KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11090 Ts

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

1. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte kooskõlas TsMS § 311¹ lg 5¹ 30.11.
2. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 635lg 1 mõttes.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 76kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.

Käesoleval juhul andis hageja kostjale üle kokkulepitud tööd, mis on fikseeritud ka üleandmise-vastuvõtu aktidega. Lisaks on kostja tööde eest esitatud arvet osaliselt tasunud, mistõttu on tõendatud, et hageja täitnud töövõtjana omapoolse põhikohustuse ehk teinud kokkulepitud tööd erinevatel kostja objektidel ja kostja on tööd vastu võtnud.

§ 100

kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või kohustuse mittekohane täitmine, sealhulgas kohustuse täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, millest tulenevalt on hageja õigustatud esitama kostja vastu nõude põhisummas 48 000 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei ole kokku leppinud viivise määras, mistõttu tuleb käesoleval juhul lähtuda seadusjärgsest viivisest. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist alates 06.02.

2. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1540 eurot ja esindajakulu summas 360 eurot.
6. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1540 eurot.
7. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 60 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 60 eurot on mõistlik ning vähendamisele ei kuulu. 9.
8. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 6 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (6 x 60 eurot).
9. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1900 eurot, millest riigilõiv 1540 eurot ja esindajakulu 360 eurot. 3

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 4