Obsah (5)

§ 323§ 65§ 121§ 54§ 55

1-25-160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2025 Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-160 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea T

§ 323

lg 1 - § 25 lg 2 ning § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Reelika Ratassepp Süüdistatav Arturs Jegorovs – isikukood 39902220073, xxxx kodanik, viibimiskoht xxxx, emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arturs Jegorovs

§ 323

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.09.2024 otsusega nr 1-24-3043 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 11 aastat. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 26.09.2024 otsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, s.o 6 kuud 26 päeva vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 10 aastat 5 kuud ja 4 päeva. Süüdi tunnistada Arturs Jegorovs

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks vangistus 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2024 kohtuotsusega nr 1-24-3043 ja käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 10 aastat 5 kuud ja 4 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 11 aastat ja 4 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.01.2025, millest alates kuulub kandmisele 11 aastat ja 4 päeva vangistust.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Arturs Jegorovsile lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Arturs Jegorovsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Välja mõista Arturs Jegorovsilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 713,70 eurot riigituludesse. Kohustada Arturs Jegorovsit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 170,22 eurot. Menetluskulud summas 2042,70 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Arturs Jegorovs, kriminaalasi 1-25-160, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 87,84 eurot riigi kanda. Tallinna Vangla võrgukettal olevad videosalvestused kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Arturs Jegorovsit süüdistatakse selles, et tema 10.07.2024 kella 10.48 paiku aadressil XXX, esimese üksuse kolmanda korruse aatriumis ründas R. S.-i, kuna viimane andis 10.01.2024 kriminaalasjas xxxx tunnistajana Arturs Jegorovsit süüstavaid ütluseid. Nimelt tegi Arturs Jegorovs parema käega löögi R. S.-i pea suunas eesmärgiga tekitada kannatanule vähemalt füüsilist valu. Löök kannatanut ei tabanud, sest ta jõudis oma pea eest ära tõmmata. Seejärel püüdis Arturs Jegorovs kinni haara kannatanu kaelast, kuid kuna kannatanu käes oli tualettpaberite plokk, ei ulatunud Arturs Jegorovsi käsi kannatanu kaelani. Arturs Jegorovsi tegevuse tõttu kukkusid kannatanu käest tualettpaberid maha, misjärel haaras ta vasaku käega kannatanu kaelapiirkonnast ja tegi parema käega löögi kannatanu pea suunas, kuid löök ei 2 tabanud. Kuivõrd Arturs Jegorovsi tegevus kannatanule füüsilist valu ega tervisekahjustusi ei tekitanud, jäi kuritegu tema tahtest olenemata lõpule viimata. Seega Arturs Jegorovs pani toime vägivalla kasutamise katse tunnistaja vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, s.o

§ 323lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.02 paiku aadressil XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx lõi vähemalt kahel korral vasaku käega kannatanut M. K. näo piirkonda, mille tõttu kannatanu jalutusboksi betoonpõrandale selili kukkus. Arturs Jegorovsi tegevus põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: kriimustus pealael; hematoom ja turse parema silma all; punetus paremal põsesarnal; hematoom ülahuule siseküljel paremal pool; marrastus ja hematoom vasaku põse siseküljel; punetus turjal ja alaseljal selgroo piirkonnas. Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.06 paiku aadressil XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx lükkas tugevasti kannatanu A. S.-i vastu betoonseina nii, et kannatanu lõi pea vastu seina ära ja selle tagajärjel kaotas teadvuse ning vajus külili seina küljes olevale pingile. Seejärel lõi Arturs Jegorovs pingil lamavat kannatanut parema käega tema pea piirkonda, misjärel kannatanu betoonpõrandale vajus. Oma tegevusega põhjustas Arturs Jegorovs kannatanule tervisekahjustused: turse ja marrastus kukla piirkonnas paremal pool; marrastus pealael paremal pool. Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.08 paiku aadressil XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx eesmärgiga tekitada kannatanule A. S. vähemalt füüsilist valu, lõi vasaku käega neljal korral kannatanut pea piirkonda. Arturs Jegorovs tegi kannatanu suunas vasaku käega ka viienda löögi, kuid see kannatanut ei tabanud, sest kaks läheduses viibivat isikut tõmbasid Arturs Jegorovsi kannatust eemale. Kuritegu jäi Arturs Jegorovsi tahtest olenemata lõpule viimata, sest kannatanu jõudis löökide eest kaitseks käed ette panna ning tema tegevus kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ei tekitanud. Seega pani Arturs Jegorovs oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Arturs Jegorovsi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.01.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Arturs Jegorovsi süüdi tunnistamist

§ 323

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 26.09.2024 otsusega nr 1-24-3043 mõistetud karistusega 11 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 11 aastat vangistust, millest arvestada

§ 65

lg 1 teise lause alusel maha Harju Maakohtu 26.09.2024 kohtuotsuse järgi ära kantud karistus, milleks on kokkuleppe sõlmimise kuupäeva 13.01.2025 seisuga 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Kandmata karistus on 13.01.2025 seisuga 10 aastat, 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Samuti taotleb prokurör Arturs Jegorovsi süüdi tunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada süüdistatavale mõistetud karistust 7 kuud vangistust

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ära kandmata osa võrra, s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeva 3 seisuga (13.01.2025) 10 aastat, 5 kuud ja 13 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 11 aastat ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Arturs Jegorovsile lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Arturs Jegorovsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 713,70 eurot riigituludesse. Jätta kaitsetasu summas 87,84 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4