lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
lg 2 p 1 ja lg 4 palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole nr xxxx Xxxx AS, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185. 6. Pooled loobuvad
lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest.
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise 3 kohustamiseks. Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 4.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 8. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 18.12.2024 riigilõivu summas 50 eurot.
lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub avaldajale tagastamisele riigilõiv summas 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr xxxx AS-is Xxxx, selgitusega xxxx, tsiviilasi nr 2-24-19185. 9.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude kokkulepe sisaldub kompromissis. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad avaldaja ja puudutatud isiku endi kanda. 10.
lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 1174). Käesolev määrus, millega kohus kinnitab kompromissi kahju hüvitamise nõude osas, puudutab 4 avaldaja ja puudutatud isiku õigusi. Seega võivad avaldaja ja puudutatud isik määruskaebuse esitamise õiguse välistada või määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetlusosalised loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.