Obsah (5)

§ 200§ 64§ 199§ 209§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määr use tegemise ae g ja koht 28. novem ber 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-18401 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 64

lg 1, § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 a lusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise al gus on 28.05.2009 ja lõpp 30.06.2014. Tartu Maakohtu 08.11.2012 määrusega jäeti X.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et X.M-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtae gselt vabastada, kuna kriminaalhooldus ei ole tema suhtes otstarbekohane ja sobilik meede uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Maakohtu hinnangul ei nähtu X.M-i käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, et ta oleks asunud õiguskuulekale teele, kuna ta on vangistuses jätkanud õigusrikkumiste toimepanemisega ega ole osalenud taasühiskonnasta vates programmides, millest tulenevalt on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud madaldamata. Maakohus märkis, et XXX-aastase X.M-i senisest elukäigust nähtuvalt on tal vabaduses viibides välja kujunenud kuritegelik elustiil ja seda selleks, et rahuldada enda narkosõltuvusest tulenevat narkootiliste ainete tarvitamise vajadust. Narkootikumide tarvitamist alustas X.M XXX-aastaselt. X.M-i on kriminaalkorras karistatud kokku 8 korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti tema suhtes 28.03.2000 KrK § 140 lg 1, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi. Sellele järgnevalt on X.M-i kriminaalkorras karistatud: 12.09.2000 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; 02.05.2002 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi; 31.10.2003 KrK § 139 lg 2 p 2, 3, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi; 12.11.2004

§ 199

lg 2 p 4, 5,

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9 järgi; 30.11.2005

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi; 05.12.2008

§ 200

lg 2 p 4, 8, 9,

§ 199

lg 2 p 4, 5, 8 järgi ning 03.09.2010

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 199

lg 2 p 4, 5,

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Seitsmenda, s.o 05.12.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes X.M 13.04.2009 tingimisi ennetähtaegselt ja ta peeti uuesti röövimise toimepanemises kahtlustatavana kinni 28.05.2009 ning vahistati 29.05.2009. Lühikese vabaduses viibimise aja vältel, s.o vahemikus 13.04.2009 – 28.05.2009, mil X.M oli tingimisi ennetä htaegselt vabastatuna vabaduses katseajal, pani ta toime hulgaliselt uusi kuritegusid, milliste eest X.M-i karistati 03.09.2010 kohtuotsusega ja ta kannab käesolevalt karistust vangistuses. X.M pani viimasest süüdimõistvast 03.09.2010 kohtuotsusest nä htuvalt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatuna katseajal olles toime järgmised kuriteod: röövimised 16.05.2009, 21.05.2009, 24.05.2009, mai lõpus 2009, mis kvalifitseeriti

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, järgi, nendest röövimistest kahe puhul olid kannatanuteks alaealised; avaliku varguse 19.05.2009, mis kvalifitseeriti

§ 199

g 2 p 4, 5 järgi; kelmuse 27.05.2009, mis kvalifitseeriti

§ 209lg 2 p 1 järgi, mille kannatanuteks olid 2 alaealist.

Maakohus märkis, et senini X.M-i suhtes kohaldatud meetmetest ei ole ükski vajalikku mõju avaldanud, sest X.M on vabaduses kuritegude toimepanemist jätkanud. Sealhulgas ei ole ka katseaegadega kriminaalhooldused ning ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine koos katseaja ja kriminaalhoolduse kohaldamisega suutnud teda mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Neil asjaoludel ei ole maakohtu hinnangul kriminaalhooldus, sealhulgas tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega -2 - kaasnev katseajaga kriminaalhooldus X.M-i suhtes sobilik ja kohane meede mõjutamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus mä rkis, et käesolevalt kantava vangistuse ajast on X.M-il hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja intsidente. Distsiplinaarkorras on X.M-i ka ristatud 12.11.2009, 10.12.2009, 09.04.2010, 05.08.2010, 15.04.2011, 29.04.2011, 22.06.2011, 03.06.2011, 04.11.2011,

1. 04.2012, 13.06.2012 ja 13.09.
2. X.M-i on karistatud ka raskete distsiplinaarsüütegude eest nagu vanglaametnike suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise eest (12.11.2009, 09.04.2010, 22.06.2011), teise vahistatu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise eest (tõukas rinna piirkonda ja lõi parema kä e rusikaga nä o piirkonda, mille eest karistati 05.08.2010), vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest ja vanglaametniku suhtes solvavate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest, mille käigus muutus agressiivseks ja püüdis vanglaametnikke lauaga rünnata (29.04.2011), vanglaametniku suhtes ähvardavate liigutuste ja solvavate väljendite kasutamise eest (25.04.2012). X.M-i enda süülisest käitumisest tingituna on tema suhtes kahel korral kasutatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Maakohtu hinnangul nähtub X.M-i käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal, et ta ei ole käesolevast vangistusest teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Kuna tema suhtes on tulnud kahel korral kohaldada tema enda süülisest käitumisest tingituna täiendavaid julgeolekuabinõusid, siis ei ole olnud X.M-il võimalik senini taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Kuna X.M ei ole saanud taasühiskonnastavates tegevustes osaleda, siis on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid maandamata. Maakohus märkis, et narkosõltlasest ja 8 korral kriminaalkorras karistatud X.M-i , keda on kolme l korral karistatud ka röövimiste eest, ning kes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles pani väga lühikese ajavahemiku vältel enda narkosõltuvuse rahuldamiseks toime 4 röövimist, 1 varguse ja 1 kelmuse, ning kes vangistuses on jätkanud distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja ei ole senini osalenud üheski taasühiskonnastava s programmis, ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu hinnangul on X.M-ist tema vabadusse naastes lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt väga kõrged. Maakohus leidis, et asjaolud, et X.M-il on vabaduses olemas teda toetav ema ning elukoht oma ema juures, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus mä rkis, et X.M-il oli karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles samuti olemas enda ema toetus ja elukoht ema juures, kuid need asjaolud ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist ja narkootikumide tarvitamisega oma elu jätkamist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu X.M-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja X.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. vangistusest Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki X.M-i elus ja käitumises toimunud muutusi. Määruskaebuse kohaselt on X.M-il kindel elukoht ema juures, ema ja kasuisa toetus, kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol, tulevikuplaanid omandada XXXX eriala, võimalusel töötada või võtta ennast Töötukassas arvele ja soov oma elu muuta. Kaitsja toob välja, et X.M on tunnistanud, et vanglas viibimisest oli talle suur kasu ning ta ei soovi enam endiste sõpradega suhelda, vaid tahab alustada uut elu. Kaitsja leiab, et X.M on karistusest vajalikud järeldused teinud. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud X.M-i terviseseisundit ja seda, et tal ei ole võimalik vanglas viibides vastavat ravi saada. -3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et X.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on X.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et X.M-i kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis anna ksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja X.M-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses väljatoodud positiivsed asjaolud X.M-i ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad ning hinnates kogumis X.M-i kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid tingimusi ja ennetähtaegse vabanemise võimalikke tagajärgi, ei ole ringkonnakohus veendunud, et X.M suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda.
2. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad X.M-i senine elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud, et tema risk edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. X.M-i on 8 korral kriminaa lkorras karistatud ja ta kannab karistust tingimisi ennetähtaegse vabanemise järel katseajal toimepandud kuritegude, mh alaealiste kannatanute suhtes toimepandud röövimiste ja kelmuse eest. Kuna X.M-i elukäik on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning talle seni mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et lähedaste toetus, elukoha olemasolu ja soov edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid piisavad tagama ks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus nõustub maa kohtu seisukohaga, et X.M ei ole ka oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks edaspidi kehtestatud korrast kinni pidada. Arvestades X.M-i varasemat elukäiku ja käitumist ka ristuse kandmise ajal jäävad ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistetu lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda paljasõnaliseks. Ringkonnakohus leiab, et X.M-i arvukad distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada ning talle mõistetud karistus ei ole ve el oma eesmärki täitnud. Samuti ei ole X.M oma käitumise ja hoiakute muutmiseks või narkosõltuvusest vabanemiseks osalenud vangla sotsiaalprogrammide s. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsja väitega, et X.M on karistusest vajalikud järeldused teinud ning tema käitumises toimunud muutused õigustaksid tema ennetähtaegset vabastamist.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamata ka määruskaebuses esitatud väide, et X.M ei saa vangistuses vajalikku ravi. Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustuse kohaselt on X.M enne vangistust tarvitanud regulaarselt narkootikume, tema tervis on halvenenud ning tal on diagnoositud krooniline haigus. Määruskaebuses X.M-i tervislikku seisundit ja ravi vajadust põhjendatud ei ole. Ringkonnakohtul puudub eeltoodut arvesse võttes alus arvata, et X.M-ile i ole võimalik vanglas vajalikku ravi saa da. Ringkonnakohus osundab vangistusseaduse § 49 lg-le 1, mille kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiute enuste korraldamise seaduse alusel ning § 53 lg-tele 1 ja 2, mis tagavad vastavalt kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu arstabi kättesaadavuse ja vajadusel kinnipeetava eriarsti juurde suunamise.
4. Ee ltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et X.M tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. -4 -
5. X.M-i ka itsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt X.M-ile riigi õigusabi a ndmisele kulunud aeg, s.o kaks pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 32 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Agarjovale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 32 eurot X.M-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu X.M-ilt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -5 - Paavo Randma