Obsah (7)

§ 121§ 44§ 251§ 249§ 108§ 104§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-25 Määruse kuupäev 06.01.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Tiit Kala kaebus Räpina Vallavolikogu 18.12.2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultu

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Räpina Vallavolikogu liige Tiit Kala esitas 05.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina Vallavolikogu 18.12.
2. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“ tühistamiseks. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja sõnul tegi ta ettepaneku volikogu istungi päevakorrast punkti 3 väljaarvamiseks, sest materjalidega polnud võimalik tutvuda vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, nagu seaduses on ette nähtud. Kaebaja viitab Räpina valla põhimääruse §-le
3. Volikogu kokkukutsumise kutses, mis saadeti volikogu liikmetele 13.12.2024 kell 9.15, ei avanenud
4. päevakorrapunkti link ja materjalid ei olnud kättesaadavad. Teist korda saadeti kutse 16.12.2024 kell 11.
5. Istungi protokoll saadeti 28.12.2024 kell 17.09, kuid Räpina valla põhimääruse § 14 lg-st 10 tulenevalt oleks pidanud protokolli avalikustama hiljemalt 25.12.
6. Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kaebaja palub ka kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kaebaja põhjendab, et koondamisteated edastati kultuurikorraldajatele 19.12.2024 ja 06.01.2025 peavad nad vastuse andma uue töökoha vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta. 2.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et T. Kala kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. 3.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse 3-25-25 esitada vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud halduskohtus Räpina Vallavolikogu 18.12.

1. a istungil vastu võetud valla kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuse oma õiguste kaitseks vallavolikogu liikmena. Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses ka sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks.
2. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogude sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.
3. a määrus asjas nr 3-17-2784, p-d 7 ja 8). Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.
4. a määrus asjas nr 3-3-174-08, p-d 12 ja 13). Kaebaja on praegusel juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks, viidates vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlusreeglite rikkumisele. Volikogu sisesuhetest tulenevad õigused ei ole aga subjektiivsed õigused

§ 44

lg 1 mõttes ning samuti ei ole siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1 kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon seadusandluses hetkel puudub, siis ei ole volikogu liikmele tema õiguste kaitseks kaebeõigust antud, seda isegi võimalike menetlusreeglite mittejärgimise korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.12.

1. a määrus asjas nr 3-22-2094, p-d 10, 14 ja 15 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
2. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel vallavolikogu liikmena volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt osales kaebaja ka 18.12.
3. a volikogu istungil ning otsustas ise vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu üle hääletamisel mitte osaleda. Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud mandaadiga kaasnevate volikogu liikme õiguste teostamine.
4. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel T.

Kala kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. 7. Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse korras taotleda vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse peatamist (

§ 251lg 1 p 1).

Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb kohtul arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Kohus leiab, et kuna kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole sellel eduväljavaateid ning seega ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, mistõttu jääb vastav taotlus rahuldamata. 8.

§ 108

lg 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2).

9. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-25-25 (allkirjastatud digitaalselt) 3