KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht , Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7939 Tsiviilasi PlusPl
) § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
§ 403
⁴ lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
§ 4034
lg 5 sätestab, et krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja omandas teabe nõuetekohase hoolsusega selleks, et hinnata, kas kostja suudab laenu tagasi maksta ning arvestas selleks kõigi asjaoludega, samuti täiendava teabe küsimist ja tarbija hoiatamist. Pärast teabe kogumist ja tarbija hoiatamist peab krediidiandja
§ 403
⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Antud juhul on ilmne, et laenutaotluses esitatu ei läinud pangakontoga kokku. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus
§ 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud krediidiandjal kujuneda veendumust, et tarbija on krediidivõimeline. 9.
§ 4034
lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub
§ 403
4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 10. Hageja esitas 27.09.2023 alternatiivnõude juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud
§ 403lg 6, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 4618,07 eurot, viivise 610,91 eurot ja sissenõudekulud 35 3
(4)2-23-7939 eurot. Kostja sai 10.11.2021 laenuandjalt 5164,38 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 546,31 eurot.
- Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Põhinõue tuleb rahuldada kostjale välja makstud ja tagasi makstud summade vahe ulatuses, s.o 4618,07 eurot. Uuesti määratud tagasimaksetest nähtuvalt said sel juhul tasutud esimesed viis osamakset ja osaliselt ka kuues, st laenuandjal tekkis õigus lepingu ülesütlemisest hoiatamiseks alles 21.05.2022, mitte 21.04.2022 (vt dtl 35) ning lepingut ei saa lugeda alates 12.05.2022 üles öelduks. Seetõttu jääb hagi viivisenõude ulatuses rahuldamata kuni selle ülesöelduks lugemise ajani.
- a oli intressimäär 0%, aga hageja on uuesti määratud tagasimaksete tabelis märkinud kõigi kuumaksete suuruseks kuni 20.09.2025 ühesuguse summa, kusjuures osamaksete summa võrdub saadud rahaga. Järelikult puudub alus intressinõude rahuldamiseks ka
- a eest. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 16.06.2023, kui ta sai kätte hagiavalduse ning sellest ajast tuleb lugeda leping üles öelduks. Põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh haldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. 12.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada
§ 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu viivisemäär ei ole
§ 4034lg 7 kohaselt kohaldatav.
- Seega tuleb kostjalt välja mõista laenuna saadud, kuid tagasi maksmata 4618,07 eurot, seadusjärgne viivis 16.06.2023 kuni 09.01.2025 883,44 eurot ning viivis alates otsuse tegemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras, kuid mitte põhinõuet ületavas osas. Menetluskulud
- Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 60% ulatuses (7728,24 vs 4618,07 eurot), seega jäävad hageja kulud 60% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
- Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud kulu. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
- Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 870 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 522 eurot (60%).
- Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
- Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4
(4)