Obsah (10)

§ 407§ 444§ 173§ 175§ 174§ 133§ 162§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-9353 Tsiviilasi Bigbank AS hagi V.K.

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.06.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 21.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr CL-EEC-22009160 tulenev põhivõlgnevus 17 472,94 eurot, intress 1022,31 eurot, lepingu haldustasu 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja hagi esitamise seisuga (14.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 302,64 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks alates 15.06.2024 kuni lepingust nr CL-EEC-22009160 tuleneva tagastamata krediidisumma (17 472,94 eurot) täieliku tasumiseni välja viivis 10,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
2. Kohus võttis hagi menetlusse 18.06.
3. Hagi on kostjale kätte toimetatud avalikult 24.08.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu põhjendused 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 21.05.2022 sõlmitud laenuleping nr CLEEC-
2. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on lepingu digiallkirjastanud ning et leping oli kostjale kättesaadav. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on allkirjastanud digitaalselt lepinguga samas konteineris oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu üldtingimused ja lepingu maksegraafiku. Hageja väitel oli lepingu kohaselt krediidi kulukuse määr 12,28% aastas. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti aluseks 2 laenusumma 19 550 eurot, intressimäär 10,9%, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 25.04.2031, osamaksete arv 107, laenulepingu sõlmimise tasu 293,25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,99 eurot. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, see oli tarbijakrediidilepingule ettenähtud vormis ning ei olnud tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel koguti kostja pangakonto väljavõte 5,5 kuu kohta, et tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul 3105 eurot ning krediidikohustused 1345,32 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et laenusumma 19 550 eurot on kostjale välja makstud 23.05.
3. Laenusummast on maha arvestatud lepingutasu 293,25 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et kostja jäi tagasimaksetega viivitusse ning kui kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega, saatis krediidiandja 29.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võla tasumiseks. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väite, et kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul ja et krediidiandja saatis 18.04.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu üles ütlemise hoiatus ja teade saadeti posti teel kostja kodusele aadressile xxx. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et krediidiandja ütles makseviivituse tõttu lepingu üles 18.04.2024 ning kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostja on hagejale tasunud põhiosa katteks 2077,06 eurot ja peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale tasunud ühtegi makset. Seega on kostja põhivõla jääk 17 472,94 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on intressivõlgnevus alates 25.10.2023 (
4. osamaksest) kuni ülesütlemiseni s.o 18.04.2024, kokku summas 1022,31 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et lepingu kohaselt tuli tasuda lepingu haldustasu 1,99 eurot kuus ning et 18.04.2024 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 25.09.2023-25.03.2024 laenuhaldustasud, kokku 12,34 eurot. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et hageja on saatnud kostjale 15.01.2024 tasulise meeldetuletuskirja ja et vastavalt üldtingimuste p 4.3 ja 5.3 ja VÕS § 113 2 lg 1 tuleb kostjal hagejale hüvitada võla sissenõudmise kulu 5 eurot. Pooled on lepingus nr CL-EEC-22009160 kokku leppinud, et viivisemäär on intressimääraga võrdne, so 10,90% aastas. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. 3 Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 17 472,94 eurot, intressi 1022,31 eurot, lepingu haldustasu 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja viivise alates 19.04.2024, so lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude (17 472,94 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 10,9% aastas. Ajavahemiku 19.04.2024-14.06.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivis on 296,61 eurot. Ajavahemiku 15.06.2024-11.12.2024 eest, s.o kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 936,66 eurot.
5. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133

kohaselt 20 719,78 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 1260 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas (10.06.2024 arvel nr 9339) märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega, milles kostja ei ole aktiivselt osalenud. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1360 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv ja 100 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1360 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

6. Kohtulahendi täitmine ja kättetoimetamine

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 4 Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult

§ 317

lg 1 p 1 alusel.

§ 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 5