, § 179, § 180 alusel välja mõista Artjom Beresnev’ilt riigituludesse: - sundraha summas 1230 eurot; - kaitsjatasu 395,28 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1625,28 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 135,44 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700000548. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tsiviilhagi: Kannatanu I OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 täies ulatuses ning mõista Artjom Beresnev’ilt välja I OÜ kasuks 12 365 eurot, mis tasuda I OÜ arvelduskontole nr xxxx, Xxxx. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (
jagu) või
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 08.01.2025.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (08.01.2025.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS 25.03.2021 pöördus Artjom Beresnev finantsasutuse I OÜ (reg.kood XXX, asukoht xxxx) poole laenu saamise eesmärgil. Tagatiseks pakkus A.Beresnev mootorpaadi SEA DOO, registreerimismärgiga xxxx, esinedes I OÜ ees selle omanikuna, kuid tegelikult kuulus paat A.Beresnevi isale, S. B., kes ei andnud oma luba paadi kasutamiseks tagatisena. Paadi omandiõiguse osas eksitava mulje jätmiseks registreeris A.Beresnev paadi oma nimele, ja seda võltsitud ostu-müügi lepingu alusel (seejuures paat ei ole S. B.i valdusest välja läinud). Pettuse mõju all väljastas I OÜ Artjom Beresnevile laenu summas 2500 eurot. Laenulepingu xxxx kohaselt kohustus A.Beresnev tasuma perioodil 25.05.2021 – 25.08.2021 iga kuu 100 eurot intressina ning 25.09.2021 põhisumma ja intress kokku 2600 eurot. Sel viisil Artjom Beresnev viis laenufirma tahtlikult eksitusse laenusaaja maksevõimekuse osas, millega suurendas laenuandja äririski laenulepingu sõlmimisel, mis ka realiseerus kui Artjom Beresnev jättis lepingust tulenevad nõuded koguulatuses tasumata. Samuti tema, 17.05.2021 sõlmis A.Beresnev I OÜ-iga laenulepingu xxxx summas 2000 eurot, pakkudes tagatiseks sõiduauto MB registreerimisnumbriga xxxx, esinedes laenuandja ees selle omanikuna, kuid tegelikult kuulus sõiduk A.Beresnevi emale, J. B., kes ei andnud oma luba sõiduki kasutamiseks tagatisena. Sõiduki omandiõiguse osas eksitava mulje jätmiseks registreeris A.Beresnev sõiduki oma nimele, ja seda võltsitud ostu-müügi lepingu alusel (seejuures sõiduk ei ole J. B. valdusest välja läinud). 24.08.2021 taotles A.Beresnev laenusumma suurendamist 5000 euro võrra (mida vormistati laenulepinguga xxxx) ning 10.09.2021 veelkord taotles laenusumma suurendamist 2000 euro võrra (mida vormistati laenulepingu xxxx lisana – laenusumma suurendamise nr 2 kokkuleppega), võttes kokku laenu kõnealuse sõiduki tagatisega summas 9000 eurot (s.o 2000+5000+2000). Sel viisil Artjom Beresnev viis laenufirma tahtlikult eksitusse laenusaaja 2 maksevõimekuse osas, millega suurendas laenuandja äririski laenulepingu sõlmimisel, mis ka realiseerus kui Artjom Beresnev jättis lepingust tulenevad nõuded summas 11 105 eurot tasumata. Samuti tema, 16.01.2022 sõlmis I OÜ-iga laenulepingu xxxx summas 1000 eurot, pakkudes tagatiseks sõiduauto MB registreerimisnumbriga xxxx, esinedes laenuandja ees selle omanikuna, kuid tegelikult kuulus sõiduk A.Beresnevi emale, J. B., kes ei andnud oma luba sõiduki kasutamiseks tagatisena. Sõiduki omandiõiguse osas eksitava mulje jätmiseks registreeris A.Beresnev sõiduki oma nimele, ja seda võltsitud ostu-müügi lepingu alusel (seejuures sõiduk ei ole J. B. valdusest välja läinud). Sel viisil Artjom Beresnev viis laenufirma tahtlikult eksitusse laenusaaja maksevõimekuse osas, millega suurendas laenuandja äririski laenulepingu sõlmimisel, mis ka realiseerus kui Artjom Beresnev jättis lepingust tulenevad nõuded summas 1260 eurot tasumata. Seega Artjom Beresnev varem kelmuse toimepannud isikuna, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, võltsis kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja ajal, kuid hiljemalt 25.03.2021, müügilepingu mootorpaadi SEA DOO, RXP-X-J-618, registreerimisnumber xxxx ostu-müügi kohta, märkides end ostjana ja võltsides müügilepingus S. B.i kui müüja allkirja, mille alusel on võimalik omandada mootorpaadi omandiõigust. Samuti tema, võltsis kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja ajal, kuid hiljemalt 12.04.2021, oma nimele volikirja, milles märgitakse, et S. B.i kuuluva väikelaeva Mercury Ocean Runner 420, registreerimisnumbriga xxxx, tehasetähisega xxxx registreerimistunnistus on kadunud ning palutakse väljastada uus registreerimistunnistus, võltsides volikirjas S. B.i allkirja, mille alusel on võimalik omandada õigus registreerimistunnistuse taotlemiseks. Samuti tema, võltsis kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja ajal, kuid hiljemalt 12.04.2021, müügilepingu tema ja S. B.i vahel väikelaeva Mercury Ocean Runner 420, registreerimisnumbriga xxxx, tehasetähisega xxxx müügi kohta, võltsides S. B.i kui müüja allkirja, mille alusel on võimalik omandada mootorpaadi omandiõigust. Samuti tema, võltsis kohtueelsel menetlusel tuvastamata kohas ja ajal, kuid hiljemalt 23.08.2021, müügilepingu tema ja tema ema J. B. vahel sõiduauto MB registreerimisnumbriga xxxx müügi kohta, võltsides J. B. kui müüja allkirja, mille alusel on võimalik omandada sõiduki omandiõigust. Seega pani Artjom Beresnev toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 25.03.2021 esitas Transpordiameti Tallinna teenindusbüroole, aadressil Heli 6, Tallinn teadvalt võltsitud müügilepingu mootorpaadi SEA DOO, RXP-X-J-618, registreerimisnumber xxxx ostu-müügi kohta, eesmärgiga kasutada mootorpaadi tagatisena laenulepingu võtmiseks. Samuti tema, 12.04.2021 esitas Transpordiameti Tallinna teenindusbüroole, aadressil Heli 6, Tallinn teadvalt võltsitud volikirja uue registreerimistunnistuse saamiseks väikelaevale Mercury Ocean Runner 420, registreerimisnumbriga xxxx, tehasetähisega xxxx. Samuti tema, 12.04.2021 esitas Transpordiameti Tallinna teenindusbüroole, aadressil Heli 6, Tallinn teadvalt võltsitud väikelaeva Mercury Ocean Runner 420, registreerimisnumbriga xxxx, tehasetähisega xxxx müügilepingu, eesmärgiga kasutada väikelaeva tagatisena laenulepingu võtmiseks. 3 Samuti tema, 24.08.2021 esitas Transpordiameti Tallinna teenindusbüroole, aadressil Heli 6, Tallinn teadvalt võltsitud sõiduauto MB registreerimisnumbriga xxxx müügilepingu, eesmärgiga kasutada sõiduki tagatisena laenulepingu võtmiseks. Seega pani Artjom Beresnev toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise ,eesmärgiga omandada õigusi, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu I OÜ esitas tsiviilhagi summas 12 365 eurot. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Artjom Beresnev’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe on järgmine: prokurör taotleb Artjom Beresnevi süüdimõistmist KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Kuivõrd Artjom Beresnev pani toime ühe teo, mis vastab nii KarS § 209 lg 2 p 1 kui ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 koosseisudele, siis lähtudes KarS § 63 lg-st 1 (RKL 3-1-1-15-08, p 15) taotleb prokurör kohtus Artjom Beresnevi karistamist KarS § 209 lg 2 p 1 alusel osundatud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 6 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Ka kinnitas süüdistatav, et nõustub esitatud tsiviilhagiga. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Artjom Beresnev’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Artjom Beresnev tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Artjom Beresnev’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kuivõrd tulenevalt
Kohus peab võimalikuks lähtuda kokkuleppes ettenähtud kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise ettepanekust, need lähtuvad kriminaaltoimiku materjalidest ja on põhjendatud. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
Arvestades, et antud kriminaalasjas sõlmiti kokkulepe 18.12.2024.a, oli menetlusosalistel põhjust eeldada, et asi võidakse lahendada ka veel 2024 aastal. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kohus ei saa hälbida kokkuleppe järgi väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude jaotusest ilma, et menetlusosalised seda kohtuistungil muudaksid, on kohtu hinnangul otstarbekas lähtuda kokkuleppes ettenähtud sundraha määrast, mille suurus on seotud 2024.a palga alammääraga. 2024.a sundraha suurus II astme kuriteo puhul oli 1230 eurot. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha summas 1230 eurot ning sellest ülejääv osa, s.o 99 eurot tuleb jätta riigi kanda. Lisaks on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 395,28 eurot, mis samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest ja kohtuistungil esitatud taotlustest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude 4 hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaalasjas on kannatanu I OÜ esitanud tsiviilhagi summas 12 365 eurot. Kokkuleppes ja kohtuistungil on süüdistatav esitatud tsiviilhagiga nõustunud. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu I OÜ esitanud tsiviilhagi summas 12 365 eurot ning see kuulub väljamõistmisele Artjom Beresnev’ilt kannatanu kasuks. Kohus juhindub
Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.