1-19-5015/14

1-19-5015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-5015 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Merike Allikmäe (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.H (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 07.01.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada H.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.H katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada H.H suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
6. H.H-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. H.H vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista H.H-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 54 € (viiskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse H.H-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, H.H-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 17.12.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 19.06.
10. a kohtuotsusega tunnistati H.H süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistati teda vangistusega 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise algus oli 17.06.
11. a ja lõpp on 13.06.
12. a. H.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Viimased kolm kriminaalkaristust on mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegusid sooritab impulsiivselt, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt alla aastasest karistusajast ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 18.07.2019 osaleb tööhõives. Käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, kinnipeetavaga seoses ei ole probleeme esinenud. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile Xxxx. Antud kinnistu omanik e-kinnisturaamatu andmetel on kinnipeetava xxxx. Süüdimõistetu elas antud aadressil koos xxxx ka enne vangistust. Eluasemega seoses ei ole probleeme täheldatud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Eriala omandanud ei ole, kuid töö käigus on omandanud teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata tulevikus töö leidmisele. Vanglas töötab alates 18.07.2019 õmblejana. Tallinna Vangla andmetel on 03.12.
13. a seisuga isikul tasumata nõudeid 1 436,31 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 118,27 eurot. Vabanemise korral on elukaaslane valmis süüdimõistetut majanduslikult toetama. H.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Marika Kreutzberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.H vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub põhimõtteliselt vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja selgitab, et nii vangla kui ka prokurör toetavad isiku vabastamist. Kõik eeldused vabastamiseks on olemas. Tal on võimalus naasta endisele töökohale, elukoht on olemas ja ka tahe sõltuvusest vabaneda. Vangla hinnang uue kuriteo toimepanemisele ja selle protsent on nii väike, et selline inimene saab vabaduses olles hakkama ja vanglasse tagasi ei satu. Riigikohus on rõhutanud, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine on reegel, mitte erand. Isik soovib alluda käitumiskontrollile, mis näitab tema motivatsiooni muuta oma elu. Kaitsja palub kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et H.H võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.H tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.H-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokurör. Pärast vabanemist on H.H-l olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.H , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/