KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 24. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-23-6438 Tsiviilasi D.-C. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes Tsiviilasj

§ 101lg 6 kohaldamist. 2

§ 101

lg 5 teise lause kohaselt arvestatakse lasterikka pere toetusest elatise hulka pool jagatuna võrdselt kõigi peres kasvavate laste vahel, s.t et hagejale teoreetiliselt langev osa perioodil 01.11.2023 – 31.12.2023 oli 650/2 (pool toetusest) = 325/2 (s.o kummagi vanema kasuks) = 162,5/3 (s.o kõigi laste vahel) = 54,20 eurot ning alates 01.01.2024 vastavalt samadele arvutustele 37,50 eurot. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane lasterikka pere toetuse arvestamine, kuna hageja leiab, et hagejal on erivajadused ja sellega seonduvalt nn keskmise lapsega võrreldes suuremad ülalpidamiskulud tekkinud kostja tegevuse tõttu. Kostja seisukoht

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Laps viibib poole ajast kostja juures. Kuni 22.06.2022 ei pidanud hageja isa hagejat ülal ning seda tegi ainuisikuliselt kostja. Hageja on isa juures viibimise perioodil viibinud ka tegelikkuses turvakodus. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, kuna tol ajal kehtis suhtluskord, mille kohaselt pidi laps viibima emaga enamuse ajast ja isaga saama vaid kokku. Tegelikult viibis laps mõlema vanema juures ja alates 24.07.2023 ei ole isa võimaldanud emal lapsega kohtuda, kuni veebruarini 2024, mil laps isa juurest ema juurde nädalaks põgenes ja hiljem 2 nädalat turvakodus viibis. Hetkel on kohtu menetluses tsiviilasi, kus määratakse ilmselt kindlaks uus suhtluskord. Isa peres kasvab 3 last, seega tuleb arvestada elatise summa kindlaksmääramisel lasterikka pere toetusega. Kostja on seisukohal, et lähtuda tuleb kehtivast suhtluskorrast, mis on määratud tsiviilasjas xxxx tehtud ja 30.11.2021 jõustunud määrusega. Seda kohtumäärust ei ole tühistatud ega muudetud. Selle kohtumääruse kohaselt pidi hageja veetma isaga üksnes paaritute nädalate nädalalõpud ja suveperioodil kaks kahenädalast perioodi järjest. Isa on seda suhtluskorda rikkunud. Asjaolu, et laps on isapoolse rikkumise tõttu viibinud enam isa juures, ei anna alust elatise väljamõistmiseks emalt, sest see ei oleks õiglane. Hageja läks isa juurde 22.06.2022, mitte 14.06.
2. Tagasiulatuva elatise arvestamisel tuleb seega arvestada, et laps viibis ema juures 2022 aastal alates juunikuust (kuni 22.06.2022 elas laps emaga) järgmiselt: 01.06-22.06.2022 22 päeva; 18.07.-24.07.2022 7 päeva; 05.08.20.08.2022 14 päeva; 09.09.-11.09; 23.09-25.09.2022 6 päeva; 07.10-10.10;21.10-23.10.2022 7 päeva; 04.11.-06.11;18.11-20.11.2022 6 päeva; 02.12-04.12;16.12-18.12.2022 6 päeva; 2023 aastal viibis laps ema juures järgmiselt: 06.01-08.01.;13.01-15.01.2023 6 päeva; 10.02.12.02;17.02-19.02.2023 6 päeva; 10.03-12.03.;24.03-26.03.2023 6 päeva; 06.04-09.04; 21.0423.04.2023 6 päeva; 11.05.-14.05;18.05-21.05.2023 6 päeva; 06.06.-11.06;28.06-30.06.2023 9 päeva; 01.07-24.07.2023 24 päeva. Pärast seda pole isa lapsel emaga kohtuda võimaldanud, v.a. 01.02-08.02.2024 viibis laps emaga ja 09.02-23.02 Tallinna Laste turvakodus, st 8 päeva 3

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostja laps (dtl 11-13, 40-41). Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale vaidlusalusel perioodil (s.o alates 14.06.2022) andnud ülalpidamist raha perioodilise maksmisega hageja isa kontole. Samuti ei ole vaidluse all, et hagejale makstav lapsetoetus on laekunud kuni septembrini
2. a kostjale ja alates oktoobrist
3. a hageja isale ning et hagejaga seonduvalt on makstud alates 01.11.2023 lasterikka pere toetust, kuni 31.12.2023 summas 650 eurot kuus ning alates 01.01.2024 tasutakse 450 eurot kuus. Poolte vahel on põhiline vaidlus selles, kas kostja pidi maksma hagejale elatist ka perioodi eest, mil hageja pidi kehtiva suhtluskorra alusel elama ema juures, kuid tegelikult elas isa juures ning suhtles emaga määratud suhtluskorras ettenähtust vähem.
4. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 4

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

9.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega tuleb elatist maksta eelduslikult alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Samas ei saa lähtuda üksnes sellest, kummal vanemal on lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõigus. Nimelt on elatise hagi esitamine õigustatud ka juhul, kui vanematel on jätkuvalt ühine hooldusõigus, kuid laps elab tegelikkuses vaid ühe vanema juures. Seega ei saa ülalpidamiskohustuse olemaolu tuvastamisel lähtuda üksnes või suurel määral hooldusõigusest. 10. Elatise maksmise kohustus saab tekkida eeskätt siis, kui ühe vanema osa lapse eest hoolitsemisel on väiksem kui teisel. Kui vanemad hoolitsevad lapse eest võrdse osa ajast ning nende panused on võrdsed, siis ei pruugi elatise maksmise kohustust tekkida.

§ 101

lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega on praegusel juhul vajalik tuvastada, milline on olnud kummagi vanema osa lapse eest hoolitsemisel, sh milline on olnud lapse ja vanemate suhtluskord.

1. Harju Maakohtu 08.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxxx (dtl 121-138), määrati kindlaks hageja suhtluskord tema vanematega selliselt, et hageja pidi kohtuma oma isaga igal paaritul nädalal reedest pühapäevani, samuti igal paaris nädala kolmapäeval ning suvekuudel paaritutel aastatel ajavahemikus 10.06-20.08 kokku 4 nädalat ja paaris aastatel ajavahemikus 23.06-29.08 4 nädalat. Arvestades hageja ja tema isa määratud suhtluskorra mahtu saab jõuda järeldusele, et lapse põhielukohaks (kus ta veetis enamuse oma ajast) oli ema elukoht. Kohtumäärus jõustus 16.12.
2. Kuna pärast seda ei ole suhtluskorda muudetud enne kui 29.02.2024 esialgse õiguskaitse määrusega, siis saab lähtuda sellest, et ajavahemikus 16.12.2021-29.02.2024 on kehtinud lapse suhtes just see suhtluskord. Ebaõiged on hageja väited, justkui oleks viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse hageja isale andmine mingil moel mõjutanud tsiviilasjas nr xxxx määratud suhtluskorra kehtivust.
3. Vaidlus puudub selles, et vähemalt
4. juunini 2022 oli hageja elukohaks kostja elukoht. Esitatud väidete kohaselt on hageja tegelik elukoht muutunud alates juunist 2022 (hageja väitel alates 14.06.2022 ning kostja väitel alates 22.06.2022). Vaidluse all ei ole asjaolu, et alates 22.06.2022 on hageja ja kostja vaheline suhtlus olnud varasemast oluliselt väiksemas mahus, et ajavahemikus 24.07.2023-01.02.2024 hageja ja kostja ei kohtunud ning et alates 29.02.2024 on määratud uus suhtluskord väga piiratud ulatuses.
5. Kostja viide Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud 12.05.2021 kohtuotsuse punktis 14.1 on kohane. Tolles asjas leidis Ringkonnakohus, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos. Riigikohtu Tsiviilkolleegium selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal 5

§ 101

lg 6 elatise vähendamise alused selliselt, et tolle perioodi osas puudub kostjal kohustus hagejale rahaliselt ülalpidamist anda ning hagi jääb selle perioodi elatise osas rahuldamata.

1. Järgnevalt tuvastab kohus, milline on olnud kostja ja lapse tegelik suhtluse maht alates 22.06.
2. Sellest sõltub, kas praegusel juhul esineb alus elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 alusel.

1. Kostja on 29.05.2024 seisukohas välja toonud, millistel ajavahemikel on hageja perioodil 14.06.2022-24.07.2023 viibinud kostja juures. Esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus lugeda tõendatuks hageja viibimist kostja juures kogu väidetud mahus. Kostja on 22.03.2023 kirjutanud hageja isale (dtl 38-39), et kostja ei ole hagejat juba enam kui kuu aega näinud. Seega ei ole võimalik, et hageja viibis kostja juures väidetud ajavahemikus 10.-12.03.
2. Samuti ei saa kohus lugeda põhjendatuks arvestada koos viibitud päevade hulka eraldi nii kohtumise alguse kui ka lõpu päev. Võib eeldada, et lapse üleandmine isalt emale ja tagasi toimus sarnasel kellaajal ja seega tuleks arvestada kohtumiste kestust mitte kostja poolt toodud moel, s.o näiteks 18.07.-24.07.2022 kokku 7 päeva, vaid lähtudes tegelikult viibitud ööpäevadest, millisel juhul tuleb ajavahemikuks antud juhul vaid 6 ööpäeva. Kokkuvõtlikult saab ajavahemikus 22.06.2022-01.05.2023 lugeda tõendatuks (arvestades hageja poolt konkreetsete vastuväidete puudumist) hageja viibimise kostja juures kokku 52 ööpäeva ulatuses, mis teeb veidi alla 5 ööpäeva ühes kuus keskmiselt. Ajavahemikus 01.05.2023-01.05.2024 on hageja viibinud kostja juures kokku 43 ööpäeva (alates veebruarist 2024 veel üksikud tunnid), mis teeb ühe kuu kohta keskmiselt alla 4 ööpäeva. See jääb mõlema perioodi puhul alla

§ 101

lg-s 6 sätestatud mahu, seega ei arvesta kohus elatise väljamõistmisel kostja juures viibimisega ega vähenda selle võrra väljamõistetavat elatist. 18. Harju Maakohtu 29.02.2024, a kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxxx (dtl 244-248) nähtub, et tsiviilasja menetluse ajaks on määratud kindlaks selline ajutine suhtluskord, mille kohaselt hageja kohtub kostjaga igal nädalal üks kord kestusega kuni poolteist tundi. Kohtu hinnangul välistab taoline suhtluskord alates 29.02.2024

§ 101lg 6 alusel elatise vähendamise.

19. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale alates 14.06.2022 elatist maksnud. Kuna kostjal on hagejast lahus elava vanemana elatise tasumise kohustus, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. 20.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Kostja ei ole tuginenud sellele, et esineksid

§-s 102 toodud alused 7

§-s 101 toodud ulatuses. 21.

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlus puudub selles, et hageja seaduslikule esindajale makstakse alates 01.11.2023 hagejaga seonduvalt lasterikka pere toetust, kuna hageja seadusliku esindaja peres kasvab kolm alaealist last. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud arvestada lasterikka pere toetusega, kuivõrd hageja on erivajadustega ja seda ema tegevuse tõttu ning hageja isa tasub pidevalt hageja erivajadustest tingitud kulusid vähemalt 600 eurot kuus. Kohus leiab, et ei saa jätta arvestamata seaduses sätestatuga ning igal juhul tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka lasterikka pere toetusega. Lasterikka pere toetusega arvestamata jätmine tähendaks, et menetluses ei ole mitte seadusjärgse miinimumi ulatuses elatise nõue, vaid miinimumi ületav nõue. Sellisel juhul peab nõue olema ka selliselt esitatud ning miinimumi ületavad kulud peavad olema tõendatud. Praegu sellist nõuet esitatud ei ole, samuti ei ole tõendatud vastavate kulude kandmist. Kohus saab vaadata hagi läbi, lähtudes esitatud nõudest (TsMS § 5 lg 1). Seega arvestab kohus elatise suuruse tuvastamisel lasterikka pere toetuse maksmisega hageja isale. 22. Lähtudes

§ 101

lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatust, samuti lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusest on põhjendatud elatise suurus ühes kuus ajavahemikus 22.06.202221.06.2024 järgmine:  alates 22.06.2022 kuni 01.01.2023 summas 225,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest);  alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest); (märkus- lapsetoetust suurendati 01.02.2023 jõustunud muudatusega, mida rakendati tagasiulatuvalt alates 01.01.2023)  alates 01.04.2023 kuni 31.10.2023 summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest);  alates 01.11.2023 kuni 31.12.2023 summas 206,16 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)- 54,17 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));  alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 summas 222,83 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast));  alates 01.04.2024 summas 250,22 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (50% lasterikka pere toetuse osast)). 23. Kuivõrd praegusel juhul puuduvad elatise vähendamise alused, tuleb ülalpidamist anda seadusjärgses miinimummääras (vastava perioodi miinimummäär on toodud eelmises punktis). Kostja ei ole andnud ülalpidamist ei miinimummääras ega ka väiksemas ulatuses. Vaidlus puudub, et kostja pole elatist tasunud. Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. 8

§-s 108 on sätestatud, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-s 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

1. Vaidlus puudub selles, et hageja seaduslik esindaja on esitanud kostjale korduvalt elatise maksmise nõude ja see nähtub ka tõenditest (dtl 36, 38). Kohus leiab, arvestades tegelikku suhtluskorda alates 22.06.2022 ei saanud kostjal olla üllatuseks see, et enamik lapsega seotud kuludest on hageja isa kanda. Hageja isa on ka kostjale kinnitanud, et soovib lapsele elatist. Seega pidi kostja olema omapoolsest kohustusest teadlik ning tagasiulatuva elatise nõue ei saanud olla tema jaoks üllatav. Menetluses ei ole ka välja toodud asjaolusid, mis annaks aluse leida, et tagasiulatuva elatise nõudmine oleks kohustatud isikule ebamõistlikult koormav või võiks asetada teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus tagasiulatuva elatise nõuet põhjendatuks, eriti arvestades lapse vaimse tervise toeks kantud suuri kulutusi.
2. Vaidlus puudub selles, et tagasiulatuval perioodil (22.06.2022-30.04.2024) ei ole kostja hagejale rahaliselt ülalpidamist andnud. Kohus on tuvastanud, et ka tollel perioodil ei esinenud alust elatise vähendamiseks lapse suhtluskorra tõttu, s.o teise vanemaga veedetud aeg ei olnud vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kostja on seega rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning tagasiulatuva elatise väljamõistmise eeldused on täidetud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas (67,69+6*225,64+3*215,64+260,33) 2328,78 eurot. Perioodi 14.06.2022-22.06.2022 osas ei ole kostjal elatise maksmise kohustust, tulenevalt

§ 101lg-st 6.

1. Hagi jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata osaliselt, s.o lasterikka pere toetuse mittearvestamise osas, samuti tagasiulatuvat perioodi 14.06.-22.06.2022 puudutava nõude osas.
2. Kostja väide, et kuni 22.06.2022 ei pidanud hageja isa hagejat ülal ning seda tegi ainuisikuliselt kostja, ei ole asjassepuutuv. Elatist ei nõutud perioodi eest enne 14.06.
3. 9