← Eesti

2-23-136908/9

Obsah (9)§ 444§ 173§ 174§ 172§ 162§ 138§ 139§ 144§ 177

2-23-136908 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Liina Naaber-Kivisoo 12. det

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja T AS 13.12.2022 Partner Kuukaardi lepingu nr 140721-

  1. Lepingu kohaselt võimaldas T AS kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas perioodil 13.12.2022-31.12.2022 ostulimiiti summas 498,43 eurot, kostjale edastati arve järgneva kuu alguses. Kostja arvet ei tasunud. Kostja rikkus lepingut, mistõttu T AS teavitas kostjat lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.03.
  2. T AS loovutas 27.03.2023 nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 498,43 eurot , sissenõutavaks muutunud viivis summas 128,94 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kohus on lugenud menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse 2 2-23-136908 kostjale kättetoimetatuks 29.05.
  3. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht ei ole teada, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 144lg-st 1 tulenevalt on kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ning õigusabikulu summas 427 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja maakohtusse hagiavalduse esitamisel 180 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 427 eurot on ülemäära kõrge. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustab hageja õigusabi kulu dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5h) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest

(2h). Hageja esindaja tunnistasu suuruseks on märgitud 122 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ajakulu käesoleva hagiavalduse esitamisel ja õigusabi andmisel on kokku 2h. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keerulise menetlusega ja hagiavaldus on kohtule esitatud tüüpvormil. Seega on hageja põhjendatud ja mõistlik menetluskulu kokku (245 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu + 244 eurot õigusabikulu maakohtus) 509 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo 3 2-23-136908 kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.