lg 3 alusel mitte vabastada V.V talle 03.09.2010.a Viru Maakohtu, Narva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-18401
lg 6 ja
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aasta 1 kuu 2 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. 2 Süüdimõistetu V.V kaitsja advokaat Niina Agarjova 08.11.2012.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 48 eurot (summa on ilma käibemaksuta) advokaat Niina Agarjova süüdimõistetu V.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista V.V-lt riigituludesse menetluskuluna 48 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „V.V , 1-09-18401, menetluskulu 08.11.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu V.V-le . Pärast määrusest tõlke valmimist edastada V.V-le venekeelne tõlge. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD V.V on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Käesoleval ajal kannab V.V talle 03.09.2010.a Viru Maakohtu, Narva kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8,
lg 2 p 4,5,
lg 2 p 1 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 6 ja
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aastat 1 kuud 2 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 28.05.2009.a. V.V on talle 03.09.2010.a Viru Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
lg 2 p-s 2 märgitud 2/3 karistusajast.
lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 2 3 08.11.2012.a kohtuistungil avaldas V.V tingimisi ennetähtaegselt. soovi, vabaneda vangistusest
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära V.V ja kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule elektroonselt 07.11.2012.a edastatud arvamusega, on seisukohal, et V.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhooldus ei ole V.V suhtes otstarbekohane ja sobilik meede uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks ja V.V käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal nähtuvalt ei ole V.V asunud õiguskuulekale teele, ta on vangistuses jätkanud õigusrikkumiste toimepanemisega, ei ole osalenud taasühiskonnastavates programmides, millest tulenevalt on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud madaldamata. 27-aastase V.V senisest elukäigust nähtuvalt on tal vabaduses viibides välja kujunenud kuritegelik elustiil ja seda selleks, et rahuldada enda narkosõltuvusest tulenevat narkootiliste ainete tarvitamise vajadust. Narkootikumide tarvitamist alustas V.V 14-aastaselt (II,160). V.V on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti V.V suhtes 28.03.2000.a KrK § 140 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi. Sellele järgnevalt on V.V kriminaalkorras karistatud: 12.09.2000.a KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, 02.05.2002.a KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, 31.10.2003.a KrK § 139 lg 2 p 2,3, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4 järgi, 12.11.2004.a
lg 2 p 4,5,
lg 2 p 4,8,9 järgi, 30.11.2005.a
lg 2 p 4,8 järgi, 05.12.2008.a
lg 2 p 4,8,9,
lg 2 p 4,5,8 järgi, 03.09.2010.a
lg 2 p 4,7,8,
lg 2 p 4,5,
Seitsmenda, s.o 05.12.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes V.V 13.04.2009.a tingimisi ennetähtaegselt ja uuesti peeti V.V röövimise toimepanemises kahtlustatavana kinni 28.05.2009.a ning vahistati 29.05.2009.a. Lühikese vabaduses viibimise aja vältel, s.o vahemikus 13.04.2009 – 28.05.2009, mil V.V oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna vabaduses katseajal, pani V.V toime hulgaliselt uusi kuritegusid, milliste eest V.V karistati 03.09.2010.a kohtuotsusega ja milliste eest V.V kannab käesolevalt vangistuses karistust. 3 4 Viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest, s.o 03.09.2010.a kohtuotsusest nähtuvalt pani V.V tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatuna katseajal olles toime järgmised kuriteod: röövimised 16.05.2009.a, 21.05.2009.a, 24.05.2009.a, mai lõpus 2009.a, mis kvalifitseeriti
lg 2 p 4,7,8, järgi; nendest röövimistest kahe puhul olid kannatanuteks alaealised; avaliku varguse 19.05.2009.a, mis kvalifitseeriti
g 2 p 4,5 järgi; kelmuse 27.05.2009.a, mis kvalifitseeriti
Senini V.V suhtes kohaldatud meetmetest ei ole V.V suhtes ükski vajalikku mõju avaldanud, sest V.V on vabaduses kuritegude toimepanemist jätkanud. Sealhulgas ei ole ka katseaegadega kriminaalhooldused ning ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine koos katseaja ja kriminaalhoolduse kohaldamisega suutnud V.V mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole kohtu hinnangul kriminaalhooldus, sealhulgas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasnev katseajaga kriminaalhooldus V.V suhtes sobilik ja kohane meede V.V mõjutamiseks, panemaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevalt kantava vangistuse ajast on V.V-l hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja lisaks ka intsidente. Distsiplinaarkorras on V.V karistatud 12.11.2009.a, 10.12.2009.a, 09.04.2010.a, 05.08.2010.a, 15.04.2011.a, 29.04.2011.a, 22.06.2011.a, 03.06.2011.a, 04.11.2011.a, 05.04.2012.a, 13.06.2012.a, 13.09.2012.a. V.V on karistatud ka raskete distsiplinaarsüütegude eest. Näiteks vanglaametnike suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest (mille eest karistati 12.11.2009, 09.04.2010, 22.06.2011), teise vahistatu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest (tõukas rinna piirkonda ja lõi parema käe rusikaga näo piirkonda, mille eest karistati 05.08.2010), vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest ja vanglaametniku suhtes solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest, mille käigus muutus agressiivseks ja püüdis vanglaametnikke lauaga rünnata (mille eest karistati 29.04.2011), vanglaametniku suhtes ähvardavate liigutuste ja solvavate väljendite kasutamise eest (mille eest karistati 25.04.2012). V.V enda süülisest käitumisest tingituna on tema suhtes kahel korral kasutatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. V.V käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal nähtub, et ta ei ole käesolevast vangistusest teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Kuna V.V suhtes on tulnud kahel korral kohaldada tema enda süülisest käitumisest tingituna täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis ei ole olnud V.V-l võimlik senini taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Kuna V.V ei ole saanud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda, siis on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid maandamata. 4 5 Kokkuvõtvalt – narkosõltlasest ja 8-l korral kriminaalkorras karistatud V.V , keda on kolmel korral karistatud ka röövimiste eest, ning kes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles pani väga lühikese ajavahemiku vältel enda narkosõltuvuse rahuldamiseks toime 4 röövimist, 1 varguse ja 1 kelmuse, ning kes vangistuses on jätkanud distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja ei ole senini osalenud üheski taasühiskonnastavas programmis, ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. V.V-st tema vabadusse naastes lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt väga kõrged. Asjaolud, et V.V-l on vabaduses olemas teda toetav ema ning elukoht oma ema juures, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust V.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. V.V-l oli 7 karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles samuti olemas enda ema toetus ja elukoht ema juures, kuid need asjaolud ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist ja narkootikumide tarvitamisega oma elu jätkamist. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.