KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Villem Lapimaa, Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3147

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsusega nr 2-2/185 algatati Kohila alevis Piiriääre haljak ja Piiriääre põik maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad (vaidlustatud otsus). Kaebaja esitas eelnimetatud otsusele vaide, mille Kohila Vallavalitsus jättis rahuldamata 14.10.2024 vaideotsusega nr 2-2/231 (vaideotsus). 3-24-3147
2. Kaebaja esitas 16.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja hinnangul ei oleks lähteseisukohtadele vastava detailplaneeringu kehtestamine lubatav, kuna see oleks vastuolus üldplaneeringuga, mis ei näe vastavale alale ette elamute ehitamist. Lisaks on vald põhjendamatult asunud detailplaneeringu koostamiseks hankemenetlust läbi viima enne vaidlustatud otsuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaegade lõppemist. Vald ei ole kaebajat senini menetlusse kaasanud, kuigi kaebaja avaldas selleks soovi juba 12.09.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 20.11.2024 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 punkti 1 alusel ehk kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mille eraldiseisev vaidlustamine on lubatav vaid

§ 45lõikes 3 sätestatud tingimustel, mis aga siinsel juhul täidetud ei ole.

Detailplaneeringu algatamine ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega too vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Lõplik planeeringulahendus selgub alles planeerimismenetluse lõpuks, planeerimismenetluse algatamine ei tähenda seda, et algatatud planeering kas soovitud kujul või üldse kehtestatakse. Kaebajal on võimalik oma seisukohti avaldada edaspidi nii avalikul väljapanekul, avalikul arutelul kui ka heakskiitmisel. Detailplaneeringu kehtestamise korral on kaebajal vajadusel võimalik vaidlustada vastav otsus. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid toiminguid on vastustaja teinud pärast selle otsuse tegemist, eelkõige kas kaebaja on nõuetekohaselt detailplaneeringu menetlusse kaasatud.

1. Kaebaja esitas 10.12.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, leides, et halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on planeeringuala elanik ja planeeringualal oleva roheala hooldaja ning peab saama vaidlustada otsust, mille tegemisel on vastustaja eiranud planeerimisseaduse § 128 lõiget
2. Otsuse vaidlustamine on vajalik, et reageerida esimesel võimalusel ja mitte jääda ootama õigusvastast lõpptulemust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebust tuleb mõista nii, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus tagastas kaebuse. Seevastu ei ole kaebaja eesmärk vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus otsustas tõendite kogumise. Selles osas ei oleks halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ka lubatav. Seevastu kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse peale on määruskaebuse esitamine lubatav (

§ 121lg 4).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on halduskohtu määrus kaebajale kätte toimetatud 25.11.2024, mistõttu tuleb 10.12.2024 esitatud määruskaebus lugeda tähtaegseks (

§ 204lg 1).

Määruskaebus vastab vajalikul määral

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebus ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Halduskohus on õigesti selgitanud, et detailplaneeringu algatamise otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga. Detailplaneeringu algatamine ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Detailplaneeringu algatamine ja teatava lähteülesande kinnitamine ei tähenda seda, et sellise sisuga detailplaneering kehtestatakse. Isegi kui selline detailplaneering kehtestatakse, saab kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtestamist käsitleva otsuse. Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine iseenesest ei piira ühtki kaebaja õigust ega pane kaebajale mingisuguseid kohustusi. Soov reageerida võimalikult kiiresti selleks, et vältida üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu kehtestamist, ei anna kaebajale kaebeõigust. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kõik vastuväited võimalikule 2