4-23-3939 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-23-3939 (2302,23,011162) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Lo

§ 203

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Menetlusalune isik: M.L , ik: XXX, elukoht: xxx, xxx Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jekaterina Aleinikova, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. RESOLUTSIOON 1. Jätta M.L-i kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 10.11.2023 otsuse peale väärteoasjas nr. 2302,23,011162 M.

§ 203

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot rahuldamata. 2. Jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 10.11.2023 otsus väärteoasjas nr. 2302,23,011162 M.

§ 203

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 180 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o hiljemalt 15.03.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 30.01.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 29.02.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.03.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Jekaterina Aleinikova 10.11.2023 otsusega nr. 2302,23,011162 karistati M.L-i LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot selles, et menetlusalune isik 25.09.2023 kell 10:54 Pirita teel, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 nõuet ning pani sellega toime LS § 203 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik järgneva kaebuse Mina, M.L , ostsin auto AUDI reg. XXXXXX Soomes 31.08.
7. Tallinnasse saabudes, liikudes sadamaalal tihedas liikluses, minu autole sõitis vastu auto KIA reg. XXXXXX (Soome registreerimisnumbriga, aga autojuht Eesti elanik). AUDI sõiduk sai kahjutusi, mis vajavad remonti. Autojuht KIA autot tunnistas oma süüd. (lisa fail 1) Liiklusõnnetuse süüdlane ei olnud auto KIA omanik, ning tal ei olnud liikluskindlustuspoliisi kaasas. Meie tegime pilte kahjutustest. Ma helistasin politseisse, et registreerida õnnetusjuhtum. Vahetasime kontakte omavahel ja läksime lahku, sest minul oli kiireloomuline asi tööl. Järgmisel tööpäeval läksin kindlustusse registreerima liiklusõnnetus tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna me kumbki ei olnud auto omanikud, samuti autod registreeritud Soomes, tekkis segadus. Soovitati natuke oodata autoregistreerimisega Eestis, sest tuleb uus registrinumber ja see võid tekitada uusi lisa segadusi. Sain dokumendi N2322316 01.09.2023 Ergo kindlustusest, et hüvitamise otsus tuleb 5 tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. (lisa fail 2) 04.09.2023 sain uus teave Ergo kindlustusest, et nüüd nad ootavad kinnitust süüdlase kindlustusest. (lisa fail 2) Pärast seda 06.09.2023 ma otsustasin, et võin minna registreerida AUDI auto Eesti registris, selleks tuleb aja broneerida elektrooniliselt. Lähiaeg tuli Paide`s 13.09.
8. (lisa fail 3) Paide maanteeametis mind teavitati, et puudub osa dokumente. Maanteeameti töötaja seletas, et Soome tehniline pass sisaldab 4 lehte A4, aga minul on ainult kaks. Mina sellest ei teadnud ja nagu tuli pärast välja, et müüja ka ei olnud kursis. Teatasin sellest AUDI müüjat ja tema läks Soome registrisse, et saada puuduv dokument. Müüja saatis mulle dokumendid postiga 18.09.
9. Seda tõendab kuupäev ümbrikul. Ma avastasin kirja oma postkastis reedel 22.09.
10. (lisa fail 4) Hommikul, esmaspäeval 25.09.2023 ma hakkas sõitma AUDI autoga registrisse, et registreerimine lõpuni viia ilma pahatahtliku kavatsuseta liikluseeskirju rikkuda. Kindlustustundega, et minu dokumentidega on kõik korras. Registrisse minekul mind peatas politseipatrull, kes teatas, et sõiduk AUDI registrist kustutatud. Ma püüdsin seletada inspektorile, et sõidan registrisse registreerimist lõpetama ja esitas talle kõik dokumendid. Selle vastu inspektor Lev Grachjov koostas Lühimenetluse otsus № 230223011162 trahviga 80 eurot. Ning ütles, et kui ei ole nõus otsusega, siis saab edasi kaevata. (lisa fail 5) 2 Kasutades oma õigust edasi kaevata, mina kirjutasin 27.09.2023 politseile kirja, kus kirjeldasin kogu olukorda ja palusin trahve annulleerida. Otsustasin trahvi edasi kaevata, sest ma ei saanud kuidagi teada sellest, et müüja Soomes kustutas autot registrist ära. Mind ta ei ole teavitanud sellest. Leida selle info internetis, mina ei saa. Ning registreerimine Eestis võttis rohkem aega liiklusõnnetuse pärast. Siia juurde lisan veel seda, et müüja ei andnud kõiki dokumente kohe (isegi sellest aru saamata). (lisa fail 6) Kõigi nende arusaamatuste tõttu, ma olin kinni pidanud registreerimisega Eestis. Ma olen täitnud kõik dokumendid järjest seadusi rikkumata. Iga tegevuse kohta on tõendeid (dokumendid, kirjad jne). Uurija Jekaterina Aleinikova, kes vaatas olukorra üle, karistuse leevendamise asemel või hoiatuseks muuta, tõstis minu trahvi 80 eurolt 180 eurole (rohkem kui kaks korda). (lisa fail 7) Mina, M.L , palun käsitleda eraldi iga juhtumit, arvestades kõiki asjaolusid kogumis. Palun tühistada politseimäärus karistuse kohta, selle pärast minu tegevusest ei olnud pahatahtlikku kavatsust mitte registreerida õigeajal autot AUDI Eestis või seda edasi lükata, eriti seadust rikkuda. Sain olude ohvriks, mida mina ei suutnud kuidagi mõjutada. Oma tegudega võin ainult öelda, et püüdsin teha kõik ilusasti seaduste järgi, aga liiklusõnnetus ja müüja hoolimatus tegid minust seaduserikkuja. (lisa fail 8) Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et kui politseipatrull peatas teda ja teatas, et ta ei tohi selle sõidukiga liikuda, siis nad ei pakkunud sellist varianti, et jätaks auto siia ja läheks jalgsi transpordiametisse selleks, et registreeringut lõpuni viia. Või siis politseipatrull oleks saanud pakkuda, et nad kutsuks teisaldaja autole, nad tegelikult said internetist vaadata. Läks transpordiametisse nagu korralik kodanik, sest tahtis registreeringut lõpuni viia, aga neil oli arvuti kaasas, nad võisid vaadata, et midagi on valesti, et olukord on selline nagu ta oli ja tegelikult nad võisid sellest teatada. Nagu ka tehnoülevaatusega, kui ei ole tehnoülevaatust, on ikkagi võimalus minna keskusesse ja teha seda. Antud juhul samuti sõitis transpordiametisse, et registreering lõpuni viia ja, et kõik oleks tehtud seaduse järgi. Tema jaoks on arusaamatatu miks Jekaterina Aleinikova ei näinud tema tegevustes korralikku käitumist ja seda, et tahtis teha kõik seaduse järgi. Ta nägi ainult seda, et karisus peab olema suurendatud rohkem kui kaks korda. Juhtimisõigus on olnud alates 2021 a. Teab, et 5 tööpäeva jooksul peab tegema ümberregistreerimise, antud juhul ei olnud sellist võimalust seoses nende asjaoludega. Samuti tahab lisada, et maanteeameti süsteem ei lase registreerida esmasele registreeringule selle tähtaja jooksul, mis on seaduse järgi ette nähtud. Registreerimata sõidukiga ei tohi osaleda liikluses. 5 tööpäeva jooksul peab auto registreerima, liikluses võib osaleda 5 tööpäeva jooksul. Kui 5 päeva on läbi, siis vist ei tohi. Teadis, et kõik dokumendid on korras ja läks transpordiametisse selleks, et teha lõpuni kõik need tegevused, mis oli seaduse järgi ette nähtud. Kui saadeti sõiduki dokumendid, tegi ümbriku lahti, nägi vajalikku numbrit nr 2 ja sellest piisas. Luges neid dokumente, nägi nr 2 ja sellest piisas, kui maanteeametis registreeris oma sõiduki, öeldi, et on vaja tehniline pass, nr 2 pidi olema märgitud ja sellest piisas. Sõiduki juht peab enne sõiduki juhtima asumist veenduma sõiduki dokumentide korraolekus. Tegigi seda, maanteeameti büroos pidi 4 paberit olema kaasas, kaks paberit nr 1 ja kaks paberit nr 2, kõik need paberid olid kaasas. On tutvunud kohtuvälise menetleja otsusega, luges läbi. Registreerimata sõidukiga võib sõita kuni 5 tööpäeva jooksul, kui see aeg läheb üle, ei saa vastata sellele küsimusele, sai aru nii, et kui pool toimingutest on tehtud, siis teine pool võib ka olla tehtud ilma takistusteta. Kas liiklusseaduses on selle kohta öeldud, ei tea kahjuks sellest midagi. Mõtles nii, kui on olnud sellised asjaolud, mida ei saanud mõjutada, sellisel juhul võib rahulikult toimingu lõpuni viia. See on nagu tehnoülevaatus, kui ei läbinud seda, võib minna töökotta, siis tuleb tagasi remondist ja siis läheb tehnoülevaatusele. Liiklusreegleid ei ole sellisel juhul rikutud, mõtles, et siin on samamoodi. Kas registreerimata sõiduki osas on selliseid erandeid, ei ole jurist, ei saa selliseid asju teada. On nõus, selliseid detaile ei tea liiklusreeglite osas, võib olla peab juurde õppima midagi, tuleb välja, et mitu kuud elust kontsentreerus sellele, et pidi tegelema selle autoga, justkui ei ole teisi asju, millega tegeleda. Ei olnud sellist olukorda, et oleks sõitnud pikka aega, liikus selle autoga nii palju ja nii tihti, oli ainult 3 sõitu, mis tegi, läks kindlustusseltsi, Paide maateeametisse, tuli tagasi Tallinnasse, ootas dokumendid ära ja siis läks registrisse, et registreeringut lõpuni viia. Tegi seda siis, kui 3 kindlustusseltsis esimesed toimingud olid tehtud 3-4 päeva jooksul. Saab aru, et tähtaega oli ületatud, aga on olnud tõsised põhjused selleks. Selle asemel, et tööle minna, pidi kindlustusseltsi minema ja pidi selle küsimusega tegelema, sest see ei olnud tavaline olukord. Ei süüdista teisi, asjaolud olid sellised, ei saanud teha kõike õigesti 5 tööpäeva jooksul. Arvab, et kõik need asjaolud kogumis välistavad süü. Õiguse seisukohast on võimalik, et on süüdi, selleks tulingi siia, et selgitada, et ei olnud võimalust teha seda 5 tööpäeva jooksul ja tuleb välja nii, et igalt poolt oli talle kahju tehtud, politsei lisas karistust ja kui palub, et asjaga tegeletaks, karistust suurendatakse 2 korda. Kaebuse esitaja repliik: Ainult otsuse tühistamine, saab aru, millest kohtuväline menetleja räägib, aga ikkagi antud juhul ei ole nõus. Kohtuväline menetleja väidab, et osales liikluses aga see ei ole päris nii, läks transpordiametisse, et registreeringut lõpuni viia, see ei olnud nii, et läks lihtsalt oma asju ajama, näiteks öösel. See oli esimesel esmapäeva hommikul, oli teel transpordiametisse ja on tõendid, mis tõendavad seda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et peab juhtima menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, et juhtimisõiguse omamine tähendab ka liiklusreeglite tundmist, lisaks sellele liiklusreeglite rikkumise toimepanemisele järgnevatest sanktsioonidest teadmine. Menetlusalune isik on täna kohtuistungil selgitanud, et ta on tutvunud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusega, kuid väitis, et ta ei teadnud, kas registreerimata sõidukiga võib liikluses osaleda või mitte. Eeldas, et registreerimata sõiduki puhul kehtib sama erand, kui tehnoülevaatuseta sõiduki puhul. Kohtuväline menetleja kuulates ära vastaspoolt, jõudis seisukohale, et menetlusalune isik ei ole tutvunudki otsuse sisuga, kuivõrd kohtuväline menetleja on selgelt välja toonud otsuses, et LS ei näe ette erandit registreerimata sõidukiga liikluses osalemiseks ega ka võimalda mootorsõidukiga transpordiametisse selle arvele võtmiseks sõita. Nagu oli juba märgitud vastaspoole toodud asjaolud, ei ole süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik asus hoopis ennast õigustama ning samuti enda rikkumise toimepanemist õigustama lausega, et ta ei ole jurist ning LSs välja toodud normid jäävad talle arusaamatuks. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et Riigi Teataja infoportaalis on liiklusseadus kättesaadav ka vene keeles. Tundes rohkem huvi selle vastu, kas sõidukiga, mille ta on endale soetanud, võib osaleda liikluses ning tutvudes LS-ga oleks teadlik, et erandit registreerimata sõidukiga liikluses osalemiseks ei ole. Täna kohtuistungil on menetlusalune isik ka selgitanud, et ta on tutvunud endise sõiduki omaniku poolt saadetud dokumentidega, kuid ei teadnud, et sõiduk on Soome registrist kustutatud. Saades dokumendid kätte mitu päeva varem enne rikkumise toimepanemist ning reaalselt tutvudes nende sisuga, oleks ta teadlik olnud, et sõiduk on registrist kustutatud, kuivõrd see on dokumendil kirjas. Kohtuväline menetleja on seda otsuses selgitanud ja välja toonud. Kuivõrd menetlusalune isik kinnitas, et ta on tutvunud nende dokumentidega, järelikult pidi ta ka olema teadlik, et sõiduk oli registrist kustutatud. Sellest lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pani rikkumise toime kaudse tahtlusega. Seadusest tulenevalt on mootorsõiduki juhil hoolsuskohustus, s.o enne sõidukiga liiklusesse asumist kontrollida, kas teisest riigist ostetud sõidukiga on tal lubatud liikluses osaleda, mitte aga eeldada, et sõiduk on registris ning ta võib sellega aktiivselt liikluses osaleda. Auto juhtimine ei eelda ainult rooli keeramist, vaid juhil on väga palju kohustusi LSst tulenevalt, mida ta peab enne sõitma asumist täitma. Menetlusalune isik hoopis asus oma tegu õigustama. Kohtuväline menetleja leiab, et ei kohtuvälises menetluses ega täna kohtuistungil ei ole ilmnenud süüd kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi, mis näitab, et ta on olnud seni üsna seadusekuulekas mootorsõiduki juht. Kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestas eeltooduga ning võttis arvesse ka seda, et menetlusalune isik registreeris enda sõiduki lühimenetluse otsuse koostamise kuupäeval Transpordiametis. Kohtuväline menetleja, lähtudes omaks võetud Riigikohtu praktikast, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning tuvastades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude mitte ilmnemist, tuvastades menetlusaluse isiku süü suurust, määras rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on enda otsuses ka selgitanud, et VTMS § 5412 lg 5 lähtuvalt ei ole uuendatud menetluses kohtuvälise menetleja lühimenetluse otsuses märgitud väärtegu ega mõjutustrahvi määr 4 siduvad. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks menetlusaluse isiku pahameel kohtuvälise menetleja suhtes juhul, kui ta on tutvunud otsusega. Seega on seaduseandja nimetatud rikkumist lugenud väga tõsiseks rikkumiseks, mistõttu ei oleks võimalik piirduda hoiatusega ega menetluse lõpetamisega, kuivõrd liikluses osalevad sõidukid peavad olema identifitseeritavad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik, arvestab eri- ja üldpreventsiooni, palub jätta VTMS § 132 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kaebusega, selle lisadega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 12.10.2023 koostatud väärteoprotokollist ja 10.11.2023 koostatud kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule seda, et ta 25.09.2023 juhtis Pirita teel, Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata ning menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud sõiduki 5 tööpäeva jooksul registreerimise nõuet, millega pani toime LS § 203 ettenähtud väärteo, s.o registreerimata mootorsõiduki juhtimise. LS § 203 LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Kaebuse esitaja on kohtuvälisele menetlejale kohtuvälises menetluses ja ka kohtule kaebuse lisana esitanud erinevaid tõendeid, millega on kaebuse esitaja tõendanud sõiduki soetamist Soomes Vabariigist. Esitatud müügilepingust nähtuvalt on käsitsi täidetud müügilepingule märgitud kuupäevaks 31.08.2023 ning menetlusalune isik on Xlt ostnud sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX. Kaebuse esitaja on 30.08.2023 broneerinud 31.08.2023 Helsingist Tallinna väljuvale laevale pileti sõidukile, mille registreerimismärk on XXXXXX. Sellistest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik omandas hiljemalt 31.08.2023 sõiduki Audi registreerimismärgiga XXXXXX ning toimetas selle sõiduki laevaga samal päeval Eesti Vabariiki. Edasistest dokumentidest saab järeldada, et samal päeval leidis aset liiklusõnnetus, milles osales ka menetlusaluse isiku omandatud sõiduk Audi registreerimismärgiga XXXXXX ning Ergo Insurance SE teatise kohaselt on kahjujuhtum registreeritud ja 04.09.2023 seisuga 5 oodatakse teise osapoole kindlustusandja kinnitust. Seejuures on kindlustusandja kirjas märgitud, et otsus kahju hüvitamise kohta tehakse keskmiselt 5 tööpäeva jooksul alates kogu vajaliku info esitamisest. Menetlusaluse isiku esitatud teatest nähtuvalt on 06.09.2023 Transpordiamet teatanud menetlusalusele isikule, et menetlusaluse isiku broneering on kinnitatud ja menetlusalust isikut oodatakse Paide teenindusbüroosse 13.09.2023 kell 13:
11. Kaebusest tulenevalt sai menetlusalune isik Paide teenindusbüroost teada, et tal puudub II osa sõiduki registreerimistunnistusest ja ta pöördus seetõttu sõiduki müüja poole, et saada registreerimistunnistuse puuduolev osa ning kohtule kaebuse lisana esitatud sõiduki endise omaniku saadetud ümbriku fotost nähtuvalt on ümbrikul kuupäev 18.09.
12. Kaebuse kohaselt sai menetlusalune isik dokumendid kätte 22.09.2023 ja läks 25.09.2023 sõidukit registreerima. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalune isik on kohtule esitanud ainult ümbriku foto, millelt nähtub Soomes postitamise kuupäev, kuid ei esitanud koopiaid dokumentidest, mis pidanuks kaebuse kohaselt ümbrikus olema. Seevastu kohtuvälisele menetlejale on esitatud fotod Soome registreerimistunnistusest sõiduki Audi registreerimismärgiga XXXXXX kohta, s.o nii I osa kui ka II osa. Seejuures on kohtuvälisele menetlejale esitatud registreerimistunnistuse I osad erinevad nii ühe sissekande kui ka seerianumbri osas. Esialgsel I osal, mis eeldatavalt esitati koos sõidukiga Paide teenindusbüroosse, oli piirangute lahter tühi, kuid hilisemal variandil, mis väidetavalt saadi eelmiselt omanikult posti teel ja esitati koos II osaga, oli piirangute lahtris märge, et sõiduk on liiklusest eemaldatud. Menetlusalune isik märkis, et temale ei olnud see teada ja tema jaoks oli tähtis see, et ta täitis Transpordiameti nõude esitada registreerimistunnistuse osa I ja II, kuid mingit seisukohta selles osas, kas ta tutvus dokumendi sisuga ja sai teada sellest, et sõidukit Soome registris enam ei ole, ta ei avaldanud. Küll pidas menetlusalune isik vajalikuks märkida, et temal, erinevalt politseinikest, ei ole võimalik internetist kontrollida sõiduki registri andmeid. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki andmete kontrollimiseks puudus menetlusalusel isikul vajadus, sest tema enda käes oli registreerimistunnistuse osa I, milles oli kirjas, et sõidukit registris ei ole. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kohus suhtub sellisesse menetlusaluse isiku andmete kättesaamise võimatuse väitesse kriitiliselt. Transpordiameti kodulehelt, mis on kõigile kasutajatele kättesaadav ja kasutatav, on võimalik saada ka välisriikide sõidukite andmeid, s.h Soome Vabariigi registri andmeid, kuid see on tasuline. Seega oli menetlusalusel isikul huvi korral võimalik sõiduki andmetega tutvuda nii tema käes olevast registreerimistunnistuse osast I kui ka Transpordiameti kodulehe kaudu. Kohus leiab, et menetlusalune isik ilmselgelt vaatas, mis dokumendid talle saadeti, kuid nähes seda, et sõiduk on registrist kustutatud, pidas vajalikuks sõiduki registreerimisega edasi tegeleda ning tal oli sellest ükskõik, sest sõiduk tuli registreerida nii või teisiti. Samas ei ole sellel asjaolul tähtsust, kuivõrd see ei mõjuta menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo koosseisu ning menetlusaluse isiku väited, mis on kergesti ümber lükatavad, näitavad vaid menetlusaluse isiku suhtumist väärteosse. Käesoleval juhul süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimises ning sõiduki registreerimise kohustus tuleneb LS § 76 lg 1 esimesest lausest. Sama sätte kolmas lause sätestab aga tähtaja, mille jooksul tuleb pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist sõiduk registreerida. Seega tuleb sõiduk registreerida 5 tööpäeva jooksul päevast, mil sõiduk võeti Eestis kasutusele. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt asus menetlusalune isik sõidukit Eestis kasutama alates 31.08.2023 kui ta laevalt maha sõitis ning kuivõrd tegemist oli tavalise sõiduautoga, saab järeldada, et seda sooviti kasutada Eestis igapäevaselt tänavasõiduks. Vastupidise kohta ei ole kohtule mingeid tõendeid ega väiteid esitatud. Seega, kuivõrd sõiduk saabus Eestisse 31.08.2023 ja 02.09.2023 ja 03.09.2023 olid puhkepäevad, pidi vaidlusalune sõiduk olema registrisse kantud hiljemalt 06.09.
13. Menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni 25.09.2023 kui ta suundus sõidukit juhtides, s.o liikluses osaledes Transpordiametisse. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt sõitis ta sama sõidukiga ka 13.09.2023 Paidesse ning käis eelnevalt ka kindlustusandja juures. Samas kinnitas 6 menetlusalune isik kohtuistungil oma teadmist 5 tööpäevasest registreerimise tähtajast, sisuliselt tunnistades väärteo toimepanemist. Samas leidis menetlusalune isik, et ta oleks saanud järgida 5 tööpäevast registreerimise tähtaega ja oleks ka järginud kui teine juht ei oleks põhjustanud liiklusõnnetust, kui kindlustusandjal ei oleks läinud nii palju aega kahju hüvitamise otsuse tegemiseks, kui Transpordiameti registreerimise broneerimise süsteem võimaldaks registritoiminguid teha kiiremini ja registreerimiseelset ülevaatust teha varem. Seega takistasid temal lasuva kohustuse täitmist temast sõltumatud asjaolud. Menetlusalune isik leidis, et kuivõrd tehnõnõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõidukiga on lubatud minna remonditöökotta ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli, siis kehtib registreerimise puhul sama põhimõte, s.t tähtaegselt registreerimata sõidukit või juhtida kui minna Transpordiametisse sõidukit registreerima. Kohus leiab, et sellise analoogia enda õigustamiseks esitamine on meelevaldne ega tulene seadusest. Menetlusaluse isiku viidatud põhimõtted tulenevad LS § 73 sätetest ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki liikluses kasutamise erisused ja erandid on ühemõtteliselt samas paragrahvis ka välja toodud. Samas LS § 76 ei sätesta erandeid 5 tööpäeva pikkuse tähtaja kohta, vaid ainult registreerimise kohta, kuid menetlusalusele isikule ega ka vaidlusalusele sõidukile need erandid ei laienenud ning menetlusalune isik pidi tähtaja osas lähtuma LS § 76 lg 1 sätestatud kohustustest. Seega ei ole vaidlusaluse sõidukiga toimunud liiklusõnnetus, kindlustusandja pikaleveninud kahjukäsitlus, Transpordiameti registritoimingute broneerimissüsteemi iseärasused ega teadmatus Transpordiametile esitatavate dokumentide komplekssusest asjaoludeks, mis välistaksid LS § 76 lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise või oleks õigustavaks asjaoluks LS § 76 lg 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel. Sellest tulenevalt ei leidu menetlusaluse isiku käitumises süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuivõrd väärteoasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et ta juhib vaidlusalust sõidukit ajal, mil LS § 76 lg 1 sätestatud 5 tööpäevane registreerimise tähtaeg on möödunud ja ta juhib sõidukit, mis on kehtestatud korras registreerimata, leiab kohus, et menetlusalune isik pani temale süüks arvatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud kohustusi ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et M.L-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning see on õigesti kvalifitseeritud LS § 203 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad väärteo koosseisutunnused (LS § 76 lg 1 kohustuste rikkumine), on väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 203 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, seega oli ta pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 203 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Seega on menetlusalust isikut karistatud karistusega, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub 7 alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates M.L-i süü suurust LS § 203 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena ning keskmise süü korral kohaldatakse tavapäraselt karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid asjaolusid ei ilmnenud ka väärteoasja kaebemenetluses. Seega ei ole asjaolusid, mis võiksid mõjutada karistuse määramist alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr kui ei esine asjaolusid, mis annaks alust kohaldada keskmisest määrast erinevat karistust. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, põhjendades seda menetlusalusel isikul kehtivate karistuste puudumisega ja sellega, et menetlusalune isik registreeris sõiduki samal päeval kui ta liikluses kinni peeti. Kohus leiab, et alla keskmise määra karistuse kohaldamist võib lugeda põhjendatuks, kuivõrd menetlusaluse isiku süü on keskmine, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ainsaks alla keskmise määra karistuse määramise aluseks saab olla eripreventiivne eesmärk, s.o asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi ja lootus, et määratud rahatrahvi määr sunnib menetlusalust isikut edaspidi liikluses õiguskuulekusele. Samuti on kohtuväline menetleja alla keskmise määra karistuse määramisel arvestanud sellega, et vaidlusalune sõiduk oli samal päeval kantud liiklusregistrisse. Kohus sellise põhjendusega ei nõustu, kuivõrd politsei piirdus menetlusaluse isiku kinnipidamisel vaid lühimenetluse kohaldamisega ning sellega õiguserikkumisele reageerimine ka lõppes. Selle tulemusena sõitis aga menetlusalune isik edasi, kasutades liikluses taas registreerimata sõidukit ja pani toime uue samalaadse süüteo. Kohane käitumine olnuks aga see, et politseiametnik, kes koostas lühimenetluse otsuse, pidanuks registreerimata sõiduki laskma teisaldada politseiparklasse, et ära hoida uue samalaadse süüteo toimepanemine. See jäeti tegemata ja lasti menetlusalusel isikul toime panna uus väärtegu. Kuna sõidukit ei olnud ettenähtud tähtaja jooksul registrisse kantud, saanuks sõidukit Transpordiametisse toimetada vaid puksiiriga, kuid mitte liikluses sõites, kuivõrd sellise sõiduki liikluses kasutamine ei olnud lubatud. 8 Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab loodetavasti ka teistele liiklejatele signaali, et liiklusseaduses kehtestatud kohustusi tuleb täita, olgu see kohustus juhi jaoks ebamugav või mitte. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik ette heitnud ka seda, et pärast lühimenetluses tehtud otsuse vaidlustamist muudeti uue otsusega tema karistus kahekordseks. Kohtule jääb selline etteheide arusaamatuks. 25.09.2023 koostatud lühimenetluse otsusest nähtuvalt selgitati menetlusalusele isikule tema poolt toimepandud väärteo sisu ning kuivõrd menetlusalune isik oli teadlik sõiduki registreerimise kohustusest 5 tööpäeva jooksul ning juhtimisõiguse saanud isikuna oli ka üheselt teadlik, et selline käitumine on karistatav, siis sai ta ka aru sellest, et tema kinnipidamine ja tema karistamine on seaduslik ja põhjendatud. Lühimenetlust ei ole võimalik kohaldada kui lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemist. Kuivõrd lühimenetluses koostati otsus, siis saab järeldada, et menetlusalune isik tunnistas väärteo toimepanemist. Asjaolu, et pärast lühimenetluse otsuse tegemist menetlusaluse isiku arvates esinesid väärteo toimepanemist õigustavad asjaolud, mida seadus ette ei näe, ei muutnud lühimenetluse otsust ebaseaduslikuks. Menetlusalune isik on ka kogu kaebemenetluse jooksul samu põhjendusi esitanud, saamata aru sellest, et neid põhjendusi ei ole võimalik arvestada. Seega lühimenetluse otsust vaidlustades võttis menetlusalune isik ise riski, et tema olukord läheb vaidlustamise tõttu halvemaks. Kohtuväline menetleja on oma üldmenetluse otsuses sõnaselgelt ja seaduse konkreetsele sättele viidataes selgitanud, et uuendatud menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad. Seega vältimaks enda olukorra halvendamist võinuks menetlusalune isik tutvuda väärteomenetluse seadustiku sätetega ja lühimenetluses tehtud otsuse tagajärgedega. Seejuures võinuks menetlusalune isik lühimenetluse põhimõtetega lähemalt tutvudes teha endale selgeks ka selle, et lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse. Lühimenetluse otsuse vaidlustamisega saavutas menetlusalune isik aga selle, et tema karistus suurenes ja tema karistusandmetesse tekib kehtiv karistus. Seejuures tuleneb selline olukorra muutumine menetlusalusele isikule ebasoodsas suunas kehtivas seaduses kehtivast menetluskorrast ja menetlusaluse isiku enese käitumisest. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9