooni (lisa 7.3 (I kd, tl 28)), kokku 11 121 rootsi krooni, kusjuures selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud. Lisaks esitas hageja
  5. detsembri
  6. a seisukohaga tõendeid novembri 2022 eluasemekulude kohta (menetlusdokumendi lisad 3.1–3.3). Nendest tõenditest nähtuvad maksekorraldused korteriga seotud kulude kandmise kohta
  7. novembril 2022 summas 10 317 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), interneti arve tasumise kohta
  8. novembril 2022 summas 519 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), elektri eest tasumise kohta
  9. novembril 2022 summas 423 rootsi krooni (lisa 3.2 (I kd, tl 109)) ja kodukindlustuse eest tasumise kohta
  10. detsembril 2022 summas 536 rootsi krooni (lisa 3.3 (I kd, tl 110)), kokku 11 795 rootsi krooni, kusjuures selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud. Ringkonnakohus selgitas
  11. juuli
  12. a kirjas hagejale, et tal tuleb esitada tõendid, mis võimaldavad siduda hageja menetluses esitatud tõendid eluasemekulude katteks tehtud maksete kohta hageja elukohaks oleva eluruumiga, kusjuures sobivaks tõendiks oleks nt vastavate teenuste eest esitatud arved, kust nähtub, millise eluruumi kohta need on esitatud. Hageja selle kohta tõendeid ei esitanud, selgitades seda oma
  13. augusti
  14. a seisukohas sellega, et arved väljastati tema endisele elukaaslasele Ple, kellega hageja seaduslikul esindajal kontakt puudub. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et hageja maakohtus esitatud tõendid ei võimalda järeldada, kes on maksed teinud ja millise eluasemega seoses need kulud on tekkinud. Seega ei võimalda hageja täpsustatud hagiavaldusele ja
  15. detsembri
  16. a seisukohale lisatud tõendid järeldada, et hageja eluasemekulud on 372,83 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses avaldas hageja, et ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 elas ta aadressil XXX, Rootsi, XXXX üürilepingu alusel, mis oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase J nimele. Seda tõendab hageja
  17. augusti
  18. a seisukoha lisana 1 esitatud üürileping (II kd, tl-d 169 – 171 pöördel). Lepingust nähtuvalt oli üüri suurus 12 238 rootsi krooni kuus. Ji kinnitus (II kd, tl 172 pöördel) tõendab, et hageja seaduslik esindaja hüvitas talle iga kuu pool korteriga seotud maksetest. Hageja esitas selle perioodi kohta arveid elektri, üüri ja tarbitud sooja vee ning interneti eest (II kd, tl-d 179–198), millest nähtuvalt elektrikulud olid veebruarist novembrini 2023 keskmiselt 603,70 rootsi krooni kuus, sooja vee tarbimise kulud veebruarist detsembrini 2023 keskmiselt 183,82 rootsi krooni kuus ja interneti kulu 449 rootsi krooni kuus. Seega olid eluasemekulud kokku keskmiselt 13 474,52 rootsi krooni kuus (12 238 + 603,70 + 183,82 + 449), millest hageja seaduslik esindaja kandis poole, s.o 6737,26 rootsi krooni. Kuna hageja seaduslik esindaja tasus ka hageja eest, oli hagejale langev osa 3368,63 rootsi krooni kuus (6737,26 ÷ 2), mis on u 292,92 eurot. Alates jaanuarist 2024 elab hageja enda väitel koos oma seadusliku esindajaga aadressil XXX, Rootsi, XXXXX, mille üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele ja üüritasus sisalduvad ka kõik kommunaalkulud. Eelnevat kinnitab hageja esitatud üürileping (II kd, tl 172), mille kohaselt üür on 13 000 rootsi krooni kuus, ja üürileandja kinnitus (II kd, 16
(23)2-22-14464 tl 173). Hagejale langev osa eluasemekuludest on 6500 rootsi krooni (13 000 ÷ 2), mis on u 565,20 eurot. Kokkuvõttes saab eelneva põhjal järeldada, et: - ajavahemiku
  1. september 2022 kuni
  2. jaanuar 2023 kohta ei ole hageja oma eluasemekulude suurust tõendanud; ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 olid hageja eluasemekulud keskmiselt 292,92 eurot kuus; alates jaanuarist 2024 on hageja eluasemekulud keskmiselt 565,20 eurot kuus. Kulud toidule, hügieentarvetele, tervishoiule
  3. Maakohus lähtus hageja toidu-, hügieeni- ja tervishoiukulude (275,67 eurot) hindamisel hageja täpsustatud hagiavalduse lisadena 10.1–10.6 (I kd, tl-d 31–36, 87–107) esitatud tõenditest. Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides City Cross, Lidl, Willy’s, Apotek Hjärtat, Tre Brudar, ICA Kvantum, eko, Pulsen Rotebro, Cykelhuset UV AB, Stadium Outlet, Lloyds Apotek, Biltema tehtud ostude kohta kogusummas 9570,59 rootsi krooni (I kd, tl 37). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9735, 9375, 9503, 6133, 0707, 9771, 0720, 2271, 1433, 4862, 8519, 2806, 6525, 0580 (s.o 15 kaarti). Lisaks esitas hageja
  4. detsembri
  5. a seisukohaga tõendeid novembri 2022 toidu-, hügieeni- ja tervishoiukulude kohta (menetlusdokumendi lisad 2.2, 2.21, 2.22, 4.1–4.16, 5.1– 5.27, 5.28). Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides Willy’s, Maxi ICA Stormarknad, Citygross Bikändera, Lidl, Hemköp, ICA Supermarket, Stadium, Normal, ÖoB, Citygross Boländerna, In&Finn AB, Biltema, Central Livs, Decathlon, Zara, Äta Här, Lager 157 AB, Pulsen Rotebro tehtud ostude kohta kogusummas 18 439,02 rootsi krooni (I kd, tl 154). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9503, 9771, 9735, 0720, 0707, 2271, 1433, 8519, 6526, 4862, 2806, 0580 (s.o 13 kaarti). Kostja vaidles maakohtus hageja esitatud kviitungitelt nähtuvatele kuludele vastu, tuues välja, et kulude eest on tasutud 14 erineva teadmata kaardiga ja pole tõendatud, et kulud oleksid seotud hagejaga. Maakohus neid vastuväiteid ei hinnanud, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8) ning eksides selle tagajärjel ka tõendite hindamisel.

Ringkonnakohus palus

  1. juuli
  2. a kirjas hagejal selgitada, miks on tema esitatud kuludokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega. Kohus märkis, et hagejal tuleb tõendada, et need pangakaardid kuuluvad hageja emale või mõnele teisele hageja leibkonna liikmele. Hageja kaartide kuuluvuse kohta tõendeid ei esitanud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et hageja kulud toidule, hügieenitarvetele ja tervishoiule on 275,67 eurot kuus. Kviitungitelt ei nähtu, kes nende ostude eest on tasunud. Ühe kuu jooksul 13–15 erineva pangakaardi kasutamine ühe pere ostudeks ei ole tavapärane ja tekitab kahtluse, et tegemist ei ole vaid ühe leibkonna kuludega. Vaatamata ringkonnakohtu sellekohasele nõudele ei tõendanud hageja, et need pangakaardid kuuluvad (või kuulusid) tema leibkonna liikmetele. Eelnevat ei saa järeldada üksnes kostja viidatud asjaolust, et paljud septembri 2022 ja novembri 2022 kviitungitelt nähtuvad pangakaardid kattuvad. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et ostude eest oleks tasunud hageja ema või mõni teine hageja leibkonna liige. Eelnevast 17

(23)2-22-14464 lähtuvalt ei võimalda need tõendid järeldada, et kviitungitelt nähtuvad kulud oleksid seotud hageja vajaduste katmisega. Muud kulud
  1. Kolleegiumi hinnangul luges maakohus esitatud tõendite põhjal alusetult tõendatuks: 28.
  2. sidekulud 22,92 eurot – selle kulu kandmise tõendamiseks esitas hageja koos täpsustatud hagiavaldusega maksekorralduse saajale „Tre“
  3. septembril 2022 1594 rootsi krooni tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni arve tasumist (I kd, tl 38). Oma
  4. detsembri
  5. a seisukohaga esitas hageja maksekorralduse saajale „Telenor Sverige“
  6. novembril 2022 915 rootsi krooni tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni kulusid (lisa 3.3 (I kd, tl 110)). Esitatud tõenditelt ei nähtu, kes on makse teinud ja millise arve, sh millise mobiiltelefoni kasutamise eest. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et hageja sidekulud on 22,92 eurot kuus; 28.
  7. hageja sõidukulud 71,71 eurot – maakohus pidas põhjendatuks hageja koolipileti kulu. Selle kulu kandmist kinnitab hageja esitatud kviitung, kust on näha koolipileti (skolbiljett) eest tasumine
  8. septembril 2022 summas 830 rootsi krooni (I kd, tl 157). Samas ei võimalda see tõend järeldada, et nimetatud kulu tekib hagejal iga kuu, kuna koolipilet võib kehtida ka pikema perioodi jooksul. Täpsustatud hagiavalduses on hageja ise märkinud, et tema sõidukulud on kuni 45,84 eurot kuus, hõlmates ka perekonna bensiinikulusid; lisaks ei ole hageja väitnud, et koolipileti kulu oleks tekkinud ka novembris 2022 (vt hageja
  9. detsembri
  10. a seisukoht, p II.6). Kuna hageja ei ole muud tõendanud (ega selgitanud), saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja peab koolipiletiga seotud transpordikulu kandma kord (õppe)aastas. Seega on nimetatud kulu keskmiselt 69,17 rootsi krooni kuus, s.o u 6 eurot kuus; 28.
  11. kulud riietele ja jalanõudele 46,40 eurot – selle kulu kohta esitas hageja täpsustatud hagiavalduse lisas 10.5 kviitungi summas 509,60 rootsi krooni. Sarnaselt muude lisades 10.1– 10.7 esitatud kviitungitega ei nähtu ka sellel kviitungilt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda see tõend järeldada, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 46,40 eurot kuus. Riiete ja jalanõude kulude tõendamiseks esitas hageja
  12. detsembri
  13. a seisukohaga ka lisatõendeid (lisad 5.3, 5.21–5.27, 5.29), mis hageja väitel näitavad kulusid kolme kuu peale kokku 7322,25 rootsi krooni (I kd, tl 155) e 673,21 eurot, s.o 224,40 eurot kuus. Sarnaselt muude
  14. detsembri
  15. a seisukoha lisades 5.1–5.27 esitatud kviitungitega ei nähtu ka nendelt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda ka need tõendid järeldada, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 46,40 eurot kuus; 28.
  16. huviringide, trennide kulud 40,98 eurot – selle kulu luges maakohus tõendatuks hageja täpsustatud hagiavaldusele lisatud
  17. septembri
  18. a maksekorralduse põhjal, kust nähtub saajale Medley AB 450 rootsi krooni maksmine ja mida hageja selgitas kui ujumise kooli, trenni arve tasumist (I kd, tl 31). Esitatud tõendist ei nähtu, kes on makse teinud, mille alusel ja kelle huvides. Sarnase tõendi Medley AB-le
  19. novembril 2022 tehtud makse (450 rootsi krooni) kohta esitas hageja ka oma
  20. detsembri
  21. a seisukohaga (lisa 3.2 (I kd, tl 109)). Need maksekorraldused ei võimalda järeldada, et hageja kulud ujumisele on 40,98 eurot kuus.
  22. Maakohus luges esitatud tõendite põhjal põhjendatult tõendatuks: 18
(23)2-22-14464 29.
  1. hageja pikapäevarühma kulu 31,12 eurot – selle kulu tekkimist kinnitab hageja esitatud arve, kust on näha, et augusti 2022 eest on hageja pikapäevarühma maksumus 360 rootsi krooni (I kd, tl 29; tl 86; tõlge II kd, tl 24). Sarnase arve on hageja esitanud ka novembri 2022 kohta (I kd, tl 156); 29.
  2. kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha, mänguasjad 40 eurot kuus – kolleegium nõustub maakohtuga, et taskuraha 32 eurot kuus ehk u 8 eurot nädalas on põhjendatud; samuti on hageja tõendanud meelelahutuskulude kandmist 8 eurot kuus (I kd, tl 159).
  3. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja tõendatud tegelikud kulud on järgmised: - - - ajavahemikul
  4. september 2022 kuni
  5. jaanuar 2023: 77,12 eurot (koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot); ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023: 370,04 eurot (eluasemekulud 292,92 eurot + koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot); alates jaanuarist 2024: 642,32 eurot (eluasemekulud 565,20 eurot + koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot).
  6. Seega jäävad hageja tõendatud kulud üldiselt kahekordse PKS § 101 järgi arvutatud elatise summa piiridesse vastaval ajavahemikul, v.a jaanuarist kuni märtsini 2024, mil hageja kulud (642,32 eurot) ületasid kahekordset PKS § 101 järgset elatist 41,66 euro võrra (2 × 300,33 = 600,66). Eelnev ei õigusta siiski hagejale nimetatud kolme kuu eest 20,83 euro (41,66 ÷ 2) võrra suurema elatise väljamõistmist, kuna keskmiselt jäid hageja tõendatud kulud ajavahemikul
  7. aprill 2023 kuni
  8. märts 2024 siiski kahekordse sel ajal kehtinud PKS § 101 järgse elatise summa piiresse, olles aprillist 2023 kuni detsembrini 2023 sellest 230,62 euro võrra väiksemad (600,66 - 370,04).
  9. Kostja apellatsioonkaebuse väited seoses hageja ema varalise seisundi välja selgitamata jätmisega ei annaks alust kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 järgi arvutatud summa. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei annaks alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 13).
  10. Samuti ei õigustaks elatise vähendamist kostja väited tema majandusliku seisu kohta, kuna kostja väidetavad sissetulekud (maakohtu menetluse ajal keskmiselt 1000–1200 eurot kuus, kostja
  11. augusti
  12. a seisukohast nähtuvalt keskmiselt 759,74 eurot kuus) võimaldavad tal tasuda hagejale miinimummääras elatist, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist ja arvestades kostja kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Apellatsioonkaebuses on kostja ise taotlenud, et talt mõistetaks hageja kasuks elatis välja PKS § 101 järgi arvutatud määras, millest kohus järeldab, et kostja on ka enda hinnangul võimeline sellises suuruses elatist tasuma. Lisaks märkis maakohus põhjendatult, et kuna kostja on töövõimeline ja -ealine, ei vabastaks üksnes ebapiisav töötasu teda elatise maksmisest, vaid vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lapse ülalpidamise. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 19
(23)2-22-14464 07.02.2018, 2-16-118651, p 18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 07.02.2018, 2-16-118651, p 10; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kostja väitel töötab (või vähemalt Eestis elades töötas) ta ehitus- ja remonditöölisena, enne seda ehituskonsultandina. Statistikaameti andmetel oli hoonete ehituse valdkonnas keskmine brutokuupalk
  1. a III kvartalis 1625 eurot, mistõttu kostja peaks olema suuteline teenima oluliselt kõrgemat sissetulekut kui 759,74 eurot kuus. Seejuures ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis takistaks tal suurema sissetuleku teenimist.
  2. Ehkki kostja arvates tuleks elatise suurusest maha arvestada pool lapsetoetust, ei ole kostja tõendanud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saab lapsetoetust või muid sarnaseid lapse kulude kandmiseks mõeldud riiklikke toetusi. Hageja ise on menetluses korduvalt väitnud, sh ringkonnakohtule
  3. augusti
  4. a seisukohas kinnitanud, et ta ei saa Eestist ega Rootsist lapsetoetust, lasterikka pere toetust ega muud sarnast, laste või lastega pere vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetust.
  5. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates
  6. septembrist 2022 välja suurema elatise kui PKS § 101 järgi arvutatud summa. Uue otsusega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis: - - ajavahemiku
  7. september 2022 kuni
  8. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44 eurot); ajavahemiku
  9. aprill 2023 kuni
  10. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot); alates
  11. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  12. aprillil vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuutasu muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi. IV
  13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis hageja tagasiulatuva (ajavahemiku
  14. september 2021 kuni
  15. september 2022) elatise väljamõistmisel arvestamata kostja esitatud tõenditega, millest nähtuvalt kostja on sel ajavahemikul hagejale elatist tasunud. 36.
  16. Kostja väitel tasus ta hagejale kõnealusel ajavahemikul elatist järgnevaga: - - - kostja tasus lapsele
  17. aastal 650 eurot. Kostja kontoväljavõttelt on näha laekumisi hageja arvele 407 eurot (I kd, tl 60);
  18. jaanuari
  19. a seisukohas märkis kostja, et pärast
  20. aprilli 2021 on ta kandnud hageja arvele 5658,49 eurot (I kd, tl-d 181–182); kostja tasus
  21. aastal kõik lapse ujumise tunnid; kostja tasus kuni
  22. detsembrini 2021 kõik kulud seoses majaga, kus pere elas, ja üüri;
  23. novembri
  24. a seisukohas märkis kostja, et tasus majaga seotud arveid oktoobri 2021 lõpuni; hageja seaduslik esindaja kasutas ajavahemikul november 2021 kuni august 2022 kostja autot, et lapsel oleks transport. 20
(23)2-22-14464 36.
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ülekandeid lapse kontole ei saa käsitada elatisena, kuna asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleks olnud kokkulepe sel viisil (s.o lapse kontole kandmisega) elatise tasumise kohta ning asja materjalidest nähtuvalt kasutas kostja lapse kontot ka isiklikul otstarbel. Eelnevale viitab see, et hageja kontole on laekunud
  2. aastal ka makseid kolmandatelt isikutelt (nt City Takso OÜ-lt selgitusega „tellimused Z.M 36.
  3. “ ja DirectPartner OÜ-lt selgitusega „Elektroonilised maksed“) (I kd, tl-d 181–182), ning juulis ja novembris 2021 on kantud hageja pangakontolt kostjale kokku 811 eurot (I kd, tl 84). Ka kostja poolt hageja kontole tehtud maksete selgitused ei viita elatise tasumisele. 36.
  4. Maakohus jättis põhjendatult

§ 33lg 1 alusel tähelepanuta kostja 21.

novembri

  1. a seisukohale lisatud võõrkeelsed tõendid (I kd, tl-d 61–79), millega kostja soovis tõendada mh lapse ujumise trennide eest tasumist ja ühise eluasemega seotud kulude kandmist. Maakohus oli
  2. detsembri
  3. a määrusega kohustanud kostjat esitama hiljemalt
  4. jaanuaril 2023 kohtule võõrkeelsete tõendite tõlked, märkides, et vastasel juhul jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Kostja tõlkeid ei esitanud. Ringkonnakohus võimaldas
  5. juuli
  6. a kirjas kostjal esitada oma
  7. jaanuari
  8. a menetlusdokumendile lisatud võõrkeelsete tõendite tõlked, kuid kostja seda võimalust apellatsioonimenetluses ei kasutanud. Lisaks on kostja ise menetluses välja toonud, et hageja vanemad ei ole koos juba alates
  9. aprillist 2021 (vt kostja
  10. jaanuari
  11. a seisukoht, lk 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga. Seega ei saakski kostja eluasemele tehtud kulutused, mis on tehtud pärast
  12. aprilli 2021, olla käsitatavad hageja ülalpidamiseks vajalike kuludena. 36.
  13. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse täitmiseks ei saa lugeda seda, kui hageja seaduslik esindaja kasutas mingil perioodil kostjale kuuluvat sõidukit. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oleks olnud kokkulepe sel viisil hageja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 tähenduses.
  14. Tagasiulatuva elatise suuruse osas lähtus maakohus hageja nõudest, mis põhines ajavahemikul
  15. september 2021 kuni
  16. september 2022 kehtinud elatise miinimummääradel: ajavahemiku
  17. oktoober 2021 kuni
  18. detsember 2021 eest 292 eurot kuus; ajavahemiku
  19. jaanuar 2022 kuni
  20. märts 2022 eest 213,44 eurot kuus; ajavahemiku
  21. aprill 2022 kuni
  22. september 2022 eest 225,64 eurot kuus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kõnealusel ajavahemikul kehtinud miinimumelatise suurusele, sh selle arvutamisel aluseks võetud asjaoludele vastuväiteid esitanud.
  23. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tagasiulatuva elatise nõuet tuleks vähendada rohkem kui maakohtu poolt vähendatud 50%. 38.
  24. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Praeguses asjas nõuab hageja tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmist. 38.
  25. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib siiski ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule 21

(23)2-22-14464 ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt samas, p 12). See aga ei tähenda, et kui õigustatud isik ei ole enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12). Vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p-d 11 ja 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav (vt samas, p 13 ja seal viidatud lahendid; RKTKo 25.05.2016, 3-2-135-16, p 20). 38.
  1. Arvestades, et seadusega on ette nähtud võimalus taotleda elatist kuni ühe aasta eest ka tagasiulatuvalt, ei välista siinsel juhul tagasiulatuva elatise nõudmist kostja viidatud asjaolud, et hageja esitas selles osas elatise nõude alles tagantjärgi ja tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam hageja ülalpidamise ülesannet. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt elatist kohe vajaduse ilmnedes, võib juhul, kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, anda alust tagasiulatuva elatise suuruse vähendamiseks. 38.
  2. Maakohus rahuldas hageja hagi tagasiulatuva elatise nõudes osaliselt (50% ulatuses), põhjendades seda nõude pika perioodi ja objektiivselt suure suurusega. Maakohus tõi välja, et hageja on hagi esitamisega viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja kohustuse rikkumise ilmnemist; samas ei saa seadusjärgses määras elatise nõudmine olla kostjale üllatav ja kostja majanduslik seisund on selles määras elatise tasumiseks ka piisavalt hea. Kohustatud isiku huvide kõrval tuleb kohtul ülalpidamisasja lahendamisel arvestada ka ülalpidamist saama õigustatud lapse huvidega, mida maakohus ongi tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu välja toodud kaalutlustel on maakohus siinsel juhul põhjendatult mõistnud kostjalt tagasiulatuva elatise välja 50% ulatuses seadusjärgsest miinimumist ning tagasiulatuva elatise täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus
  3. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, tuleb uuesti hinnata ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust (

§ 173

lg 3), samuti jaotada apellatsioonimenetluse kulud (

§ 173lg 1).

40. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb

§ 164

lg 1 järgi jätta poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas ei ole põhistatud

§ 164

lgs 3 nimetatud asjaolusid, mis võiks anda alust järeldada, et kostja on praeguse menetluse põhjustanud, ja õigustada hageja menetluskulude jätmist täielikult või osaliselt kostja kanda. Seega ei ole alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. 41. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. 42. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati 22

(23)2-22-14464 (allkirjastatud digitaalselt) 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.