) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Määruse resolutsiooni p 4 peale võib Eesti Advokatuur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 23 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (
)§ 203 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja tunnistas 30.10.2024 kehtetuks vaidlustatud 27.04.2023 ettekirjutushoiatuse nr 2.1.-1/2023-607-5 ning esitas kohtutäiturile avalduse sellega seotud täitemenetluse (täiteasi nr 195/2024/745) lõpetamiseks. Ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-607-5 kehtetuks tunnistamise ja 30.10.2024 tehtud avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 195/2024/745 on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks. Nii kaebaja kui vastustaja on mõlemad menetluse lõpetamisega nõus. 22. Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust sama kaebuse esemega seoses enam kohtusse pöörduda. 23.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajale tagastada.
lg 8 sätestab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Praegusel juhul oli riigilõivu tasumiseks kohustatud kaebaja, kuid riigilõiv on tasutud menetlusvälise isiku poolt. Seega on kaebajal võimalik esitada taotlus, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
lg 81).
lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas tunnistati haldusakt kehtetuks ja tehti toiming tingituna kaebuse esitamisest. Vastustaja tunnistas ettekirjutuse- hoiatuse kehtetuks ning esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks pärast käesoleva kaebuse esitamist kohtule. AKI-l oli võimalus ettekirjutushoiatus kehtetuks tunnistada ja avaldusega kohtutäituri poole pöörduda ka enne kohtumenetlust, kuid vastustaja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse lõpetamine tingitud kaebuse esitamisest kohtule. 3
lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Kuna kaebaja on antud riigi õigusabi ja vastustajaks on Eesti Vabariik AKI kaudu, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. 24. Kaebaja esitas 20.05.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse. Harju Maakohus rahuldas 24.05.2024 antud määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kohus selgitas, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lõikes 2 ettenähtud juhul. Selliselt hõlmab riigi õigusabi ka esindamist halduskohtumenetluses, sest kaebaja õiguste parema kaitsmise nimel tuli kaebus esitada halduskohtusse (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kaebuse koostas ja esitas halduskohtusse vandeadvokaat Meelis Masso (Meelis Masso Advokaadibüroo, reg. nr 14214236), kes osutas kaebajale õigusabi. Vandeadvokaat Meelis Masso esitas 19.07.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 557,54 eurot, mille Tallinna Halduskohus 01.10.2024 antud määrusega rahuldas. Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad 3-24-1903 ja 3-24-2113 ühte menetlusse ja seetõttu aktsepteerib riigi õigusabi andmist mõlemas asjas. Vandeadvokaat Meelis Masso esitas 19.12.2024 kohtule uue taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 95,16 eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja teinud järgmisi toiminguid: 19.12.2024 tutvumine kohtunõudega, töö e- toimikus ja töö seisukohaga kohtunõudele kokku 60 minutit. Juhindudes riigi RÕS § 22 lg-test 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-st 5 ja § 11 lg-st 1 leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 95,16 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.