Obsah (11)

§ 180§ 238§ 175§ 313§ 322§ 319§ 339§ 399§ 191§ 189§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-6686 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.D-lt Eesti Vabariigi kasuks kaitsjatasu kokku 288.00 ( kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 4.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata menetluskulu summas 1038.00, so määratud kaitsjatasu 288.00 eurot ja sundraha summas 750.00 eurot, K.D poolt Eesti Vabariigi kasuks tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 86.50 eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutamata.
2. Kaitsja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. K.D süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse (KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel süüdi mõistetud 18.02.2010 Harju MK Liivalaia kohtumaja otsusega 1-10-2084), uuesti viibides 06.05.2016.a kella 17:55 ajal Ülemiste keskuses aadressil Suur-Sõjamäe 10, Tallinn, võttis puhkealas asuvalt laualt AK-le kuuluvad mobiiltelefonid: Iphone 6S 64 GB maksumusega 849,00 eurot ja Samsung Galaxy Note3 Neo maksumusega 300,00 eurot, kogusummas 1149,00 eurot, mille omastas. Seega K.D , varem varguse toimepannud isikuna, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles karistatud 21.03.2016 a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §-i 424 järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 17.03.
4. a. kella 08:05 paiku Harjumaal, Tallinnas, Järvevana teel, liikudes Ülemiste suunas, mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,10 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Seega K.D, pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
5. Harju Maakohus tunnistas K.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõistis temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust, samuti KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistis temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis K.D-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning luges K.D poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas K.D karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (17.03.2018-18.03.2018) ning luges tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas K.D-le mõistetud karistust (11 kuud ja 28 päeva) Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1445 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (8 kuud ja 29 päeva) ning mõistis temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendas K.D-le mõistetud vangistus (1 aasta, 8 kuud ja 27 päeva) 627 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 kohaselt määras, et üldkasuliku töö tegemisel peab K.D järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustas K.D käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 180

lg 1 alusel mõistis K.D-lt välja menetluskuluna

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 408 eurot;

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 lähtuvalt määras menetluskulud summas 1158.00 eurot tasumisele 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 96.50 eurot. APELLATSIOON:

1. Kaitsja märgib, et kuna resolutiivotsuses oli märgitud, et motiveeritud otsuse menetluskulude osas on kätte saadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 09.10.2018 käis ta kohtumaja kantseleis nii 09.10.2018 kui ka 10.10.
2. Talle teatati, et motiveeritud otsust ei ole kohus teinud. Asub seisukohale, et kohtuotsus on motiveerimata, sest temas ei sisaldu põhjendusi, miks kaitsjal ei ole õigust saada tasu 17.09.2018 kohtistungi eest. Sellega rikkus kohus menetlusõigust. Kaitsja osavõtu fakti üle 17.09.2018 kohtuistungist ei ole vaidlust. Kohtualune ei ilmunud kohtuotsuse kuulutamisele ei 11.
3. ega 17.09.
4. Kaitsja ilmus mõlamale kohtuistungile. 11.09.2018 kohtuistungist osavõtu eest advokaat tasu ei taotlenud. Kaitsja kaasabil oli võimalik kohtuotsus süüdimõistetule hiljem üle anda. Kaitsja tuli õigeaegselt kohtuotsuse kuulutamisele 11.09.2018 kell 11.
5. Kaitsja viibimist nimetatud ajal kohtumajas võivad kinnitada samal ajal kohtus olnud isikud, keda kaitsja nimetab. Samuti viitab et asjaolu, et kaitsja viibis kell 11.45 – 12.00 kohtusaalis nr 3019, oodates kohut ja kohtualust, saaksid vajaduse korral tõendada ka isikud, kes tulid järgnevale, kell 12.00 saalis nr 3019 algavale istungile. Nähtuvalt 17.09.2018 kohtuniku resolutsioonist kaitsja taotlusel, jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata põhjendusel, et taotlus ei ole esitatud õigeaegselt. Kohtu selline arusaam olukorrast viitab sellele, et kohus pole süvenenud asjaoludesse. Kohtu järeldus, nagu esitanuks kaitsja tasutaotluse hilinenult, ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kaitsja tegi kõik toimingud õigeaegselt. 3 Korralduse tulla 17.09.2018 kohtuistungile sai kaitsja kohtult 11.09.
6. Kaitsetasu taotluse saatis kaitsja kohtusse juba 13.09.2018 - seega 4 päeva enne kohtuistungit. Ülaltoodu alusel ja juhindudes

§-st 338 p 3, 339 lg 7 palub tühistada Harju Maakohtu 17.09.2018 kohtuotsus menetluskulude osas. Teha asjas uus otsus, määrates vandeadvokaat Toomas Bekkeri kaitsetasuks osavõtu eest 17.09.2018 kohtuistungist 30,00 eurot koos käibemaksuga. 4. Süüdistatav on e-maili teel ringkonnakohtule esitanud vastuse e-toimiku vahendusel tutvutud apellatsioonile. Süüdistatav toetab apellatsiooni ja märgib, et on rahul kaitsja tegevusega, kinnitab, et kaitsja oli kohtuotsuse kuulutamise juures. Arvab et 150 eurot on kaitsja ära teeninud. Leiab, et 30 euro kaitsjale määramata jätmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja nimetatud summa kaitsjale tasuda. Samuti on süüdistatav nõustunud suulises menetluses asja arutamisega. Kolleegium selles osas märgib, et kaitsja ei ole oma apellatsioonis taotlenud suulises menetluses asja arutamist.

§ 322

lg 3 ja 4 kehtestavad, et menetluse poolel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid, kus peab olema märgitud ära kas taotletakse suulist menetlust teate saamisest 7 päeva jooksul. Seega on seadusega piiratud suulise menetluse esitamise taotluse aega. Avaliku e-toimikust nähtuvalt on apellatsioon ja teade selgitusega taotluse esitamise 7 päevasest tähtajast K.D-le tehtud kättesaadavaks 17.10.2018, mis tähendab, et tal oli võimalus sellest päevast teatega ja apellatsiooniga tutvuda, mis omakorda seab taotluse esitamise tähtajaks 24.10.

1. Süüdistatav on kinnitanud, et e- toimiku kaudu sai ringkonnakohtu teate koos apellatsiooniga kätte 24.10.2018 aastal. Isegi kui lähtuda eelnimetatud, süüdistatava poolt kinnitatud kuupäevast, siis on viimaseks taotluse esitamise päevaks 31.10.
2. Süüdistatava poolt e-maili saatmise ajaks on
3. november 2018, seega on taotlus esitatud seaduses ja süüdistatavale teates selgitatud tähtaga rikkuvalt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-44-16 sedastanud, et suulise menetluse taotlemiseks apellatsioonikohtus on sätestatud kindel tähtaeg.

§ 322

lg 4 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3 annab kohtumenetluse poolele õiguse taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul alates teate saamisest apellatsiooni esitamise kohta. Juhul, kui kohtumenetluse pool seda ettenähtud tähtaja jooksul ei tee, minetab ta suulise menetluse taotlemise õiguse. Eeltoodu alusel on K.D minetanud oma õiguse suulise menetluse taotlemiseks ning ringkonnakohus vaatab kriminaalasja apellatsiooni alusel läbi kirjalikus menetluses vastavalt ringkonnakohtu 29.

1. 2018 määrusele. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga ja seisukohaga, märgib alljärgnevat.
3. Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et maakohtu otsuse resolutiivosas( t.lk. 53-54) on tõesti märgitud, et apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav
4. oktoober
5. Samas on kriminaalasja materjalide alusel tuvastatav, et maakohus on motiveeritud kohtuotsuse allkirjastanud juba
6. septembril 2018 ( t.lk. 61-63). Samas päeval on e-toimiku süsteemi kaudu maakohus teinud otsuse nähtavaks kui ka kättesaadavaks nii süüdistatavale kui ka kaitsjale. Vastavalt kohtuinfosüsteemi andmetele ongi kaitsja
7. oktoobril 2018 motiveeritud kohtuotsuse e- toimiku kaudu kätte saanud. Seetõttu puudus kaitsjal vajadus kohtuotsuse terviktekstile järele minna maakohtu kantseleisse
8. oktoobril 2018 ja veel ka 10.oktoobril
9. Kaitsjal oli selleks ajaks juba motiveeritud otsus käes, 4 mistõttu saab lugeda ka ekslikuks kaitsja väite nagu eelnimetatud kuupäevadeks ei olnud kohtuotsust tervikuna veel koostatud. Kaitsja on esitanud apellatsiooni
10. oktoobril 2018, seega arvestades tema poolt kohtuotsuse tervikteksti kättesaamist
11. oktoobril 2018 on apellatsioon esitatud

§ 319lg 2 ettenähtud tähtajal.

1. Kaitsja on leidnud, et kuna maakohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud miks kaitsjal ei ole õigust saada tasu
2. septembri 2018 aasta istungist osavõtu eest, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Riigi õigusabi seaduse( RÕS) § 23 kehtestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kriminaalasja materjalid näitavad, et maakohtu kohtunik on kaitsja poolt
3. septembril 2018 aastal allkirjastatud riigi õigusabi tasu taotluse lahendanud
4. septembril 2018 aastal taotluse pealdisena, märkides, et taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et taotlus pole esitatud õigeaegselt( t.lk. 51-52). Seega oli küll kaitsjale tagatud kohtu järeldusest ja lühidalt ka põhjusest teadasaamine, kuid nõustuda tuleb kaitsja apellatsiooni väitega, et motiveeritud kohtuotsuses ei ole eelnimetatud kuupäeval esitatud taotluse osas seisukohta võetud ega pikemat põhjendust esitatud. Kaitsja on apellatsioonist nähtuvalt leidnud, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme

§ 339lg 1 p 7 tähenduses ehk siis kohtuotsuses puudub põhjendus.

Kolleegium sellise käsitusega ei nõustu. Riigikohus on oma korduvates lahendites( vt nt 3-1-114-14 p-d 699 ja 700) sedastanud põhimõtte, et sätte sõnastusest tulenevalt on

§ 339

lg 1 p-s 7 ettenähtud rikkumisest alust rääkida juhul kui kohus jätab kohtuotsuse põhiosa kas tervikuna või mingi isiku või süüdistuse osas täielikult koostamata. Vaidlustatud juhul on maakohus, esitades otsuses oma põhjendused ja järeldused hüvitamisele kuuluvate menetluskulude osas, jätnud ühe kaitsja taotluse osas põhjendused esitamata. Tegemist on põhjenduste ebapiisavusega, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena

§ 399lg 2 mõttes.

Nimetatud rikkumine on apellatsiooni alusel ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav.

1. Vaidlustatud juhul on oluliseks küsimuseks kas kaitsja on esitanud kaitsja tasu suuruse kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlused õigeaegselt. Kaitsja on vaidlustanud
2. septembri 2018 aastal kohtuistungist osavõtu eest kaitsjale tasu hüvitamata jätmise, kuid kolleegium juhindub

§ 191

lg-s 3 sätestatust, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Kolleegium osutab Riigikohtu lahendites korduvalt selgitatule, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlused nii valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kui ka riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb

§ 189lg 2 ja § 306 lg 1 p 14 kohaselt esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa.

Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata (vt ka nt RKKKo 3-1-1-4-16, 3-1-1-100-09, 3-1-1-10-10). Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus arutas kriminaalasja K.D Pinki süüdistuses lühimenetluse korras

1. septembril
2. Istung algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.35 kohtu 5 lahkumisega nõupidamistuppa. Seejuures kohus teatab, et kohtuotsus kuulutatakse kell 11.
3. Seega tuli kaitsjal tasutaotlus esitada maakohtule
4. septembril 2018 enne kui kohus siirdub nõupidamistuppa ehk enne kella 10.
5. Kohtuistungi protokolli kohaselt on kaitsja esitanud tasu taotluse kell 11.
6. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlust pole kaitsja esitanud. Kuna kohtuistungi protokoll ei sisalda märget kaitsja poolt kohtuistungil tasu taotluse esitamisest ega ka kohtu poolt sellise taotluse vastuvõtmisest ning kaitsja ongi esitanud istungiks ettevalmistumise ja
7. septembril 2018 aastal istungist osavõtu eest vaid ühe kaitsjatasu taotluse, saab ainuvõimalikuna jõuda järeldusele, et 150.00 euro suuruse tasutaotluse( t.lk. 49) on kaitsja
8. septembril 2018 aastal esitanud kell 11.
9. Seega on kaitsja poolt tasu kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus esitatud pärast kohtu nõupidamistuppa siirdumist ehk siis eeltoodud Riigikohtu lahenditest tulenevalt tähtaega rikkudes, mis sai kaasa tuua ainuvõimalikuna kohtu poolt tasutaotluse läbi vaatamata jätmise. Maakohus on aga nimetatud taotluse põhjendamatult rahuldanud ja kohtuotsuse kohaselt nimetatud summa süüdistatavalt ebaseaduslikult välja mõistnud. Kohtuistungi protokolli kohaselt
10. septembril 2018 aastal kohtuistungi kuulutamist ei toimunud kuna kohtuotsuse kuulutamisele kaitsja ega süüdistatav ei ilmunud. Kaitsja väite osas kohtusaalis viibimisest kolleegium märgib, et kui kaitsja oleks osalenud kohtuotsuse kuulutamisel ehk siis olnud kohtu poolt määratud ajal ja kohas, nagu kaitsja apellatsioonis väidab, puudunuks kohtul vajadus kohtuotsuse kuulutamist edasi lükata. Kriminaalasjast tuleneb, et maakohus on
11. septembril 2018 kaitsjat teavitanud otsuse kuulutamise edasilükkamisest ning
12. septembril 2018 aastal uuel istungil kohtuotsuse kuulutamisest. Seega puudus kaitsjal
13. septembril 2018, enne maakohtu siirdumist nõupidamistuppa ettearvatav teave sellest, et
14. septembril 2018 kohtuotsust ei kuulutata vaid see toimub hiljem,
15. septembril
16. Sellest tulenevalt puudus kaitsjal ka võimalus kohtuotsuse kuulutamisest
17. septembril 2018 aastal osavõtu eest enne kohtu nõupidamistuppa minemist taotlust esitada. Kolleegium leiab, et eelnimetatud olukord on erandlik ning annab aluse hälbida kohtupraktikas ja eelnimetatud Riigikohtu lahendis sedastatud tähtajast. Kolleegium leiab, et kuivõrd kaitsja sai teada kohustusest ilmuda
18. septembril 2018 aastal kohtuotsuse kuulutamisele alles pärast seda kui kohus oli juba väljunud
19. septembril 2018 nõupidamistoast ning nimetatud kohustus uuesti istungile ilmumiseks oli kaitsjale üllatuslik, polnud kaitsjal võimalik kaitsjatasu taotlust kohtupraktikas ja Riigikohtu lahendis sedastatud tähtajal esitada. Kolleegiumi seisukohalt
20. septembril 2018 aastal, seega kaks päeva pärast uuele istungile ilmumise kohustuse teadasaamisest, kaitsja poolt esitatud tasu kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tuleb lugeda õigeaegselt esitatuks. Maakohus on taotluse pealdises vastuoluliselt esitatud põhjusega jätnud seega taotluse ebaseaduslikult rahuldamata. Taotletud kaitsjatasu summa osas kolleegium leiab, et koos käibemaksuga 30.00 euro hüvitamise taotlus on

§ 175lg 1 p 4 kohaselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Eeltoodud rikkumised on käsitatavad ebaseadusliku kohtulahendi kaasa toonud oluliste kriminaalmenetlusõiguse rikkumistena

§ 339

lg 2 tähenduses, mis annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja ringkonnakohtu poolt kaitsjatasu osas uue otsuse tegemiseks. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 338 p 3, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 6, § 191 lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17. septembri 2018 otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6 7