← Eesti

3-22-2525/11

Obsah (4)§ 158§ 109§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-2525 Otsuse kuupäev 17. november 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Tarmo Talviku kaebus Tartu Vangla vastu mitt

) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

  1. Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb kindlaks läbiotsimise õigusvastasuse. Nõude aluseks on üks juhtum. Kohtu hinnangul on praeguses asjas RVastS § 9 lg 1 tähenduses tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega, kuid eraldi võetuna väärikuse alandamist toimunud ei ole. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid tingimata rahalise hüvitise määramist. Vastustaja süü suurust vähendab see, et õiguslikud hinnangud ilma igakordse ohuhinnangu ja kaalutlusotsuseta toimuvatele lahtiriietumisega läbiotsimistele on olnud vastuolulised (vt otsuse punkte 10 ja 11).
  2. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et 01.09.2022 toimunud kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine oli õigusvastane. Menetluskulud. Muud taotlused. Selgitused 8
  3. Kaebaja palus tunnistada põhjendamatu lahtiriietumisega läbiotsimise põhiseaduse vastaseks. Tegemist on menetlusliku taotlusega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

§ 158

lg 4 alusel jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Seega saab põhiseaduslikkuse järelevalvet läbi viia ainult õigustloova akti suhtes. Vastustaja toimingu põhiseaduspärasust kohus hinnata ei saa. 22.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 23). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 23. Kohus vabastas kaebaja 12.04.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 104lg 10 alusel vastustajalt riigilõivu välja mõista ei saa.

Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses. 24.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.