KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-104725 Tsiviilasi Aktiva

) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise 1 määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. nõue

1. Kohus on kontrollinud Kohtute Infosüsteemist, et kostja pankrot on tsiviilasjas 2-2310255 välja kuulutatud 18.09.2023 kell 14.
2. Käesolevas tsiviilasjas on kostja vastu esitatud varaline nõue, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit. Eeltoodust tulenevalt on PankrS § 43 lg 2 eeldused täidetud. Kohus jätab hagi vastavalt PankrS § 43 lg-le 2 läbi vaatamata.
3. PankrS § 431 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi on jäetud läbi vaatamata

§ 423

lg 3 sätestatud muul seaduses nimetatud juhul, milleks on pankrotiseaduse § 43 lg-st 1 tulenev kohtu kohustus jätta hagimenetluses läbi vaatamata enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses olev varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, on tegemist asjaoluga, mida hageja mõjutada ei saanud, ning seda peab kohus menetluskulude määramisel arvestama. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et menetluskulude jätmine hageja kanda on ebaõiglane ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 6.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 7. Hageja esitas taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 31.01.2023 riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 31.03.2023 riigilõivu 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on tagastada hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot, kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 65 eurot tagastamist

§ 150lg 3 alusel.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale

§ 150

lg 1 p 3 alusel tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EEXXX. 8.

§ 427

kohaselt on käesolev kohtumäärus edasikaevatav osas, milles kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 2