KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 10.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3357 Haldusasi W.T kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.T esitas 12.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse peatada W paigutamine Haapsalu kinnisesse asutusse, taastada C. W.T eestkoste W suhtes, kohustada Wle advokaati määrama seoses vägistamise ohvriks langemisega Viru Vanglas ning mõista välja mittevaraline kahjunõue 10 000 eurot laimu ja maine kahjustamise eest. Kaebaja esitas ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuse kohaselt on Põhja-Pärnumaa valla sotsiaaltöötajad esitanud kaebaja kohta valeväiteid. Kaebaja ei ole rahul valla tegevusega W toetamisel sotsiaalteenuste kaudu. Kaebaja ja A. W.T on hoolitsenud W eest. Põhja-Pärnumaa valla sotsiaaltöötajad koos eestkoste spetsialistiga plaanivad W kinnisesse asutusse panna, mida aga W ega kaebaja ei 3-24-3357 soovi. Taastada tuleb A. W.T volitused W eestkostjana, mille Viru Maakohus
2. a-l lõpetas.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 16.12.2024 määrusega kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu nõuetes peatada W paigutamine kinnisesse asutusse, taastada C. W.T eestkoste W üle ning kohustada Wle advokaati määrama. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kaebaja nõuded seoses W kinnisesse asutusse paigutamisega ning eestkoste taastamisega on tsiviilõiguslikud küsimused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530, § 533 lg 1 p 1), mille lahendamine on maakohtute pädevuses. Kaebaja palus kaebuses kohustada Põhja-Pärnumaa valda määrama Wle advokaat seoses vägistamisjuhtumiga Viru Vanglas. Juhul, kui W suhtes on toime pandud karistusseadustiku §-s 141 sätestatud süütegu, tuleks esitada vastav kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195). Seejärel saab W kannatanuna taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist kriminaalmenetluse raames (KrMS § 41 lg 3). Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5 sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Süütegude menetlemine ning kriminaal(kohtu)menetluses osutatava riigi õigusabi andmise otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning saata asi halduskohtule lahendamiseks. Tegemist on avalik õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning seda on võimalik menetleda.

Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel läbi vaatamata. 5. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas kaebus tuleb lahendada halduskohtus või maakohtus.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebus tuli tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuses esitatud nõuete (peatada W paigutamine kinnisesse asutusse, taastada C. W.T eestkoste W üle ning kohustada Wle kriminaalmenetluses advokaati määrama) lahendamine ei kuulu

§ 4lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea 2

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Isikult vabaduse võtmine, sh paigutamine kinnisesse asutusse saab Eestis üldjuhul toimuda vaid kohtulahendi alusel. Vastavad materiaalõiguslikud eeldused on reguleeritud eelkõige psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS § 11 jj), sotsiaalhoolekandeseaduses (§ 105 jj) ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (§ 4 jj). Peamised menetlusõiguslikud eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse on reguleeritud TsMS §-s 533 jj, osaliselt ka eespool viidatud seadustes. Üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib isiku kinnisesse asutusse paigutada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik (vt Riigikohtu 02.10.2024 määrus asjas nr 2-17-18027, p 14). Erandlikel juhtudel võib kinnipidamine ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi toimuda enne kohtult loa saamist halduskorras. Kohtumääruseta toimunud kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkust saab kontrollida eelkõige PsAS § 11 lg 2 teise lause ja § 13 lg-te 2 ja 3 ning TsMS § 534 lg 6 nõuete täitmise kontrollimise teel halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu 19.02.2014 määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p-d 46.2 ja 50; Riigikohtu 17.06.2015 määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p-d 16 ja 17; Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2022 määrus asjas nr 2-22-9665, p 21).
2. Kaebaja väidetest järeldub, et vastustaja töötajad alles planeerivad W kinnisesse asutusse paigutamist. Praegusel juhtumil kohtulahendita (loata) riigipoolset kinnipidamist ei ole toimunud ja tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi ei ole veel rakendatud. Kuigi isiku kinnisesse asutusse paigutamise puhul võib tegemist olla ka avalik-õigusliku küsimusega (vt nt Riigikohtu 19.02.2014 määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p 24; Riigikohtu 18.11.2013 määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p 7; Riigikohtu 17.04.2009 otsus asjas nr 3-3-1-16-09, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-23-22, p 9), siis ei tulene sellest tingimata halduskohtu pädevust sellega seotud nõuete lahendamiseks. Seadus võib ka haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (

§ 4lg 1).

Isiku paigutamine kinnisesse asutusse lahendatakse reeglina isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluses maakohtus hagita menetluse korras (TsMS § 475 lg 1 p 6, § 533 lg 1 p 1). Kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on tagatud abinõu rakendamise (eelnev) kohtulik kontroll, asjatundja arvamuse saamine isiku seisundi kohta, isik ja tema lähedased kuulatakse ära ning riik tagab isikule esindaja. Seega praegusel juhul ei ole asja pädev lahendama halduskohus, kuna kinnisesse asutusse paigutamise küsimuse lahendamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord. 9. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3