Obsah (8)

§ 5§ 230§ 173§ 163§ 174§ 138§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Anna Liiv Lii

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 3
2. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite, Pensionikeskuse ja Maksuameti andmete alusel.
3. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
4. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5. Hagiavalduse ja 30.09.2024 täiendava seisukoha kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotluses ja rahvastikuregistris esitatud andmetest, samuti kontrollis krediidiandja maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal kehtivad maksehäired puudusid. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema sissetulekuteks 1350 eurot ning kohustusteks 350 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 40,87((201,75+350)/1350x100)%, mis on mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Kostja kinnitas, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Kostja kinnitas, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
6. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
7. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
8. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 23-24), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid.
10. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 5000 eurot, kuivõrd lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid 10 300 eurot ja kostja on tasunud krediidisumma katteks kokku 5300 eurot (10 300-5300). 4
11. Hageja 30.09.2024 ümberarvutuse (dtl 107) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 3199,74 eurot (10300-7100,26).
12. Hageja on tõendanud (dtl 58-61), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 10 300 eurot, ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 7100,26 euro ulatuses.
13. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 26.07.2023 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on võlgnevuses kolme osamakse tasumisega (dtl 62). Krediidiandja luges lepingu lõppenuks alates 10.08.2023, kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud.
14. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab. Lepingu üldtingimuste p10.2 kohaselt miinimumsumma moodustab: (a) 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või (b) 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui (b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldatavate tasudega.
15. Kuivõrd kostjale on teostatud viimane väljamakse 27.04.2023, koostas hageja uue tagasimaksegraafiku (dtl 108), mille kohaselt kohustub kostja tasuma igakuiselt 159,99 eurot, s.o 5% põhinõude jäägist 3199,74 eurot järgmiselt: 28.04.2023 159,99 € 28.05.2023 159,99 € 28.06.2023 159,99 € 28.07.2023 159,99 € 28.08.2023 159,99 € 28.09.2023 159,99 € 28.10.2023 159,99 € 28.11.2023 159,99 € 28.12.2023 159,99 € 28.01.2024 159,99 € 28.02.2024 159,99 € 28.03.2024 159,99 € 28.04.2024 159,99 € 28.05.2024 159,99 € 28.06.2024 159,99 € 28.07.2024 159,99 € 28.08.2024 159,99 € 28.09.2024 159,99 € 28.10.2024 159,99 € 28.11.2024 159,93 €
16. Kuivõrd uue tagasimaksegraafiku kohaselt ei ole kostja tagasimakseid teinud, on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ja leping kehtivalt 10.08.2023 seisuga üles öeldud.
17. Kostjale on väljastatud krediiti 10 300 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 7100,26 eurot. Seega on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu VÕS § 403 4 lg 7 alusel põhjendatud 3199,74 euro ulatuses (10300-7100,26). Kohus jätab rahuldamata põhinõude 1800,26 euro (50003199,74) ulatuses.
18. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intress 712,81 eurot, mis on arvestatud põhinõudelt 5000 eurot perioodi 27.04.2023 kuni 10.08.2023 eest intressimääraga 49,09% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgsed intressimäärad on järgmised: alates 01.01.2023 intressimäär 2,50%, alates 01.07.2023 intressimäär 4%, alates 01.01.2024 intressimäär 4,50% ja alates 01.07.2024 intressimäär 4,25%. Seega on lepingujärgne määr 5 seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (

§ 5). 36.

Hagiavalduse kohaselt palub kostjalt välja mõista viivised 1250,79 eurot, mis on arvestatud põhinõudelt 5000 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 12.02.2024 eest viivisemääraga 49,09% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Vastavalt 30.09.2024 ümberarvutusele nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 447,85 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivisemäär on alates 01.07.2023 12%, alates 01.01.2024 12,5% ja alates 01.07.2024 12,25%, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab vastavalt hageja 30.09.2024 ümberarvutuses esitatule hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3199,74 eurot perioodi 11.08.2023 kuni 30.09.2024 eest. Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 447,85 eurot ja jätab viivisenõude 802,94 euro ulatuses rahuldamata.

1. Hagiavalduse ja 30.09.2024 ümberarvutuse kohaselt nõuab hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 05.09.2023 kiri 25 eurot; 09.10.2023 kiri 5 eurot; 18.10.2023 kiri 5 eurot.
2. Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
3. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
4. Hageja on arvestanud hagi hinnaks 6998,60 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p
6. VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
7. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 05.09.2023 kiri 25 eurot; 09.10.2023 kiri 5 eurot; 18.10.2023 kiri 5 eurot.
8. Kohus rahuldab hagi osaliselt põhinõude, sissenõutavaks muutunud viiviste ja sissenõudekulude osas vastavalt 30.09.2024 esitatud ümberarvutusele ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6 45. Hageja nõuete kogusummaks oli 6998,60 eurot (5000+712,81+1250,79+35). Kohus rahuldas hageja nõude 3682,59 euro (3199,74+447,85+35) ehk ca 53% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 46. Hageja on ühes hagiavaldusega esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 630 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 630 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 53% hageja menetluskuludest ehk 333,90 eurot.
2. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
3. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 50.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 51. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 7