Obsah (6)

§ 424§ 209§ 69§ 50§ 16§ 57

1-19-3474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29.05.2019 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumid

§ 424

lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav O.L Elukoht XXX; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; algharidus; emakeel vene keel; töökoht puudub Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 04.04.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis

§ 69lg 1 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga.

ÜKT tegemise tähtaeg on 2 aastat. ÜKT tunnid on täielikult täidetud Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada O.L süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2017 otsusega mõistetud karistuse – 1 (üks) aasta vangistust ehk 360 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1 1-19-3474 Arvata karistusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2017 otsuse järgi täielikult äratehtud 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd ehk 1 (üks) aasta vangistust. Lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada O.L vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Kohaldada O.L-ile kohtusaalis. tõkendina vahistamist ning võtta O.L vahi alla Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.05.2019. Alates vangistusest vabastamise päevast võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel O.L-ilt 1 (üheks) aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on O.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vabanemisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Mõista O.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 senti; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 87 (kaheksakümmend seitse) eurot; kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 120 (ük ssada kakskümmend) eurot ning määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 12.05.2019 ja 29.05.2019 kohtuistungite l osutatud õigusabi eest 210 (kakssada kümme ) eurot ja sundtoomise kulud 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Määrata, et O.L-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksek orraldusele märkida viitenumber 99919700025429 ning selgitus „ O.L , 1-19-3474, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. maist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 21.06.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. 2 1-19-3474 Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Kohtu alla antud isiku süüdistus O.L-i süüdistatakse selles, et tema 19.12.2018.a. kella 06.05 paiku Narvas, Kangelaste tänaval juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid (tema uriinis oli avastatud amfetamiin) ja vastavalt Eesti Kohtumeditsiini Instituudi ekspertiisiaktile nr. 1795T tuvastati O.L-il amfetamiini tarvitamise tagajärjel tekkinud joove. Sellise käitumisega O.L rikkus LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joovet. Oma tahtliku tegevusega pani O.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamis kohtuistungil. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et O.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Uuringu tulemusega (lk 10) on tuvastatud, et O.L-ilt äravõetud uriiniproovist oli leitud narkootiline aine amfetamiin. Vastavalt terviseseisundi kirjeldamisele (lk 7) ja eksperdi arvamusele (lk 11), O.L-il 19.12.2018 kell 07.25 esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Tunnistaja N P ütlustega (lk 12) on tuvastatud, et tema 19.12.2018 kell 06.05 ekipaaži 4474 toimkonnas patrullpolitseiniku N.L peatas kontrollimiseks sõiduautot BMW XXX, sõiduki juhiks osutus O.L , kes oli kerges alkoholijooves, juhile tehtud narkotest andis positiivse 3 1-19-3474 tulemuse amfetamiinile. Isik oli toimetatud Narva Haiglasse uriiniproovi andmiseks. Kahtlustatav O.L-i eeluurimisel antud ütlustega (lk 33-38), mille kohaselt kahtlustatav tunnistas end süüdi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis O.L otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on amfetamiini tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. V astavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlas t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

§ -s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. O.L on varem kriminaalkorras karistatud üldkasuliku tööga ning vaatamata sellele pani ta üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et O.L-i karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem isegi olukorras, kus süüdistatav vabatahtlikult pöördus rehabilitatsioonikeskusesse narkovastase ravi saamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et O.L-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüaste on keskmi ne. Sellega seoses väärib süüdistatav keskmist karistust. Arvestades aga sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu

§ 57

mõttes (puh tsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et O.L-i on otstarbekohane karistada

§ 424ettenähtud vangistusega alla keskmise määra.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). 4 1-19-3474 Selliseid asjaolusid O.L-i puhul ei esine. Lisakaristus Selleks, et aidata süüdistataval paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, kohaldab kohus tema suhtes ka

§50lg 1 ettenähtud lisakaristust.

Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see põhimõte leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu

§ 57

mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava lisakaristus võib olla alla

§ 50lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra.

V Tõkendi valimine Kuna süüdistatavale mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 2 ja 41 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine ning vältida uute süütegude toimepanemist süüdistatava poolt enne kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, ta pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja kestel, tegemist on narkootilisi aineid tarvitava isikuga. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et üksnes vahistamisega on võimalik tagada süüdistatav O.L-i seadusekuulekat käitumist enne kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. VI Menetluskulud Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Puuduvad alused nende riigi kanda jätmiseks. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et karistuseks on määratud reaalne vangistus on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5