KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 7. aprill 2021 Kohtuasja number 1-20-1897 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Juri Pilve (Pilve; isikukood 394123052

) § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4, § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 järgi.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti J. Pilvele liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 20.

aprilli 2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, s.o vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. juulil 2019 ja lõppeb
2. jaanuaril
5. jaanuaril 2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Pilve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
6. Tartu Vangla ega prokuratuur J. Pilve tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
7. Tartu Maakohus jättis
8. märtsi 2021 määrusega J. Pilve vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused on järgnevad.
9. On positiivne, et J. Pilvel on vabanemisel kindel elukoht, et ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ja et tal on garanteeritud töökoht. Sellegipoolest ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava isikut, teisi vabanemisjärgseid asjaolusid ja kinnipeetava varasemat elukäiku arvestades tema vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud.
10. Kuigi üldjoontes on isiku käitumine vangistusasutuses olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kääritatud vedeliku omamise eest. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa vabaduseski olema seadusekuulekas.
11. Arvestades J. Pilve varasemat elukäiku ning hoiakuid, on temalt alust karta uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tundu J. Pilve leidvat, et tal oleks elus mingisuguseid probleeme. Kuritegeliku käitumise ja selle tagajärgede mõju teistele inimestele J. Pilve ei näe, ta on vaid valmis rääkima kuritegudest enda seisukohast lähtuvalt. Toimepandud kuriteod näitavad, et J. Pilvel on välja kujunenud teatav kuritegelik käitumisstiil. Motivatsioon muutusteks on süüdimõistetul tema oma sõnade kohaselt olemas – ta vajab selleks piisavat tuge ja toetavat keskkonda. Samas on ta varasemalt oma tegusid õigustanud, mistõttu on raske hinnata isiku tegelikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda.
12. Isiku lähivõrgustikus ei ilmne uusi asjaolusid, mille pinnalt võiks loota, et tema edasine käitumine saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetaval puudub toetav suhtlusvõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekal teel hoida. Ehkki oma isaga on J. Pilve suhted väga head, viibib tema õde vanglas. Viimase kuriteo pani ta toime koos oma vennaga. J. Pilve ema on surnud. Elukaaslast ega lapsi süüdimõistetul ei ole. J. Pilve tutvusringkonda kuuluvad mitmed kriminaalse taustaga isikud, kuid J. Pilve enda sõnul ta nendega eriti ei suhtle.
13. Garanteeritud töökoht ei pruugi uute kuritegude toimepanemise riski maandada. Isiku varasem töökogemus on katkendlik ja enne vangistust töötas ta enda sõnul mitteametlikult ehitustel abilisena. Ametlikult ei ole ta kunagi töötanud. Isikul on suured võlad, mille tasumisest ta materjalidest nähtuvalt huvitatud ei ole. Vanglas on ta enda sõnul valmis töötama, kuid samas koristustöödest rääkides ütles J. Pilve vanglaametnikule, et tal on teatavaid allergiaid. Seega ei pruugi kinnipeetav soostuda igat tööd tegema.
14. Murettekitav on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Käesolevalt on raske hinnata isiku motivatsiooni, kuna kinnipeetava rehabilitatsioon on alles algfaasis. Verbaalselt on ta valmis muutuma. On kiiduväärne, et isikul on soov muutusteks. Paraku pole aga pikaajalise tarbija puhul sõltuvusest võitu saamiseks piisav üksnes omal käel tegutsemine. J. Pilve vajaks vabanemisel erialast tuge ja seadusekuulekust soosivat keskkonda mõne kinnise rehabilitatsioonikeskuse näol. Praegusel juhul naaseks süüdlane aga keskkonda, kus ta pani toime kuritegusid. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu
16. märtsi 2021 määruse peale esitas J. Pilve määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega ta vabastataks ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. 2

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
3. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski, ehk lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidis, et J. Pilve käitumine vabaduses ei pruugi olla seadusekuulekas.
4. Kahtlemata on positiivne, et vabanemise korral on J. Pilvel olemas elukoht ning soov jätkata õiguskuulekat elu. Positiivne on seegi, et peatselt saavad tal läbitud kõik sõltuvuste ja eluviisidega seotud rehabiliteerivad programmid. Samas ei kaalu see üles J. Pilve ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte ning ka maakohus on süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel õigesti omistanud olulisema tähenduse just neile. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Nimelt on J. Pilvel karistusregistri andmetel kaks kehtivat karistust. Samuti on ta varasemalt vanglas viibinud, ent jätkanud pärast vabanemist kuritegude toimepanemist. Seega pole varasem vangistus J. Pilve õiguskuulekale teele suunata suutnud. Sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada, et seda teeks käesolev vangistus. J. Pilve on pannud toime mitmeid erinevaid kuritegusid: vargusi, kelmusi ja arvutikelmusi. Lisaks sellele on J. Pilve sooritanud ka väärtegusid: nii varavastaseid kui liiklusalaseid ning tarvitanud ka narkootikume. Sestap puudub kohtukolleegiumil usk, et kriminaalhooldusele allutamine on J. Pilve puhul vahendiks, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise.
7. J. Pilve vabastamise kasuks ei räägi ka tõik, et ta on vanglas pannud toime distsipliinirikkumise: teda karistati kääritatud vedeliku omamise eest. Maakohus on põhjendatult nentinud, et kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele 3