Obsah (4)

§ 157§ 159§ 164§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-13906 Tsiviilasi K.L. Lxxxx avaldus täitemenetluse lõpe

) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

1. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt toimub täitemenetlus täiteasjas nr 191/2006/1849 sissenõudja R.L. Lxxxx (K.L.) avalduse ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.03.
2. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-20497 (täitedokument) alusel. 1 Tegemist on elatise nõudega Txxxx Lxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) ja Rxxxxx Lxxxxx(sündinud xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2006 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuotsus jõustunud 13.04.
3. a.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 157 lg 1 kuni 04.04.

1. a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.
2. a kehtiva redaktsiooni kohaselt on

§ 157

lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

§ 157

lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab

§ 157

lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 7. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud

§ 157

lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud

§ 157lõiget 1.

Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. aprillil
3. a kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu
4. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu
5. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Üldjuhul jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

8. Kuna antud juhul on tegemist alaealistele lastele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimusega, tuleb erinormina kohaldada

§ 164

lg-t 2, mille järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on 02.12.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 leidnud, et

§ 164

lg 2 kehtib samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi, mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS § 97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise.

§ 168

lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

1. Seega elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. Txxxx K.L. sai täisealiseks 03.04.
2. a ja Rxxxxe K.L. 24.07.
3. a.

§ 157

lg 5 kohaselt lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega saabus välja mõistetud elatisnõude täitmise aegumistähtaeg Txxxx Lxxxx puhul 01.01.

1. a ja Rxxxxx Lxxxx puhul 01.01.
2. a.
3. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.03.
4. a otsusest tsiviilasjas nr 2-05-20497 tulenevad nõuded on aegunud ning nende nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 191/2006/1849 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete osas lõpetada.
5. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
6. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda põhjusel, et asja lahendamine on avaldaja huvides ja avaldaja vabaneb seeläbi täitemenetlusega kaasnevatest piirangutest. Kuna sissenõudjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 2