lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Katerin Hovi Süüdistatav M.L Ik: XXX; EV kodanik; põhi haridus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2019 kell 22.45. Varasem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 17.09.2018.a otsusega nr 1-186686
MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida
lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega ära kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, tähtajaga 2 aastat. 20.05.2018 seisuga oli tehtud 71 üldkasuliku töö tundi ning tegemata 556 tundi. 20 kehtivat väärteokaristust. 1. M.L süüdi tunnistada
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.L-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-6686 mõistetud ja ärakandmata karistuse ga, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-6686 mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o tegemata üldkasuliku töö 556 tunni võrra, mis vastavalt
lg 6 sätetele arvestusega, et 1 (üks) tund üldkasulikku tööd võrdub 1 (üks) päeva vangistusega, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva võrra ja mõista 1
lg 1 alusel arvestada M.L-i karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 16 (kuusteist) päeva ärakandmist arvestada alates M.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.05.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et 18.05.2019 kella 21:40 paiku xxxx asuvas xxxx AS-ile kuuluvast xxxx kauba väärtuses 4,09 eurot (õlu Rock 2l) varguse katse toime panemine M.L-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja K S ülekuulamise protokolli (tl 9- 10) kohaselt olles tööl xxxx (xxxx ) nägi ta 18.05.2019 kell 21:31:40, kuidas meesterahvas (valge jope, valged püksid) alkoholiosakonnas võttis pudeli õlut (Rock, 2l) kätte. Kell 21:40 mees läks kassast läbi ja jättis kauba maksmata. Kell 21:40 pidas ta mehe kinni ja viis turvaruumi. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Kaup summas 4,09 eurot. Asitõendina vaadeldud videosalvestise vaatlusprotokolli ja fototabeli (tl 14-18) kohaselt siseneb 18.05.2019 kella 21:30 müügisaali üks mees. Mees on pikka kasvu, kannab valgeid riideid ja sinist särki. Jalas on tal tumedad kingad. Mehe juuksed on tumedad ja ta kannab juustel päikeseprille. Mees kannab üleõla kotti. Mees sarnaneb M.L-ile . M.L liigub koos mingi naisega koos alkoholi sektorisse. M.L võtab suuremat sort i tumedat värvi õlle pudeli ja hoiab seda käes. Seejärel M.L arutab naisega midagi mõnda aega ja liiguvad lettide vahel ringi. Seejärel paneb M.L õllepudeli oma üleõla koti peale ning asetab pudelile oma vasaku käe. Seejärel arutab M.L ja naine taas millegi üle ning taas liiguvad lettide vahel ringi. Lõpuks võtab M.L riiulist väiksema õllepudeli ja nad liiguvad naisega edasi. M.L koos naisega liiguvad kassasse ja arutavad midagi. Naine asetab kassaletile väiksema pudeli. Naine maksab väikese pudeli eest, võtab selle letilt ja lahkub. M.L hoiab vasakut kätt oma üleõla kotil. M.L lahkub poest läbi turvaväravate. Koti ja käe vahel on näha läikivat eset. M.L-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 19 ) kohaselt tunnistab ta end süüdi. Ülekuulamisel M.L seletas, et tegelikult ta lihtsalt unustas maksta õlle pudeli eest. Ta oli kaupluses koos oma elukaaslasega D K. D võttis midagi ja läks ette kassasse. D maksis oma asjad kassas kinni. Tema sel ajal oli müügisaalis ja võttis suurema pudeli õlut. Ostukorvi kaasas tal ei olnud ja pani pudeli õlut enda õlakoti peal e. Suundus iseteeninduskassasse. Tal endal raha ei olnud. Nägi, et D selleks ajaks oli juba maksnud ja kassast välja läinud. Ta läks D’le järgi, et paluda, et D maksaks ka tema õlu eest, kuid unustas väljudes müügisaalist jätta maksmata õlle pudeli müügisaali. Kohe iseteeninduskassa juures pidas teda turvamees kinni. Kui ta oli xxxx turvaruumis, helistas ta D’le, et temalt raha küsida, kuid ta ei jõudnud kella 22:00 poodi tagasi. Õlu ei olnud temale mõeldud. Võttis selle D ja tema sõbra jaoks. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Xxxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 1 ) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes18.05.2019 kella 21:40 paiku xxxx asuvas Xxxx AS-ile kuuluvas Xxxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Xxxx AS- ile kuuluvat kaupa maksumusega 4,09 eurot. Seega on sedastatav, et ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud 3 põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta eseme stilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatu d kaubaga kinni pidanud, siis ei oleks ta neid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Vastupidi, süüdistatava enese selgituste kohaselt ei olnud tal rah a ja sellele vaatamata, teades, et tal puuduvad rahalised vahendid kauba eest tasumiseks, võttis ta alkoholi osakonnast pudeli õlut, pani pudeli kaasas olnud üleõla koti peale ning väljus müügisaalist kauba eest maksmata. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Harju Maakohtu 17.09.2018 otsuse nr 1-18-6686 (tl 28-29) kohaselt karistati M.L-i
lg 2 p 4 ja § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida
lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 ot susega ära kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi, tähtajaga 2 aastat. 20.05.2018 seisuga oli tehtud 71 üldkasuliku töö tundi ning tegemata 556 tundi. Kiirmenetluse otsuse nr 2317,19,000843 (tl 35- 36) kohaselt määrati 24.02.2019 M.L-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 eurot ning kiirmenetluse otsuse nr 2700,19,000457 (tl 33-24) kohaselt määrati 09.03.2019 M.L-ile
lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 80 eurot. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritava varavastase süüteo pani M.L toime 18.05.2019. Seega on süüdistatav nelja kuu jooksul toime pannud kolm varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku ning vajalike asjade saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu võeti ära, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et M.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Ankeetandmete kohaselt M.L töötab, kuid tema sissetuleku suurus ega regulaarsus ei ole Maksu- ja Tolliametilt saadud teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tuvastatav. Sissetuleku ebapiisavusele viitab ka süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloom ja süstemaatilisus. Viimase nelja kuu jooksul on süüdistatav varastanud kauplustest kaupa, valdavalt alkoholi, mis viitab sellele, et süüdistataval puuduvad rahalised vahendid ka 1, 39 eurot või 4, 09 eurot maksva kauba ostmiseks ja süüdistatav peab vajalikuks sellise hinnaga kaupa varastada. Seejuures ei pea ta võimalikuks ka seda kaupa võtmata jätta, mis võib viidata süüdistatava sõltuvusprobleemile. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud rahalisi kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning 20 kehtivat väärteokaristust, mille hulgas on karistusi ka varavastas te süütegude toimepanemiste eest ning süüdistatav on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud korduvalt erinevate süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tä htaegselt tasumata, mis viitab sellele, et rahaline mõjutamine oodatud tulemusi ei anna . Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamisest loobuda ja kohaldada tuleb isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates M.L-i süü suurust
lg 2 p 9 ning § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup võeti temalt ära ja tagastati kauplusele. Arvestades varastada proovitud eseme väärtust ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates M.L-i süü on hinnatav alla keskmisena. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et süüdistatavat on pärast Harju Maakohtu 17.09.2018 otsust nr 1-18-6686 karistatud kahel korral
lg 1 järgi kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ning seetõttu pea ks mõistetav karistus olema rangem eelmistest karistustest, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Kohus leiab ka seda, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa kergema karistuse kohaldamisega hakata süüdlase olukorda kergendama. Sellisel juhul kaotaks karistuse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades aga kuriteo asjaolusid, s.o süüteo jäämist katsestaadiumisse, samuti varastada püütud eseme vähest väärtust ja kergendava asjaolu esinemist, siis on siiski võimalik süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o suhteliselt miinimummäära lähedases määras. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 20-27) on süüdistatavat
MS § 238 lg 2 järgi karistatud Harju 5 Maakohtu 17.09.2018 otsusega, mille kohaselt karistati süüdistatavat vangistusega 1 (üks) aasta, mida
lg 2 järgi suurendati Harju Maakohtu 21.03.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrr a, kuivõrd uued kuriteod pandi toime katseajal ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 627 tundi. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis karistused liidetakse
lg 7 alusel.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
lõikes 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.
lg 6 kohaselt vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega . Seega, kuna süüdistataval on 20.05.2019 seisuga 627 üldkasuliku töö tunnist tehtud vaid 71 tundi, siis tegemata jäänud ühiskondlik töö 556 tundi võrdub 556 päeva vangistusega, so vangistusega 1 aasta 6 kuud ja 16 päeva, milline karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 256 5 lg 2 kohaselt süüdimõistvatkohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohtueelses menetlusel süüdistatav kaitsja abist loobus, mistõttu muid menetluskulusid kriminaalmenetlusega ei kaasnenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna M.L on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja süüdistatavale mõistetava vangistuse pikkust, millise kandmise ajal ei pruugi süüdistatav igapäevaselt olla tööga hõivatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 -kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.