← Eesti

2-21-5841/20

Obsah (6)§ 3§ 2§ 20§ 16§ 6§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5841 Tsiv

§ 3

lg 2 hooneühistu liikmete ühiskasutuses on kinnisasi ning selle osad ja seadmed, mis on vajalikud hoone püsimiseks, ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks, ka siis, kui need asuvad hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hooneosa piires.

  1. Hageja on välja toonud, et boksi 109 kasutaja hõivas vaheseina lammutamisega omavoliliselt 4,3 m2 kõrvalolevast ühiskasutatavast elektrikilbiruumist, millise asjaolu tõendamiseks esitas hageja joonised (dtl 10-11, dtl 15-17) boksidest
  2. aastast (väljavõte all vasakul, boks 109 rohelise joonega, kilbiruum sinise joonega, punase joonega väidetavalt tulevikus hõivatud ala) ja
  3. aastast (väljavõte all paremal, katkendjoonega lammutatud vahesein): Kohus leiab, et ainuüksi joonised faktilise olukorra muutumisest ei tõenda, et hooneühistu liige kasutaks hooneosa, mille ainukasutamiseks puudub tal õigus.

§ 2

lg 1 saavad hooneühistu liikme õigused seoses hoone kasutamisega tuleneda ainult hoonejaotusplaanist. Kohus selgitas seda pooltele 14.01.2022 istungil ning rahuldas samas hageja taotluse hoonejaotusplaani tõendina kogumiseks registripidajalt. Registripidajalt kogutud hoonejaotusplaanil (dtl 114-124) on boks 109 (tähistusega 114) märgitud järgmiselt (väljavõte plaani lk 6): 3

  1. Hageja on seisukohal, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan ei ole kehtiv. Hageja väitel puudub üldkoosoleku otsus hoonejaotusplaani kinnitamiseks, millise asjaolu tõendamiseks esitas hageja 25.05.2007 kandeavaldused (dtl 142-143). Kohus tuvastab, et hoonejaotusplaanil oleva märke kohaselt on see registripidajale esitatud 25.05.
  2. Hageja esitatud kandeavaldustel on märgitud, et 06.03.2007 toimus üldkoosolek ning dtl 143 kandeavalduse kohaselt otsustati mh muuta põhikirja. Kandeavalduste kohaselt oli kostja garaažiühistu.

§ 20

lg 7 oli kostjal kohustus viia oma põhikiri vastavusse hooneühistutele esitatavate nõuetega hiljemalt 01.01.

  1. HÜS § 20 lg 4 järgi kui üldkoosolek on otsustanud põhikirja käesoleva seadusega vastavusse viia, esitab juriidilise isiku juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile põhikirja muutmise kande tegemise avalduse, millele lisab põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue teksti. Kohus tuvastab dtl 143 kandeavalduse alusel, et kostja üldkoosolek tegi 06.03.2007 HÜS § 20 lg 7-järgse otsuse, st hoonejaotusplaan on vastu võetud 06.03.2007 põhikirja muutmise otsuse osana. Hageja väited, et 06.03.2007 üldkoosolekut ei toimunud või et 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud registripidajale, on paljasõnalised. Hageja ei ole taotlenud 06.03.2007 üldkoosoleku protokolli tõendina kogumist registripidajalt.
  2. Hageja on välja toonud, et nähtuvalt registrist ei ole põhikirja 06.03.2007 redaktsioon enam kehtiv (põhikirja on muudetud 29.03.2012 ja 29.02.2012, kehtiv põhikiri dtl 20-26). Nimetatu ei tähenda aga kohtu hinnangul, et hoonejaotusplaan oleks kaotanud kehtivuse.

§ 16

lg 2 p 1 lisatakse põhikirja muutmisel kandeavaldusele muudetud hoonejaotusplaan üksnes ainukasutusõiguste jaotuse muutmise korral. Pooled on välja toonud täiendavalt, et hoonejaotusplaanil olevad andmed ei lange kokku ruumide registrisse kantud pindaladega (andmed registrist dtl 100-102, dtl 162-180), registrisse kantud andmed kohati ei ole kooskõlas ruumide tegeliku suurusega (10.06.2020 protokoll dtl 129). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei puuduta hoonejaotusplaani kehtivust.

§ 6

lg 1 peetakse hooneühistu liikmete nimekirja äriregistri juures ning HÜS § 6 lg 3 p 7 järgi kantakse liikmete nimekirja mh liikmesuse number ja sellega seotud ainukasutuses oleva hooneosa pindala, kuid seadusest ei tulene, et liikmete nimekirja kantud andmetel oleks õigustloov tähendus. Liikme õigused seoses hoone kasutamisega tulenevad HÜS § 2 lg 1 kohaselt 4 hoonejaotusplaanist. Hageja on välja toonud veel, et registrist kogutud hoonejaotusplaan oli ehitusloa aluseks, mis 29.01.2016 tühistati (ehitusloa kehtetuks tunnistamine dtl 151-155).

§ 4lg 2 on hoonejaotusplaan hooneühistu põhikirja lisa.

Kohus leiab, et ehitusloa tühistamine ei puuduta põhikirja vastuvõtmise või muutmise otsuse kehtivust ega seondu seetõttu ka hoonejaotusplaani kehtivusega. Samuti ei saa hoonejaotusplaan olla kehtivust kaotanud seoses küsimusega sellest, kas kostjat juhitakse asjatundlikult. Kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud tõendamaks asjaolusid seoses kostja juhtimisega (dtl 181207).

  1. Kohus asub seisukohale, et registripidajalt kogutud hoonejaotusplaan on kehtiv. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui hoonejaotusplaan puuduks, ei võimaldaks see omistada sellega võrdsustatavat õiguslikku tähendust muule joonisele hoonest sõltumata selle koostamise ajast või vastavusest hoone väljakujunenud tegeliku kasutamisega. Hageja vastupidine käsitlus ei põhine seadusel. Arhiivimaterjalid hoone kohta (dtl 157-161) tähendust ei oma ning kohus neid ei hinda. Juhul kui hoonejaotusplaan puuduks, ei oleks ka võimalik kellelegi ette heita liikmeõiguste rikkumist seoses hoone kasutamise ulatusega.
  2. Nähtuvalt hoonejaotusplaanist moodustab boksi 109 mh vaidlusalune vahesein ning sellest edasi veel 1,17 m. Hageja esitatust ei nähtu, et 2010.a. plaanil punase katkendjoonega tähistatud ala, mille omavolilist hõivamist hageja boks 109 kasutajale ette heidab, oleks suurem kui 1,17 m vaheseinast. Seetõttu ei ole isegi eeldades hageja faktiväite õigsust täiendavalt kasutusse võetud ala kohta võimalik tuvastada, et boks 109 ainukasutuses oleks talle ettenähtust suurem osa ühiskasutuses oleva osa arvelt. Isegi kui see aga nii oleks, ei nõustu kohus hagejaga, et hagejal oleks vahetult hea usu põhimõttest tuletatav nõudeõigus nõudmaks kostjalt ehitustööde tegemist, et viia boksi suurus kooskõlla hoonejaotusplaaniga. Suhtes hooneühistuga väljendub hea usu põhimõte HÜS § 15 lg 1, mille kohaselt hooneühistu liige võib nõuda, et hooneühistule kuuluvat kinnisasja valitsetakse hooneühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste kohaselt, nendega reguleerimata osas aga hooneühistu liikmete huvidest lähtudes.
  3. Hageja väitel ohustavad boksis 109 toimunud ehitustööd vaheseinaga kogu hoone konstruktsioone. Kohus tuvastab, et TJA 29.01.2018 ettekirjutusega (dtl 103-106) peatati kogu ehitustegevus boksis 114 (so sama boks 109 teise tähistusega) seoses avariiohtliku olukorraga ning nõuti erakorralise auditi teostamist. 21.02.2018 ehitusauditi (dtl 52-66) kohaselt on boksis mh eemaldatud mittekandev vahesein (dtl 62). TTJA 03.12.2019 teatega (dtl 107-108) teatati järelevalvemenetluse lõpetamisest. Teate kohaselt teostati 19.11.2019 paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et garaažiboksis enam ohtlikku olukorda ei ole, sh otsasein on põrandast laeni uus laotud. Tõendamaks, et uus vahesein on ehitatud valesse kohta, on hageja viidanud fotodele ehitusauditist (dtl 64): punane nool on hageja tähistus lammutatud seina asukohast 5 kollane nool on hageja tähistus valesse kohta ehitatud seinast
  4. Kohus leiab, et fotod ehitusauditist ei saa tõendada uue vaheseina asukohta, kuna audit on tehtud enne uue vaheseina ehitamist. Audit kajastab olukorda, kus vahesein on lammutatud ning fotodelt saab nähtuda üksnes seina senine asukoht. Kostja on esitanud 18 kostja liikme kinnituse (dtl 109), mille kohaselt ehitas boksi 114 (so 109) kasutaja uue vaheseina samasse kohta, kus vana vahesein oli. Kohus leiab, et isegi kui uus vahesein oleks ehitatud varasemaga võrreldes erinevalt, ei tähenda ainuüksi nimetatud asjaolu, et tegemist oleks ohtliku vaheseinaga. Kohtu hinnangul on TTJA 03.12.2019 teatega tõendatud, et boksis 109 puudub käesoleval ajal vaheseinast (selle puudumisest või asukohast) tulenev oht hoonele kui tervikule.
  5. Hageja selgitas eelistungil, et boksi 109 kõrval asuvat elektrikilbiruumi kasutatakse kogu hoone, sh hageja kasutuses oleva boksi, elektriga varustamiseks. Kilbiruumi suurus ei mõjuta elektriga varustamist. Kohus tuvastas, et vahesein hoonele ohtu ei kujuta. Hageja ei ole välja toonud ka muid asjaolusid, kuidas boksi 109 ja elektrikilbiruumi vahel asuva vaheseina asukoht võiks olla vastuolus hageja huvidega või hageja õigused rikkuda. Seetõttu ei saa kostja olla ka hagis märgitud asjaoludel rikkunud oma kohustusi hoone valitsemisel vastavalt mh hageja huvidele. Kohus jätab hagi rahuldamata.
  6. Kohus leiab, et teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda 2012.a. üldkoosoleku protokoll (dtl 12-14), kirjavahetus TLPA-ga (dtl 18-19), 2010.a. joonise lisa (dtl dtl 28-29), väljavõte registrist (dtl 49), väljavõte Ametlikest Teadaannetest (dtl 50), 12.02.2020 üldkoosoleku protokoll (dtl 77-81), 08.05.2012 kandeavaldus (dtl 144-150). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
  7. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
  8. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
  9. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 1 100 eurot, so kulu lepingulisele esindajale.
  10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on märkinud oma esindaja toiminguteks menetluses järgneva: 6 hagiga tutvumine ja vastamine koos seonduvate toimingutega 6 tundi; tutvumine hageja vastusega kostja vastusele, vastamine kohtunõudele 1 tund; 04.01 seisukoha koostamine 1 tund; istungil osalemine 1 tund; 14.02 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund; otsusega tutvumine ja esindatavale selgitamine 1 tund. Ajakulu kokku 11 h.
  11. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt planeeritud algusajast arvestades 40 minutit ehk 0,67 tundi. Kohus leiab, et ülejäänud osas märgitud toimingud olid asjas vajalikud, väljatoodud ajakulu ühelegi toimingule ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Põhjendatud ajakulu kokku on seega 10,67 tundi. Kostja on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 100 eurot tund (käibemaksu ei lisandu). Nimetatud hind ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus on 1 067 eurot (10,67 x 100). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja 1 067 eurot.
  12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2024 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.03.2022 kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.