MS § 238 lg 2 sätestatut vähendati 1 1-19-3474 mõistetud karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.05.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.T puhul on vastav tingimus täidetud.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
V.T iseloomustuses on mitmeid positiivseid aspekte. Vanglas V.T töötab. See aitab tekitada ja säilitada tööharjumust ning on vabanemise korral abiks ühiskonda sotsialiseerumisel. Ka aitab saadav töötasu hüvitada olemasolevaid nõudeid. Positiivsena tuleb välja tuua sedagi, et V.T-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse V.T ennetähtaegseks vabastamiseks. Teisalt esineb ka negatiivsed asjaolusid, mida ei saa tähelepanuta jätta. V.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on V.T-l kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kohtuotsusega karistati V.T-d vanglakaristusega sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks on tal kehtiv karistus ka kelmuse toimepanemise eest. Eriliigiliste süütegude toimepanemine viitab kõrgele retsidiivsuse ohule. 2 1-19-3474 V.T ei näidanud ka kohtuistungil üles tõelist tahet asuda vabanedes tööle ning võtta edasise elukäigu osas selge kontroll. Pigem väljendas oma valmidust seaduskuulekaks eluks sõnades, kuid millised konkreetsed teod seda tagaksid, kinnipeetav selgelt välja tuua ei osanud. Kahtlusteta on alaealised hooldust vajavad lapsed need isikud, kes saavad isikut motiveerida käituma ühiskonnas aktsepteeritud viisil. Kuid alaealised lapsed olid V.T-l olemas ka kuritegude sooritamise ajal ning vajadus nende eest hoolt kanda ei mõjutanud V.T-d hoiduma kuritegude sooritamisest ning narkootiliste ainete tarvitamisest. V.T enda sõnul enne vangistust tööl ei käinud. Samuti puudub tal vabanemisel garanteeritud töökoht. Seejuures omab V.T küllaldaselt suures ulatuses võlakohustusi. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetav on pikaajaline narkosõltlane, on perspektiiv seaduskuulekaks eluks kasin. Need asjaolud viitavad võimalikele tulevastele majanduslikele raskustele, mille ilmnemisel suureneb ka kuritegeliku käitumise oht. Neid asjaolusid kogumis arvestades puudub kohtul käesoleval hetkel veendumus, et V.T hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma. Lisaks eelnevale suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu asjaolu, et V.T lähedaste seas on kriminaalkorras karistatud isikud (ema) ning tema vend ei soovi kinnipeetavaga suhelda. Seetõttu on õiguskuulekat elu toetav sotsiaalne võrgustik piiratud. Eelkõige tuleb aga arvestada sellega, et V.T on pikaajaline narkosõltlane, kes pani kuriteod toime narkojoobe seisundis. Kuid sõltuvusvaba elu on V.T elanud vaid vangistuses viibides. Narkosõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess ning eeldab üldjuhul asjatundja tuge. V.T ei ole vangistuse ajal saanud teenuseid, mis motiveerivad sõltuvusest vabanemist. Seega on V.T oma mõtetes kujundanud seisukoha, et ta on vabadusse pääsedes valmis narkovabaks eluks, kuid reaalsed sammud, mis seda kinnitaksid, käesoleval hetkel puuduvad. Vangla on V.T suhtes koostatud iseloomustuses esitanud viiteid V.T varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistusele. V.T iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste varasemate, arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole
RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et V.T tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et V.T on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.